Obsah (4)

§ 150§ 430§ 168§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-2250 Tsiviilasi X hagi Y vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoi

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on X (hageja) hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud. Hageja korterist välja kolimisel võttis kostja kaasa poolte sularaha kokku 2400 eurot. Kuna see raha kuulus pooltele ühiselt, on hagejal õigus poolele nimetatud rahast. Hageja palub pooltele kuuluva raha osas ühisvara jagada ning mõista kostjalt välja 1200 eurot.
3. märtsil 2026 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping. Kompromissilepingu järgi paluvad pooled lõpetada tsiviilasja nr 2-25-2250 menetluse kompromissi kinnitamisega järgmistel tingimustel:
4. X loobub käesolevas asjas Y vastu esitatud nõuetest. Poolte ühisvara loetakse lõplikult jagatuks. Ükski pool ei pea teisele poolele hüvitist maksma. Pooled leppivad kokku, et mistahes muid nõudeid üks teise vastu nendel ei ole.
5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kohtuliku kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.
6. X ja Y lepivad kokku, et tsiviilasja nr 2-25-2250 menetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise õigusest. Kohtu seisukoht
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 4. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole

§ 150lg 6 alusel lõppenud.

Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 210 eurot. 6. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes

§ 64lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik