← Eesti

1-24-2367/45

Obsah (14)§ 199§ 203§ 424§ 64§ 68§ 73§ 180§ 12§ 121§ 16§ 56§ 57§ 75§ 83

Kriminaalasi nr 1-24-2367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. septembril 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-2367 Kohtunik Andra Sild Kohtuistun

) § 199 lg 2 p 7, 9; § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Madis Pertsel: isikukood: 39011040243; xxx; töötu; xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2023–21.03.2023, s.o 2 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Madis Pertsel

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ning karistada teda vangistusega 10 kuud.

Süüdi tunnistada Madis Pertsel

§ 203lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 aasta.

Süüdi tunnistada Madis Pertsel

§ 424

lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt vähendada Madis Pertselile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.03.2023– 21.03.2023, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja lg 3 sätteid määrata, et mõistetud vangistust (1 aasta, 3 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui Madis Pertsel ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.09.

  1. Tsiviilhagid:
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu xxx OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Madis Pertselilt xxx OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 511 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu xxx OÜ arvelduskontole nr XXX, Swedbank AS.
  3. VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu Xxx Xxx OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Madis Pertselilt Xxx Xxx OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 2000 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu Xxx Xxx OÜ arvelduskontole nr xxx, Swedbank AS.
  4. VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu Xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Madis Pertselilt Xxx AS kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 480 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu Xxx AS arvelduskontole nr xxx, Swedbank AS.
  5. VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu X X X poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Madis Pertselilt X X X kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 613 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu X X X arvelduskontole nr xxx, Coop Pank AS.
  6. VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Madis Pertselilt X OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 480 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu X OÜ arvelduskontole nr xxx, LHV Pank AS.
  7. VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu X X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Madis Pertselilt X X OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 825 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu X X OÜ arvelduskontole nr xxx, Swedbank AS.
  8. VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Madis Pertselilt X OÜ kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju ning saamata jäänud tulu nõudes summas 62 527,26 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu X OÜ arvelduskontole nr xxx, Swedbank AS. Asitõendid
  9. 2 poolenisti sulanud plastikkanistrit ja 7 põlevvedeliku proovi, mis asuvad hoiul Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  10. Madis Pertseli kinnipidamise käigus ära võetud käekell Seiko, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn tagastada kohtuotsuse jõutumisel Madis Pertselile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  11. Madis Pertselile kuuluv punakat värvi pusa Adidas, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Menetluskulud
  12. Välja mõista Madis Pertselilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 180 lg 1, 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 128 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 710,04 eurot ning süüdimõistva 2 kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 615 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1453,04 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 121,08 eurot ning
  13. kuul 121,16 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-2367“ ning viitenumbriks
  14. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  15. Välja mõista Madis Pertselilt kannatanu X OÜ kasuks KrMS § 182 lg 2 alusel tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude katteks 488 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.
  16. Joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 128 eurot, DNA-ekspertiisi kulud summas 342 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud summas 710,04 eurot ning sundraha summas 615 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.
  17. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu X OÜ poolt valitud esindajale makstud tasu summas 488 eurot - jätta riigi kanda

§ 180lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav 06.12.

  1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUSE SISU
  3. M. Pertselile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 03.07.2022 kuni 04.07.2022 xxx asuval territooriumil võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis OÜ-le Xxx Xxx kuuluvad 220 euroalust maksumusega 9,09 eurot/tk, tekitades OÜ-le Xxx Xxx varalist kahju summas 2000 eurot. Samuti tema 04.07.2022 kella 03.48 ajal xxx asuva xxx kaupluse tagahoovis, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx OÜ-le kuuluvad 20 kaubaalust maksumusega 7 eurot/tk, tekitades xxx OÜ-le varalist kahju summas 140 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 20.07.2022 kella 02.32 ajal xxx asuva Xxxi kaupluse tagahoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Xxx AS-le kuuluvad 28 kaubaalust maksumusega 12 eurot/tk, tekitades Xxx AS-le varalist kahju summas 336 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 22.07.2022 kella 00.15 ajal xxx asuva xxx kaupluse tagahoovis, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx OÜ-le kuuluvad 29 euroalust maksumusega 7 eurot/tk, tekitades xxx OÜ-le varalist kahju summas 203 eurot. 3 Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 23.07.2022 kella 04.43 ajal xxx asuva Xxxi tagahoovis, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Xxx AS-le kuuluvad 12 kaubaalust maksumusega 12 eurot/tk, tekitades varalist kahju summas 144 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 16.08.2022 kella 04.11 ajal xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx OÜ-le kuuluvad 12 kaubaalust maksumusega 7 eurot/tk, tekitades xxx OÜ-le varalist kahju summas 84 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, ööl vastu 19.08.2022 Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse laadimisalalt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis X X Xle kuuluvad 9 puitalust EURO 800x1200 maksumusega 29 eurot/tk, tekitades X X Xle varalist kahju summas 261 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, ööl vastu 22.08.2022 Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis X OÜ-le kuuluvad 32 puitalust maksumusega 15 eurot/tk, tekitades X OÜ-le varalist kahju summas 480 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, ööl vastu 24.08.2022 Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse laadimisalalt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis X X Xle kuuluvad 8 puitalust EURO 800x1200 maksumusega 29 eurot/tk, kokku 232 eurot ja 8 ühekordset puitalust EURO 800x1200 maksumusega 15 eurot/tk, kokku 120 eurot, tekitades X X Xle varalist kahju summas 352 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 26.08.2022 kella 03.51 ajal xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx OÜ-le kuuluvad 12 euroalust maksumusega 7 eurot/tk, tekitades xxx OÜ-le varalist kahju summas 84 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 11.09.2022 kella 02.32 paiku xxx asuvalt territooriumilt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis X X OÜ-le kuuluvad 150 euroalust maksumusega 5,50 eurot/tk, tekitades X X OÜ-le varalist kahju summas 825 eurot. Seega süüdistuse kohaselt oma tahtliku tegevusega pani M. Pertsel toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 4, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema ajavahemikul 17.12.2022 kella 21.14 kuni 18.12.2022 kella 06.22 xxx asuval kinnisel territooriumil pani tahtlikult paberi ja tikkudega süütamise teel põlema OÜ-le X kuuluva hoone, süüdates hoone kõrval asuvad euroalused, mille tulemusena muutus hoone kasutuskõlbmatuks, tekitades sellega OÜ-le X varalist kahju summas 195 625,81 eurot, mis vastavalt

§ 12

1 lg-le 1 ja 2 ületab nii olulise ehk 4000 eurot kui ka suure ehk 40 000 eurot kahju määra. Seega oma tahtliku tegevusega pani M. Pertsel toime võõra asja rikkumise ja hävitamise olulise kahju tekitamisega, s.o

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 04.07.2022 kella 19.17 paiku Harjumaal, xxx kilomeetril juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 832T kohaselt tuvastati isikul uriinist: kvetiapiini metaboliit, tsitalopraam ning etanooli veres 1,96 +/0,06 mg/g, k=2, lõplik lugem 1,90 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 (juht ei tohi olla joobeseisundis) ning § 69 lg 2 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) ja 4 korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 (joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) nõudeid. Seega oma tahtliku tegevusega M. Pertsel pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava M. Pertseli seisukoha, samuti prokuröri ja kaitsja seisukohad ning kannatanu ja tema esindaja arvamused, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et M. Pertselile inkrimineeritud kuriteod on tõendamist leidnud.
  2. Järgnevalt kohus hindabki süüdistuse tõendatust ja avab kohtuistungil uuritud ning avaldatud tõendid M. Pertselile etteheidetud kuritegude osas. Seejärel selgitab kohus mõistetud karistuse motiive, avaldab seisukoha tsiviilhagide, asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide, samuti menetluskulude otsustuse kohta.

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi esitatud süüdistus 4.

Puudub vaidlus selles, et M. Pertsel on

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi (kohtu märkus: süüdistusakti leheküljel nr 13 on ekslikult märgitud

§ 199

lg 2 p 4, 9; süüdistuse tekstis kajastatud õigesti „grupis ja süstemaatiliselt“) kvalifitseeritud kuriteod toime pannud. M. Pertsel võttis temale etteheidetud varguse episoodid vahemikus 03.07.2022–11.09.2022 täielikult omaks ning tunnistas oma süüd.

  1. 03.07.2022–04.07.2022 Xxx Xxx OÜ-le kuulunud euroaluste vargust kinnitavad järgmised tõendid. 5.1 Xxx Xxx OÜ 04.07.2022 süüteoteatest ja selle lisadest nähtuvalt (I kd, tl 106-108, 109, 110111) varastati ajavahemikul 02.07.2022 kuni 04.07.2022 aadressil xxx territooriumilt umbes 200 euroalust, mille maksumus uuena on ligikaudu 35 eurot ja kasutatuna 9 eurot, kogukahju on seega umbes 2000 eurot. Süüteoteatele on lisatud foto kaamerate asukohtadest ning kannatanu poolt saadetud e-kirjas on täpsustatud varguste täpseid kuupäevi ja ajavahemikke, nimelt 03.07.2022 kella 01.37–01.50 ajal ja 04.07.2022 kella 02.17–02.29 ajal. 5.2 Xxx Xxx OÜ esindajana on üle kuulatud äriühingu juhatuse liige J P (I kd, tl 102-105), kelle ütluste kohaselt toimusid ajavahemikul 02.07.2022–04.07.2022 öösel Keilas, Keki tn 1/2 euroaluste vargused. Kannatanu tuvastas kaamerate videosalvestistega tutvudes, et euroaluste juurde sõitis auto koos haagisega, mis oli tühi ja väljus sealt koos euroalustega, mis olid laotud haagisele. Kokku varastati umbes 220 euroalust, väärtusega ligikaudu 2000 eurot. 5.3 J P ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokollist ja selle fotodelt ning 2-l DVD-l olevatelt salvestistelt (I kd, tl 115-120) nähtuv, kuidas aadressil xxx asuva maja juures on sõiduauto, millel on taga haagis. 03.07.2022 kell 01.30 nähtub, kuidas isik tõstab maja kõrval olevaid euroaluseid haagisele (foto nr 1). Nähtub, et auto koos järelkäruga on euroaluseid täis. Sõiduk lahkub sündmuspaigalt 03.07.2022 kell 01.
  2. Seejärel samal kuupäeval kell 01.42 on xxx poolt näha tulemas sõiduautot, millel on haagis euroaluseid täis. Auto jõuab Paldiski maanteele ja võtab Keila-Tallinna suuna. Seejärel 04.07.2022 kell 02.15 on sündmuspaigal sama maja juures taas sõiduauto, millel on haagis taga ning nähtub, et isik tõstab maja kõrval olevaid euroaluseid haagisele. Kell 02.21 lahkub sõiduk (mille haagis on euroaluseid täis laetud) Paldiski mnt suunas (foto nr 2). Kell 02.22 tuleb xxx poolt sõiduauto, millel on taga haagis euroalustega. Auto jõuab taas Paldiski maanteele ja liigub Keila-Tallinna suunas (foto nr 3). Linnakaamerate vaatlusega 5 (Tallinn/Nõmme/Pärnu mnt/Pääsküla Xxx) tuvastati, et sõiduk järelkäruga, mis liikus Keila mnt viaduktilt alla Pärnu mnt-le, tuleb kell 02.38 mööda Pärnu mnt linna sisse ning sõiduki registreerimisnumber on xxx. 5.4 10.08.2022 on M. Pertsel oma süüd eeltoodud varguses täielikult tunnistanud (I kd, tl 122-124) ning selgitanud, et käis 03.07.2022 xxx, nägi aadressil xxx seisvaid euroaluseid. Läks 03.07.2022 öösel sinna kohapeale sooviga neid euroaluseid võtta. Plaan oli need maha müüa. Ta ei eeldanud, et neid ei tohi võtta, kuna euroalused seisid niisama ja ei olnud kellegi aias ega turvatud. 04.07.2022 öösel läks samamoodi samale aadressile euroaluseid võtma. Euroalused seisid territooriumil niisama, nagu oleks jäetudki sinna teistele võtmiseks. Rentis selleks eraldi haagise reg. nr. xxx. Kasutas temale kuuluvat sõiduautot reg. nr. xxx. M. Pertsel on ülekuulamisel selgitanud, et korraga mahub haagisele umbes 36 euroalust, kahe korraga sai kokku umbes 80 euroalust. Euroalused müüs oma tuttavale, saadud raha kasutas ära.
  3. 04.07.2022 kella 03.48 ajal Maardus aadressil xxx asuvale xxx kauplusele kuulunud euroaluste vargust tõendavad xxx OÜ avaldus, videosalvestised DVD-l, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning süüdistatava enda ütlused. 6.1 Nii on xxx OÜ esitanud 05.07.2022 avalduse (I kd, tl 4), milles teatab, et 04.07.2022 kella 03.48 ajal varastasid meesterahvad xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist 20 euroalust, maksumusega 7 eurot/tk. Tekitatud kahju on kokku 140 eurot. 6.2 23.09.2022 on vaadeldud xxx kaupluselt saadud videokaamerate salvestisi, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ning salvestised on talletatud DVD-le (I kd, tl 8-9). Nähtub, et 04.07.2022 kell 03.33 on kaupluse tagahoovis sõiduk haagisega, millel on alused ning selle juures 2 meesterahvast. Nendest üks on kiilakas meesterahvas, kes kannab heledat värvi t-särki, jalas tumedat värvi lühikesi pükse ning kelleks on M. Pertsel. Euroaluseid asutakse võtma vahemikus kell 03.35–03.40, kokku 20 tk ning millised asetatakse haagisele. Kell 03.40 lahkuvad isikud kaupluse hoovist. 6.3 24.09.2022 on M. Pertsel oma süüd tunnistanud (I kd, tl 97-98) ja selgitanud, et varastas, kuna tahtis raha saada, varastatud alused müüs maha erinevatele isikutele. Ta ei mõelnud sellele, et kauplustele neid aluseid vaja on. Kui 04.07.2022 aluseid varastas, käis ta xxx kaupluse juures koos O, kelle perekonnanime ta ei tea. Teab, et O elab xxx. Läksid hiljem temaga tülli ja ta blokeeris ta enda telefonis, mistõttu kontaktandmeid ei ole säilinud.
  4. 20.07.2022 kell 02.32 toime pandud vargus on tõendatud järgnevaga. 7.1 Xxx AS esindaja A T on esitanud avalduse ja fotod (I kd, tl 10-14), milles annab teada, et 20.07.2022 kella 02.32 paiku varastas meesterahvas xxx asuva xxx juurest estakaadilt 28 euroalust, maksumusega 12 eurot/tk, kahju on kokku 336 eurot. Meesterahvas kasutas sõidukit reg. nr. xxx ja haagist reg. nr. xxx. 7.2 Avalduses väljendatud asjaolusid kinnitab videosalvestis DVD-l, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd, tl 19-20) ning millest nähtub, et xxx kaupluse estakaadi juurest võtab meesterahvas 20.07.2022 kella 02.32–02.45 ajal seal asuvalt territooriumilt euroaluseid ja paigutab neid haagisele. On tuvastatav, et isik võtab kokku 28 euroalust. 7.3 24.09.2022 ülekuulamisel (I kd tl 97-98) on M. Pertsel end süüdi tunnistanud ning selgitanud, et varastas euroaluseid, et raha saada, varastatud alused müüs maha erinevatele isikutele.
  5. 22.07.2022 kella 00.15 ajal toime pandud varguses kinnitavad M. Pertseli süüd järgmised tõendid. 8.1 xxx OÜ avaldusest (I kd, tl 24) nähtuvalt varastasid 22.07.2022 kella 00.06 paiku meesterahvad xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist 29 euroalust maksumusega 7 eurot/tk, kahju on 6 kokku 203 eurot. 8.2 Antud sündmus on nähtav videosalvestiselt DVD-l, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd, tl 26-30). Nähtub, kuidas aadressil xxx asuva xxx juurde saabub 22.07.2022 kell 23.56 sõiduauto tühja haagisega (foto nr 1). Seejärel tagurdatakse haagis xx poe taha, kus asuvad euroalused. Haagise number on näha osaliselt …xxx (foto nr 2), nähtub, kuidas kaks isikut hakkavad platsil olevaid euroaluseid haagisele laduma (fotod nr 3–4), mille kinnitavad lõpus koormarihmaga. Seejärel lahkub sõiduauto, mille haagis on euroaluseid täis, sündmuspaigalt (foto nr 5). 8.3 Vanemuurija K K on 23.08.2022 koostanud ettekande (I kd, tl 31) selle kohta, et sõidukit reg. nr. xxx ning haagist reg. nr. xxx kasutas M. Pertsel varguste toimepanemisel 03.07.2022 ja 04.07.
  6. Kohus märgib siinkohal, et antud asjaolu on tõendite uurimise käigus ka kinnitust leidnud. Videosalvestiselt nähtub küll osaline number …xxx, kuid nagu eelnevate episoodide puhul, ei ole ka siinkohal vaidlust, et varguse on toime pannud M. Pertsel, kuna nii 24.09.2022 ülekuulamisel (I kd, tl 97-98) kui kohtuistungil on M. Pertseli oma süüd tunnistanud.
  7. 23.07.2022 vargus on tõendatud Xxx AS esindaja avaldusega, fotodega ning videosalvestisega. 9.1 Nimelt nähtub Xxx AS esindaja avaldusest ja sellele lisatud fotodelt (I kd, tl 10-14), et 23.07.2022 kella 04.43 paiku varastati xxx asuva Maardu Xxxi kaupluse estakaadilt 12 euroalust maksumusega 12 eurot/tk, kahju on kokku seega 144 eurot. Varguse toimepanemise ajal kasutati sõidukit reg. nr. xxx ning haagist reg. nr. xxx. 9.2 Xxx AS-i avalduses väljatoodut kinnitab taaskord Xxx AS sisevideokaamera salvestus ning selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 19, 21, 21a), millest nähtub, kuidas 23.07.2022 kella 04.43 ajal (videokaamera pildil olev kellaaeg on reaalajast 3 tundi maas, tl 21a) sõidab kaupluse tagahoovi sõiduk tühja haagisega. Autos on 2 inimest. Üks nendest läheb estakaadile ning hakkab sealt võtma aluseid ja panema estakaadi külge. Teine (kiilakas meesterahvas, tuvastatud M. Pertselina) võtab neid vastu ning paneb haagisele. Kokku võetakse 12 alust, pärast mida sõidetakse minema kell 04.
  8. 9.3 24.09.2022, mil M. Pertsel üle kuulati (I kd, tl 97-98), on ta end süüdi tunnistanud ja selgitanud, et varastas euroaluseid, et raha saada ning müüs need maha erinevatele isikutele.
  9. 16.08.2022 kella 04.11 ajal Maardus, xxx asuva xxx kaupluse tagahoovis asunud euroaluste vargust tõendab järgnev. 10.1 xxx OÜ avalduse (I kd, tl 32-33) kohaselt varastas 16.08.2022 kella 04.11 paiku meesterahvas xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist 12 euroalust maksumusega 7 eurot/tk, kokku on kahju 84 eurot. 10.2 Avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad videosalvestised DVD-l, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 35-36) ning millest nähtub, kuidas 16.08.2022 kell 04.03 tuleb kaupluse hoovi sõiduk haagisega, milles on juba alused. Kell 04.06 väljub sõidukist isik sinist värvi t-särgiga (peas nokamüts) ning hakkab panema haagisele aluseid. Kokku paneb 12 tk ning lahkub kaupluse hoovist kell 04.
  10. 10.3 24.09.2022 ülekuulamisel (I kd, tl 97-98) on M. Pertsel end toimepandud varguses süüdi tunnistanud ning selgitanud, et varastas euroaluseid, et nende müügist raha saada.
  11. Ööl vastu 19.08.2022 Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse laadimisalalt toime pandud euroaluste vargust kinnitavad aga järgnevad tõendid. 11.1 Antud episoodis on X X X (Coop) esitanud avalduse koos fotoga ning täpsustava e-kirja (I kd, tl 37-39b), milles annab teada, et 18.08.2022 (kohtu märkus: õige kuupäev 19.08.2022) 7 varahommikul varastas meesterahvas (kes kasutas sõidukit xxx reg. nr. xxx haagisega) Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse laadimisalalt 9 puitalust EURO 800x1200 maksumusega 29 eurot/tk. Kahju on kokku 261 eurot. 11.2 Antud sündmus on talletatud videosalvestisele DVD-l, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga (I kd, tl 42-43). Nähtub, kuidas isik tuleb sõidukiga kaupluse laadimisala juurde 19.08.2022 kell 03.11, sõidukil on järel haagis kõrgäärisega. Seejärel võtab isik 9 alust, paneb need haagisele ning kell 03.22 lahkub sündmuspaigalt. 11.3 24.09.2022 on M. Pertsel ülekuulamisel (I kd, tl 97-98) oma süüd tunnistanud, kuid märkinud, et tema hinnangul ei maksa euroalus 29 eurot. Alused müüs erinevatele isikutele, et nende müügist raha saada.
  12. Ööl vastu 22.08.2022 Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse tagahoovis toime pandud vargus on tõendatud järgnevaga. 12.1 X OÜ süüteoteates (I kd, tl 49-50) annab kannatanu teada, et 22.08.2022 varastas meesterahvas Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse territooriumilt 32 euroalust maksumusega 15 eurot/tk, kahju on kokku 480 eurot. Isik kasutas sõidukit reg. nr. xxx ja järelkäru reg. nr. xxx. Lisatud on ka foto sõidukist koos järelkäruga. 12.2 On vaadeldud xxx kaupluse turvakaamerate videosalvestusi (asuvad DVD-l) (I kd, tl 51-53), mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning millelt nähtub, kuidas aadressil xxx seisab 22.08.2022 kell 03.22 kaupluse tagahoovis auto koos haagisega, millel on juba alused. Autojuht, väljudes sõidukist, tuleb aluste juurde, mis seisavad territooriumil ning hakkab neid laadima auto järel asuvale haagisele. Alguses võtab 15 alust, seejärel 8 alust ning kell 03.32 veel 9 alust. Lõpetuseks kinnitab alused ning lahkub kaupluse territooriumilt. 12.3 24.09.2022 ülekuulamisel (I kd, tl 97-98) on M. Pertsel end süüdi tunnistanud, selgitades, et müüs kaubaalused maha erinevatele isikutele, et nende müügist raha saada.
  13. Ööl vastu 24.08.2022 Tallinnas, xxx asuva xxx kaupluse laadimisalalt puitaluste vargust kinnitavad järgmised tõendid. toime pandud 13.1 Antud episoodis on X X X (xx) esitanud avalduse (I kd, tl 37-38, 39, 39a-39b; II kd, tl 188, 191-192), mille kohaselt on 24.08.2022 X X X (xx) kaupluse laadimisalalt toime pandud puitaluste vargus. Alused varastas meesterahvas, kes kasutas sõidukit xxx reg. nr. xxx koos xxx haagisega. Vargus pandi toime aadressil xxx, Tallinn asuva xxx kaupluse laadimisalalt. Varastati 8 puitalust EURO 800x1200 maksumusega 29 eurot/tk, kahju kokku 232 eurot ning 8 ühekordset puitalust EURO 800x1200 maksumusega 15 eurot/tk, kahju kokku 120 eurot. Avaldusele on lisatud ka andmed puitaluste hindade kohta. 13.2 Avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad videosalvestised DVD-l, mille põhjal on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 42, 44). Salvestis algab kellaajalist 24.08.2022 kell 02.
  14. Kell 02.25 sõidab sõiduk koos haagisega kaupluse territooriumile, pargib (osa haagist ei ole näha), sõidukist väljub juht, kes hakkab aluseid haagisele panema, on näha, et paneb vähemalt 9 alust. Ajal, mil sõiduk territooriumilt lahkub, on tuvastatav, et haagisel on rohkem aluseid. 13.3 24.09.2022 ülekuulamisel (I kd, tl 97-98) on M. Pertsel end süüdi tunnistanud, andes ütlusi, et müüs kaubaalused maha erinevatele isikutele, et nende müügist raha saada. M. Pertsel aga leiab, et euroalus ei maksta 29 eurot.
  15. M. Pertselile etteheidetud euroaluste vargus, mis on süüdistuse kohaselt toime pandud 26.08.2022 kella 03.51 ajal xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist, on samuti tõendamist leidnud. 8 14.1 xxx OÜ avalduse (I kd, tl 127-128) kohaselt varastas 26.08.2022 kella 03.51 ajal meesterahvas xxx asuva xxx kaupluse tagahoovist 12 euroalust maksumusega 7 eurot/tk, kahju on kokku 84 eurot. 14.2 Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle aluseks olevatelt videosalvestistelt (I kd, tl 129-132) on tuvastatav, kuidas 26.08.2022 kell 03.43 tagurdab xxx poe taha haagis reg. nr. xxx, mis on juba poolenisti euroaluseid täis laetud. Kell 03.44 hakkab meesterahvas xxx taga olevaid euroaluseid haagisele laduma (vt foto 1-2), kokku laob neid haagisele 12 tk ja kinnitab koormarihmaga. Kell 03.50 lahkub sündmuspaigalt koos euroalustega (vt foto nr 3-4). 14.3 13.10.2022 ülekuulamisel (I kd, tl 141-142) on M. Pertsel oma süüd täielikult tunnistanud.
  16. 11.09.2022 kella 02.32 ajal Tallinnas, xxx asuvalt territooriumilt toime pandud euroaluste vargus on tõendatud kannatanu ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeliga, ettekande ja selle fotodega, videosalvestistega, mille kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning süüdistatava enda ütlustega. 15.1 Nii nähtub kannatanu B T ütlustest (I kd, tl 60-61), et 12.09.2022 teatas talle M T euroaluste puudumisest aadressil xxx. Viimati olid alused alles 09.09.2022 õhtul. Kokku oli euroaluseid 150 tk, mille maksumus on 5,50 eurot/tk ning mis on sisseostuhind. Kahju on kokku tekitatud summas 825 eurot. Kannatanu firma kaamerad olid küll euroalustele suunatud, kuid salvestisi ei ole seoses serveri mahaminemisega säilinud. Vargus on nähtav naabruses asuva firma videosalvestuselt, kuidas auto järelkäruga, mille peal on alused, lahkub Tuuliku tänavalt. 15.2 12.09.2022 on vaadeldud sündmuskohta aadressil xxx ning seal asuvate kaamerate asukohti territooriumi alale ja sissepääsule. Fotografeeritud on ka sündmuskohale järelejäänud euroaluseid (I kd, tl 62-82). 15.3 Uurija xxx poolt on 14.09.2022 koostatud ettekanne (I kd, tl 84-85), milles ta annab teada, et 22.07.2022 vargusega seoses (xxx) on tuvastatud, et M. Pertsel kasutas sõidukit xxx reg. nr. xxx, sama sõidukit kasutas ta varguste toimepanemisel ka 03.07.2022 ja 04.07.
  17. 10.08.2022, mil M. Pertsel ülekuulamisele tuli, pildistati tema sõiduautot (fotod 1-2). Sarnast sõidukit on kasutatud ka xxx, Tallinn territooriumil toime pandud varguse ajal. Sõiduki parempoolne esitiib on heledamat värvi, auto meenutab kujult xxx. 15.4 Selliselt nähtubki videosalvestistelt (asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD, I kd, tl 86-87), kuidas Tallinnas, xxx asuval territooriumil liigub 11.09.2022 kella 02.32 paiku sõiduauto, mille parempoole esitiib on heledamat värvi. Autol on järelhaagis taga, mis on euroaluseid täis. 15.5 24.09.2022 ülekuulamisel (I kd, tl 97-98) tunnistas M. Pertsel end süüdi, selgitades, et varastas euroaluseid selleks, et nende müügist raha saada ning müüs need maha erinevatele isikutele.
  18. Antud juhul on koosseisu objektiivsed tunnused

§ 199lg 2 p 7, 9 näol täidetud.

M. Pertseli tegevuses ilmneb süstemaatilisus

§ 199

lg 2 p 9 mõttes, kuna kokku on ta toime pannud 11 varguse episoodi, mis moodustavad omavahel sisulise süsteemi. Nendest kolm vargust on ta toime pannud grupis koos menetluse käigus tuvastamata isikuga, nimelt 04.07, 22.07 ning 23.07.2022 episoodid, kus mõlemad isikud panustasid euroaluste vargustesse võrdselt. Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et M. Pertsel koos tuvastamata isikuga sõitis xxx ja Xxxi kaupluste hoovi, kus koos asuti euroaluseid M. Pertseli kasutuses oleva sõiduki haagisele laduma. Isikud tegutsesid kaastäideviijatena. Subjektiivsest küljest on M. Pertsel vargused toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Kuigi ülekuulamisel on M. Pertsel väitnud, et ta ei mõelnud sellele, et kauplustele euroaluseid vaja on, teadis ta kohtu hinnangul sellele vaatamata, et hõivab võõra asja või vähemalt pidi seda möönma. On üldteada, et euroaluseid kasutatakse kaupade kohaletoimetamiseks, ladustamiseks ja hoidmiseks, mistõttu on vale väita, et need on kauplustele 9 kasutud esemed. Otsest tahtlust ilmestab seegi, et kõik vargused on toime pandud öisel ajal, mil kauplused on suletud ning millised ajad olidki ilmselt välja valitud põhjusel, et oma tegevust võimalikult varjatuna hoida.

§ 203

lg 1 järgi esitatud süüdistus 17.

§ 203lg 1 järgi esitatud süüdistuses võttis M.

Pertsel omaks kaubaaluste süütamise, kuid eitas X OÜ-le kuuluva hoone süütamist aadressil xxx. Sellele vaatamata on kohtu hinnangul süüdistus ka siinkohal tõendatud.

  1. Esmalt kinnitavad M. Pertseli süüd selles kannatanu X OÜ juhatuse liikme R E ütlused (II kd, tl 1-3), kellele tootmishoone kuulub. R. E on ülekuulamisel selgitanud, et 17.12.2022 kella 22.00 paiku sai ta naabrilt teada, et tootmishoone juurest tuleb tossu ning kohal on ka päästjad. Kannatanu hakkas seejärel krundil asuvaid kaameraid vaatama ja märkas, et 17.12.2022 kella 21.14–21.21 ajal tuli meesterahvas Olerexi poolt bensiinikanistriga krundi aia äärde ja pani selle ääres olevad rehvid ja euroalused põlema ning lahkus linnavalitsuse poole. Kriminalistid tegutsesid umbes kella 01.00-ni, misjärel lahkus ka kannatanu. 18.12.2022 kell 06.22 helistati talle uuesti ja kutsuti taas kohale, kuna ka hoone oli põlema pandud. Esialgseks kahjusummaks on R. E hinnanud ligikaudu 100 000 eurot. Kaamerasalvestusi vaadates ta kahtlustas, et süütajaks võib olla Madis Pertsel, keda ta tunneb oma tuttava kaudu.
  2. Et kannatanu poolt kahtlustatud isikuks osutuski M. Pertsel, leidis kohtuliku uurimise käigus kinnitust. Kohtuistungil vaadeldi 21.03.2023 asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olevaid videosalvestisi (II kd, tl 115-122), mis asuvad 2-l DVD-l eraldi ümbrikus ning millele on talletatud M. Pertselile süüks arvatud tegevus 17.12.–18.12.2022 X OÜ-le kuuluva hoone süütamisel. Kahetsusväärselt ei kattu failinimed vaatlusprotokolli esimesel leheküljel märgitud nimedega, mistõttu kajastab kohus parema jälgitavuse huvides nende alguse tähekombinatsioonid ja lõpunumbrid. Kogu sündmustik algas sellest, et M. Pertsel käis vahetult enne hoone süütamist Olerexi tanklas aadressil xxx, ostis sealt süütamiseks bensiini ja tuletikke ning liikus seejärel X OÜ-le kuuluva hoone juurde. Turvakaamera salvestiselt nimega 1_192.168.22.45_03_20221220080511217 nähtubki, kuidas M. Pertsel ostab 17.12.2022 kella 21.08 ajal tanklast kanistriga klaasipuhastusvedelikku, on näha, et tema vasakul käel on läikiv metallist rihmaga käekell. Jope kapuutsi all, nokamütsi peal on näha punakat tooni kapuutsi, mille keskele on õmmeldud vahetükk. Järgnevalt nähtub (salvestis 2_192.168.22.45_ 16_20221220081541403), kuidas süüdistatav võtab õuest veel teise kanistri ning valab mõlemad kanistrid kanalisatsiooni tühjaks ja seejärel tangib tankurist kanistritesse kütust. Peale tankimist läheb tagasi teenindusjaama (salvestis 1_192.168.22.45_03_20221220080511217), tasub kell 21.11 toodete eest, sh paki tikkude eest ning taas on salvestisel näha tema vasakul käel metallist käekella. M. Pertsel lahkub tanklast kella 21.12 paiku (salvestis 3_192.168.22.45_07_20221220082404575). 18.12.2022 kella 02.58 ajal tuleb M. Pertsel tagasi, kandes samu riideesemeid (tumedat kapuutsiga jopet, tumedaid pükse), on näha, et tema jalatsid on lumised, nokamütsi peal nähtub sama punakat tooni kapuuts. M. Pertsel ostab uuesti ühe paki tikke (salvestised 4_192.168.22.45_ 03_20221220083054648; 5_192.168.22.45_16_2022122008352127). Järgnevalt nähtub X OÜ hoone kaamerasalvestiselt nimega NVR…626, kuidas M. Pertsel 17.12.2022 kella 21.15 ajal liigub tanklast tootmishoone suunal. Salvestiselt NVR…121 on näha, kuidas M. Pertsel (kes kannab kapuutsiga jopet), süütab kella 21.22 ajal X OÜ-le kuuluva hoone aia taga seisva euroaluste hunniku, mis süttib suure leegiga põlema ning seejärel lahkub sündmuspaigalt. Videosalvestiselt nimega NVR…607 aga nähtub, kuidas M. Pertsel tuleb laohoone juurde tagasi tunnid hiljem, s.o 18.12.2022 kella 03.05 ajal ning liigub hoone territooriumil asuvate alusevirnade vahele, hoone seina juurde, toimetab seal midagi ning liigub ära; nähtub, et koha juurest, kus ta tegutses, tuleb alguses helenduvat valgust, seejärel leeke ja tossu, leegid muutuvad järjest suuremaks (salvestised NVR…757, NVR… 917, NVR…115). Järgnevatelt videoklippidelt nähtub, et tuleleekide kustudes, üritab M. Pertsel 10 need uuesti süüdata. Salvestise NVR…057 alguses üritab M. Pertsel uuesti samas kohas leeki tekitada ning alates kella 03.58-st (kellaaeg on tund aega õigest ajast ees) tassib M. Pertsel puitmaterjali hoone seina äärde, kust lumekihi alt olevast hunnikust tuleb suitsu ning teeb seda mitu korda. Alates kella 04.02 on näha tuleleeke, mis kasvavad järjest suuremaks. Kell 04.03 (õige kellaeg 03.03) jookseb M. Pertsel sündmuskohalt minema. Tuleleegid aga kasvavad põlenguks, mis haaravad ka hoone seina.
  3. M. Pertseli tegevuse tagajärjel, s.o peale esimest süütamist, tekitatud kahjustused on fikseeritud sündmuskoha vaatlusega 17.12.2022 vahemikus kell 23.00–01.15 (18.12.2022) (II kd, tl 7-26). Nähtub, et aadressil xxx asuvast tööstuslikust hoonest väljaspool oleva värava juures on hulgaliselt ladustatud puidust aluste virnasid (vt fotod nr 3, 4), on näha põlenud puidust aluseid ning väravast vasakul põlenud aluste osasid. Maas on näha täielikult põlenud aluseid ning puidust sütesid (foto nr 5-15). Värava juurest vasakul tuvastati vaatlusega tulekahju kolle (foto nr 16). Süte alt leiti põlenud rehv ning tulekoldest paberitükk, mis võeti sündmuskohalt kaasa. Lisaks võeti sündmuskohalt kaasa põlevvedeliku proovid.
  4. Peale teist süütamist on koostatud uus sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd, tl 27-65), vaatlust on teostatud 18.12.2022 alates kella 08.30-st kuni kella 11.15-ni. Vaatlusega on fotografeeritud hoone vasakpoolsel küljel äärmiste puidualuste juures kuhjaga virnatud ära põlenud puitaluseid (fotod nr 20-22). Vaatlusest nähtub, et X OÜ-le kuuluva hoone angaari osa on kollast värvi paneelidest, mille keskel on kõrged tõstväravad (foto nr 13). Angaari ees on samuti kaootiliselt ladustatud puitalused. Nähtub, et värava vasakpoolne osa, väravast vasakul olev sein umbes 2,5 m ulatuses ja kuni katuseni on kuumakahjustustega ja põlemistunnustega (fotod nr 18, 23). Ülempoolne katuse äär on samuti kuumakahjustustega (fotod nr 24-26). Värava põlenud osa ees on maas puidu põlemisest jäänud söed (fotod nr 29-33) ning erinevad kahjustatud metallelemendid, põlenud puidualused ja kahjustatud kivid. Väravate ees tuvastati tulekahju kolle (foto nr 33). Ukse piidal on näha deformatsiooni (fotod nr 46-49) ning angaari esiseinal on näha kuumakahjustusi (fotod nr 52-56). Väravauksest vasakul seina ääres põrandal on näha sulanud, põlenud ja kuumakahjustustega pikendusjuhtme rulle ja teisi esemeid (foto nr 57). Sündmuskohalt on kaasa võetud põlevvedelikuproovid ja sulanud plastikkanister, mida vaadeldi asitõendina (II kd, tl 68-71, 92). Tegemist on kanistriga, mille sisse tankis M. Pertsel kütust, peale selles olnud klaasipesuvedeliku väljakallamist.
  5. M. Pertsel peeti kahtlustatavana kinni 20.03.2023 kell 11.00 (II kd, tl 102-105) ning tema kinnipidamisel võeti tema valdusest ära metallist rihma, seierite ja tumeda sihverplaadiga käekell Seiko (vaadeldud asitõendina, II kd, tl 123-125), mis teda otseselt kuriteoga seob, kuivõrd sama käekella kandis M. Pertsel oma vasakul käel ka 17.12.2022, s.o ajal, kui ta Olerexi tanklast bensiini ja tuletikke süütamiseks ostis ning millele kohus eelnevalt videosalvestiste analüüsil osundas (vt II kd, tl 116, 118, 118a). Ka isiku läbivaatusega tuvastati, et M. Pertsel kannab Seiko käekella ja seda just vasakul käel (II kd, tl 93-97). Punakat tooni pusa, mida M. Pertsel 17.12.2022–18.12.2022 kandis, on ta vabatahtlikult loovutanud politseile (II kd, tl 127-131). Kuigi kaitsja seadis kahtluse alla, kas M. Pertselit saab üldse süütamisega seostada, kuna kapuutsi õmblused ei ole sarnased salvestistelt nähtuvaga, märgib kohus, et pusa kapuutsi õmblus ja selle toon on seostatavad just sellega, mis Olerexi videosalvestistelt nähtuvad. Siinkohal ei saa ka selles osas vaidlust olla, kuna M. Pertsel on süü euroaluste süütamises 17.12.2022–18.12.2022 täielikult omaks võtnud. 23.

§ 121

p 1, 2 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot ning suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. 24.

§ 203

lg 1 koosseisu objektiivse külje täidab asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Kriminaalasjas kogutud tõendite uurimise käigus leidis kinnitust, et 18.12.2022 öisel ajal pani M. Pertsel xxx asuval kinnisel territooriumil süütamise teel põlema OÜ-le X kuuluva hoone kõrval asuvad euroalused ning selle 11 tagajärjel süttis ka hoone ise. Videosalvestiselt on selgelt nähtav, kuidas M. Pertsel süütas kõigepealt 17.12.2022 õhtusel ajal X OÜ-le kuuluva hoone aia taga seisva euroaluste hunniku, mis Päästeameti poolt kustutati. Seejärel 18.12.2022 öisel ajal aga kohe hoone kõrval asuvad euroalused. M. Pertseli poolt põhjustatud tuleleekide kasvades tekkis põleng, mis haaras ka hoone seina ehk euroaluste süütamise tagajärjel tekkisid kahjustused ka hoonele endale. Toimepandud kuriteoga põhjustas M. Pertsel X OÜ-le varalist kahju kogusummas 187 467,11 eurot, mis ületab suure kahju ulatust mitmekordselt (II kd, tl 184-187, tsiviilhagi tl 201-204). Seega on koosseisu objektiivsed tunnused M. Pertseli teos täidetud. 25. Subjektiivsest küljest saab antud teo puhul rääkida vähemalt otsesest tahtlusest

§ 16

lg 3 järgi, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Puudub vaidlus selles, et M. Pertseli eesmärk oli euroalused süüdata ning see tal ka õnnestus. Küll aga ei olnud tema otseseks eesmärgiks hoone süütamine, kuid sisuliselt kohe hoone seina ääres asuvate euroaluste põlema panemisel pidi M. Pertsel teadma või vähemalt möönma, et sellise tegevuse tagajärjel süttib ka hoone ise ehk hoone süttis kõrvaltagajärjena. 26. Kohtu hinnangul on

§ 203lg 1 koosseis õigesti M.

Pertselile ette heidetud ning selle vajalikud tunnused nii subjektiivse kui objektiivse külje pealt on M. Pertseli teos täidetud.

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistus 27.

Ka siinkohal ei ole vaidlust, et M. Pertsel on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime pannud.

Seda kinnitavad lisaks süü omaksvõtule ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. 28. Kohtuliku uurimise käigus avaldati 03.08.2022 väärteomenetluse lõpetamise määrus (I kd, tl 169), millest nähtuvalt on M. Pertseli suhtes 04.07.2022 alustatud väärteomenetlus LS § 224 lg 2 tunnustel lõpetatud, kuna tema teos ilmnesid

§-s 424 kirjeldatud kuriteo tunnused.

  1. Tunnistaja xxx ütluste (I kd, tl 170) kohaselt sai patrull 04.07.2022 kella 19.07 ajal „B“ prioriteediga väljakutse Tallinna Ringtee maanteele suunaga Maardu poole, kus liigub võimalik joobes juht, kes kasutab sõidukit xxx (halli värvi), reg. nr. xxx haagisega reg. nr. xxx ning kaldub paremalt realt vasakusse ritta ning vahepeal teelt välja. Kella 19.17 ajal märgati patrulli poolt nimetatud sõidukit ning üritati peatada, millele sõidukijuht esialgu ei reageerinud. Sõiduk peatati Tallinna Ringtee 6 km-l ning juhina tuvastati M. Pertsel, kes keeldus indikaatorvahendisse puhumast ja toimetati raviasutusse ekspertiisi.
  2. Tunnistaja ütlusi kinnitavad politsei vormikaamera videosalvestised (I kd, tl 185-187), millelt nähtub M. Pertseli poolt juhitud sõiduki peatamine 04.07.2022 kell 19.17; sõidukit juhtinud isik, kes nimetab end M. Pertseliks ning avaldab ka enda isikukoodi. Videosalvestistelt nähtub ka M. Pertseli toimetamine kella 21.19 ajal terviseseisundi ülevaatusele.
  3. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I kd, tl 181) nähtub, et M. Pertsel on sõiduki xxx (reg. nr. xxx) juhtimiselt kõrvaldatud 04.07.2022 kell 19.17 seoses alkoholijoobe kahtlusega.
  4. Isikusamasuse tuvastamise, indikaatorvahendi kasutamise ning joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt (I kd, tl 171-172) on teo toimepannud isikuna tuvastatud M. Pertsel, kes on keeldunud indikaatorvahendisse puhumast. On tuvastatud joobeseisundile viitavad tunnused: segane kõne, rahutu ja omamehelik käitumine ning ärritumine. Isik on keeldunud dokumentide allkirjastamisest.
  5. Peale esialgseid toiminguid on M. Pertseli joobeseisundi kindlakstegemiseks saadetud 04.07.2022 kell 21.11 temalt võetud proovid (veri, uriin) ekspertiisi, millega on tuvastatud, et M. Pertseli uriinist leiti kvetiapiini metaboliiti, tsitalopraami ning verest etanooli 1,96 +/- 0,06 mg/g, k=2 (I kd, tl 173-174). xxx OÜ terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt (I kd, tl 175-179) uuriti 04.07.2022 kella 21.17 ajal M. Pertseli tervislikku seisundit ja tuvastati väljahingatavas õhus 12 etanooli lõhn, narkootilise aine tarvitamise kahtlus, HIV ja depressiooni ravimite tarvitamine viimase 24h jooksul ning psühhotroopsete ainete kasutamine 3 päeva tagasi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert xxx on andnud hinnangu (I kd, tl 180), et M. Pertselil esines 04.07.2022 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ning märkusena on välja toodud, et kvetiapiin ja tsitalopraam ei kuulu sotsiaalministri määruse nr 73 nimekirja.
  6. 10.08.2022 toimunud ülekuulamisel on M. Pertsel oma süüd tunnistanud (I kd, tl 167-168), kuid keeldunud sisuliste ütluste andmisest.
  7. M. Pertsel on oma tegevusega rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioon), mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
  8. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
  9. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. M. Pertseli verest tuvastati etanooli 1,96 +/- 0,06 mg/g, k=2 ning uriinist kvetiapiini metaboliiti ning tsitalopraami.
  10. Võttes arvesse M. Pertselil tuvastatud joovet ja selle astet, on

§ 424lg 1 koosseisu objektiivsed tunnused täidetud.

Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine tahtlust. Koosseis on realiseeritud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. M. Pertsel on

§ 424lg 1 sätestatud teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega.

Talle pidi 04.07.2022 tuvastatud joove (etanool 1,96 +/- 0,06 mg/g, k=2) olema igati tajutav, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. M. Pertsel pidi tajuma, et tegemist ei ole kerge joobega ja vähemalt möönma, et selliselt sõidukit juhtides, võib ta toime panna kuriteo

§ 424lg 1 mõttes.

KARISTUS 39.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

40. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232, p 71). 41.

§ 199

lg 2 p 7, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega jääb sanktsiooni keskmäär kahe ja poole aastase vangistuse juurde.

§ 203

lg 1 näeb samuti karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmäär sama.

§ 424

lg 1 alusel on aga seadusandja sätestanud karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, mistõttu on keskmääraks 1 aasta ja 6-kuuline vangistus. 42. Süü suurusele hinnangut andes leiab kohus, et M. Pertseli süü on varguste toimepanemisel olnud suur, ta pani toime 11 varguse episoodi, tema tegevuse tagajärjel tekkisid kauplustele ka varalised kahjud.

§ 203

lg 1 kuriteo puhul peab kohus süüd keskmisest suuremaks, kuna 13 süütamise tagajärjel tekkis kannatanule märkimisväärne varaline kahju ning euroalused süütas ta põlema eesmärgipäraselt.

§ 424lg 1 puhul leiab kohus samuti, et süü on suur, mida ilmestab M.

Pertselil tuvastatud joobeaste, millele vaatamata otsustas ta mootorsõidukit juhtima asuda, omistamata mingit tähtsust võimalikele teo tagajärgedele. 43.

§-s 58 nimetatud raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna esineb

§ 57p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus ning kohus arvestab seda karistuse mõistmisel.

  1. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvesse võtta eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti üldpreventiivseid kaalutlusi, aga ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. M. Pertsel on toime pannud kolm erinevat süütegu, riivates sellega mitmeid õigushüvesid. Selliselt on ta nii

§ 199

kui

§ 203

koosseisu puhul rikkunud omandit kui õigushüve, mille puhul on omanikul õigus asja kasutada, käsutada ja vallata, ühtlasi õigus nõuda teistelt omandi rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

§ 424

lg 1 on aga suunatud liiklusohutuse kaitsele, kuid oma õigushüvelt kaitseb see inimeste elu ja tervist, mida M. Pertseli tegevus ohustas.

  1. Eripreventiivsetel kaalutlustel peab M. Pertselile kohaldatav karistus olema selline, mis paneb teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Igasugune mõjutamine saab toimuda vaid tema hoiakute muutmise kaudu. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt peab ühiskonnale olema tagatud õiglustunne, et selliste süütegude toimepanijad saavad riigi poolt selge signaali mõistetava karistuse näol. Põhjendamatult madala karistusmääraga vangistuse mõistmine riivaks ühiskonna õiglustunnet.
  2. Arvestades kergendava asjaolu ehk kahetsuse esinemist ning seda, et M. Pertselil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, võib mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et süüteod on toime pandud aastal 2022, millest on nüüdseks möödunud enam kui 2 aastat ning kohtule teadaolevalt ei ole M. Pertsel uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu võivad mõistetavad karistused jääda oluliselt alla sanktsiooni keskmäära. Prokuröri poolt taotletavad karistused on piisavad isiku õiguskuulekale teele suunamiseks ning kohtu hinnangul ka igati õigustatud. Rahalise karistuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks, kuna M. Pertselil puudub töökoht ning tal tuleb hüvitada lisaks tsiviilhagidele ka kohtu poolt väljamõistetud menetluskulud. Neil motiividel mõistab kohus M. Pertselile

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi karistuseks 10 kuud vangistust,

§ 203

lg 1 järgi 1 aasta vangistust ning

§ 424lg 1 järgi 8 kuud vangistust.

Kohus märgib, et liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest mõistetakse

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuigi tegemist on karistuste liitmisega mh samaliigiliste kuritegude eest, on kuritegude toimepanemisega riivatud erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades raskeimat karistust ehk liitkaristuseks tuleb M. Pertselile mõista 2 aastat vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 korras ehk lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. M. Pertsel oli menetluse ajal kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2023–21.03.2023, seega tuleb 2 päeva

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka, mistõttu lõplikuks karistuseks jääb 1 aasta, 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 48.

§ 424

lg-s 1 sätestatud teo eest võib kohus kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Kohus M. Pertselile lisakaristust ei kohalda, kuna ka siinkohal mängib rolli asjaolu, et süütegu on toime pandud 04.07.2022 ning lisakaristuse kohaldamine on oma aktuaalsuse praeguseks hetkeks minetanud. 14 Lisaks nähtub karistusregistrist, et 12.10.2022 otsusega väärteoasjas 2315,22,007559 on M. Pertselile LS § 224 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks, milline karistus on kantud. Lisaks raskendab juhtimisõiguse äravõtmine M. Pertselil leida endale töökoht, kust saadav sissetulek aitaks tal tasuda väljamõistetud tsiviilhagisid ning menetluskulusid. 49. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla tema tingimuslik karistusest vabastamine. Tuleb silmas pidada, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise otsustamise. Seega karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

§-ga 74 allutatakse isik käitumiskontrollile koos

§ 75lgs 1 toodud kontrollnõuetega.

Kohtu hinnangul ei ole M. Pertsel isikuks, kes ilmtingimata vajaks kriminaalhooldusametniku järelevalvet ning kontrolli. Ka teeb käitumiskontrolli rakendamise keeruliseks asjaolu, et tal puudub elukoht. Karistuse eesmärke saab antud juhul saavutada

§ 73

sätte kohaldamisega, mille puhul arvestab kohus Riigikohtu poolt väljendatud seisukohaga, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Kohus leiab, et katseaja pikkuseks on põhjendatud määrata 2 aastat ja 6 kuud, mille algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.09.

  1. TSIVIILHAGID
  2. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagid varalise kahju nõudes kannatanud xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ, Xxx AS, X X X, X OÜ, X X OÜ ning X OÜ.
  3. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
  4. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Viidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 alusel on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
  5. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
  6. Prokurör palus M. Pertselilt tsiviilhagid välja mõista, v.a X OÜ poolt esitatud nõude saamata jäänud tulu osas summas 59 000 eurot. Kaitsja leidis, et M. Pertselilt ei ole põhjendatud hagide väljamõistmine nendes toodud nõuete ulatuses. Euroalused olid amortiseerunud, hoiti turvamata kohas, sisuliselt oli tegemist prügiga ning miinimumhind oleks nende eest 5 eurot/tk. X OÜ hagiga 15 kaitsja ei nõustunud.
  7. Kaitsja jättis tähelepanuta, et M. Pertsel võttis kõik tsiviilhagid kohtuistungil omaks, mis on samastatav hagide õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 tähenduses. Ta ei tunnistanud üksnes X OÜ poolt esitatud nõuet. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Ka Riigikohus on märkinud, et hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (RKKK 1-18-7632, p 14). TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.
  8. Seega kohus rahuldab kannatanu xxx OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 511 eurot, Xxx Xxx OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 2000 eurot, Xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 480 eurot, X X X poolt esitatud tsiviilhagi summas 613 eurot, X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 480 eurot ning X X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 825 eurot. Nimetatud hagid kuuluvad M. Pertselilt väljamõistmisele täies ulatuses. Tekitatud kahjud on põhjustanud süüdistatav oma õigusvastase käitumisega. Kuigi TsMS § 444 lg 3 ei nõua kirjeldava ja põhjendava osa esitamist, peab kohus siiski vajalikuks märkida, et kõikide euroaluste hinnad, millised on hagides välja toodud, on esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsja väide, et tegemist oli sisuliselt prügiga, mis oli amortiseerunud, on kohtu hinnangul väär. Vastupidi, M. Pertsel on selgitanud, et teenis nende müügist tulu. Kui tegemist oleks olnud prügiga või amortiseerunud alustega, ei oleks M. Pertselil olnud ilmselt tahtlustki neid varastada, sest saadav kasu oleks olnud pea olematu.
  9. Kohus leiab, et ka X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ning M. Pertselilt väljamõistmisele.

§ 203lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemisega põhjustas M.

Pertsel X OÜ-le varalist kahju kogusummas 187 467,11 eurot. Seesam kindlustus on kahjust kompenseerinud 183 939,85 eurot, maha on arvestatud omavastutus 315 eurot. Esitatud hagiavalduse kohaselt olid põlengu tagajärjel hoone taastamiskulud summas 151 738 eurot, milline kahju on hagejale hüvitatud kindlustusfirma xxx poolt. Hoone fassaadi taastamiskulud olid summas 2420 eurot, mis on hagejale hüvitatud xxx poolt. Kulutused koristustöödele ja ladustamisele olid summas 8222 eurot, mis on samuti hagejale hüvitatud. Hoones asunud kaupade kahjustamise kulud olid kokku 10 707,52 eurot, millisest kahjust on hagejale xxx poolt hüvitatud 7495,26 eurot, hüvitamata on jäänud kahju summas 3212,26 eurot (II kd, tl 186 pöördel). Veel on kannatanule hüvitatud kulutused seoses kahjustunud mööbliga summas 3576,80 eurot, kulutused seoses kahjustunud kontoritehnikaga summas 95,84 eurot ja kulutused seoses kahjustunud seadmetega summas 9704,55 eurot. Kinnistul asunud aia taastamiskulud olid kokku summas 1002,40 eurot, millisest kahjust hüvitati xxx poolt 687,40 eurot, hüvitamata jäi kahju summas 315 eurot (omavastutus), II kd tl 187. 58. Nimetatud kahjusid (3212,26 eurot ning 315 eurot) ei oleks X OÜ-le tekkinud, kui M. Pertseli poolt ei oleks

§ 203lg-s 1 sätestatud kuritegu toime pandud.

Tegemist on nii vara kahjustamise tagajärjel tekkinud kui kindlustuse omavastutuse ees kantud kuluga, mis on tekkinud M. Pertseli kuritegeliku käitumise tulemusena ning põhjuslikult seotud teo toimepanemise tagajärjel tekkinud põlenguga. Seetõttu on need põhjendatud M. Pertselilt ka välja mõista.

  1. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduses toodud väiteid selles, et seoses M. Pertseli poolt algatatud põlenguga ja X OÜ-le kuuluva hoone kahjustumisega, ei saanud kannatanu talle kuulunud hoonet alates 18.12.2022 kasutada. Hagi esitamise hetkeks, s.o 28.03.2024, oli hoone taastamata ja kasutamiskõlbmatu (II kd, tl 201 pöördel kuni lk 202). Kuigi hagis on märgitud, et tegemist on perioodiga kuni 2023 jaanuar, on silmas peetud siiski kogu 2023 aastat, mida kannatanu esindaja märkis ka kohtuistungil. On ilmne, et hoone sihtotstarbeline kasutamine oli võimatu ning kannatanu ei saanud äritegevusega, milleks on metallkonstruktsioonide ja nende osade x, tegeleda. Selle tagajärjel on X OÜ-l oma äritegevusest jäänud saamata ka tulu. 16
  2. Riigikohus on tõdenud, et kuna tihti on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK 2-14-6942, p 13.2). Oma viimases lahendis, milles on kokku võetud varasem praktika, on Riigikohus välja toonud, et tulu saamise tõenäosus ja kannatanu kavatsus ning võimalus tulu saada on keskse tähtsusega ka saamata jäänud tulu kui kuriteo koosseisulise tunnuse kindlakstegemisel. Küll peab nende asjaolude tuvastamisel arvestama kriminaalmenetlusliku tõendamiskoormisega. Saamata jäänud tulu kui koosseisutunnuse olemasolu ja suuruse peab tõendama prokuratuur, kusjuures kõrvaldamata kahtlused küsimuses, kas ja kui palju tulu oleks kannatanu süüdistatava õiguspärase käitumise korral saanud, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Teisalt märgib Riigikohus, et silmas tuleb pidada, et ehkki in dubio pro reo-põhimõttest (KrMS § 7 lg 3) juhindudes tõlgendatakse tõsiselt võetavad kahtlused süüdistatavale soodsamas suunas, ei tohi tõendatusele esitada ülemäära rangeid nõudeid (RKKK 1-21-8803, p 46).
  3. On üldteada, et 2020 alguses tabas Euroopat Covid-19 pandeemia, mille tagajärjel kannatasid kõik Euroopa Liidu riigid, sh Eesti. Pandeemia põhjustas olulist majanduslangust mitmetele äriühingutele, mis kas taastusid järk-järgult või lõpetasid sootuks tegevuse. Ka 2022 jäi pandeemia poolt põhjustatud majanduslanguse perioodi. Kannatanu on esitatud nõude (s.o 59 000 euro suuruses saamata jäänud tulu) tõendamiseks majandusaasta aruande, mille kohaselt oli X OÜ poolt 2022 teenitud ärikasumiks 59 003 eurot ehk keskmiselt 4916,92 eurot kuus. Tegu on toime pandud 2022 detsembris, 2024 märtsiks ei olnud kannatanul jätkuvalt oma äritegevuses võimalik M. Pertseli tegevuse tagajärjel kahjustatud hoonet kasutada. 59 000 euro suuruse kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol saab pidada mõistlikuks, arvestades asjaolu, et COVID-19 hädaolukorra ohu möödudes said paljud ettevõtted naasta oma tavapärase majandustegevuse juurde, X OÜ aga 2024 märtsikuu lõpu seisuga mitte. Majandusaasta aruande kasumiaruandest (II kd, tl 207) nähtub, et äriühingu 2022 ärikasum oli 59 003 eurot, 2021 aga 8739 eurot, mis on põhjendatav majandusliku üldise olukorraga Eestis. Samas nähtub aastaid 2021 ja 2022 võrreldes, et müügitulu; kaupade, toore, materjali ja teenuste; tegevuskulude summade ning tööjõukulude summade osas ei ole selliseid märkimisväärseid erisusi, mis näitaks, et ettevõtte tegevus ei ole toiminud tavapärases rütmis. Eelduslikult võinuks X OÜ teenida ka rohkem kasumit kui 59 000 eurot, mistõttu ei saa väita, et nõutav summa oleks üle paisutatud või tõendamata. Vähemalt sellises määras, s.o 59 000 eurot, oleks kannatanul olnud võimalus 2023 tulu saada ning seda ongi võimalik tõendada läbi majandusaasta aruande, mis kajastab äriühingu kasumiaruande üksikasju.
  4. Seega leiab kohus, et M. Pertselilt tuleb välja mõista X OÜ kasuks tsiviilhagi varalise kahju ning saamata jäänud tulu nõudes kokku summas 62 527,26 eurot. Kogu kahju selles osas on tekkinud M. Pertseli kuritegeliku käitumise tulemusena ning põhjuslikult seotud tema poolt toime pandud teoga. ASITÕENDID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSES ÄRAVÕETUD OBJEKTID
  5. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale ning p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
  6. Riigikohtu seisukoha järgi (RKKK 3-1-1-51-13, p 10) võib süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Näiteks on

§ 83

lg-te 1 või 3 alusel võimalik konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend,

§ 83

lg 4 alusel aga vahend, aine või ese, mille omamiseks vajalik luba isikul puudub. Riigikohus märgib, et konfiskeerimisel läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata. 17

  1. Seega kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed – 2 poolenisti sulanud plastikkanistrit ja 7 põlevvedeliku proovi kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel ning M. Pertselile kuuluv punakat värvi pusa Adidas (mida ta tagasi ei soovi) konfiskeerimisele ja samuti hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  2. Madis Pertseli kinnipidamise käigus ära võetud käekell Seiko tuleb temale kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. MENETLUSKULUD
  3. KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 kohaselt on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 182 lg-st 2 nähtuvalt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu.
  4. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  5. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kannatanu X OÜ poolt valitud esindajale makstud tasu 488 eurot, DNA ekspertiisi 22E-GE1201 teostamise kulu 342 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 256 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku 1420,08 eurot ning sundraha 1230 eurot. Lisaks on kannatanul tekkinud kuluks tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 488 eurot.
  6. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud olnud esindaja Rainer Kuulme poolt tehtavad toimingud ehk 23.08.2024, 29.08.2024 ettevalmistus istungiks ning kohtuistungil viibimine kokku 4 h ulatuses, seega kokku summas 488 eurot (koos käibemaksuga), ka nendele kulunud ajamaht on olnud mõistlik (arve 568-2024, II kd, tl 261). On põhjendatud ka KrMS § 182 lg 2 kohased ehk tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud summas 488 eurot (arve 214-2024, II, tl 263). Arve kohaselt on esindajal kulunud kriminaalasja materjalidega tutvumisele ja tsiviilhagi koostamisele 4 h, milline ajamaht on samuti mõistlik. Ka kriminaalasja materjalidega tutvumine on olnud põhjendatud ja vajalik.
  7. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsja Y. Radziwilli poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust M. Pertselile, leiab kohus, et esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses tema kaitsmisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses, v.a taotlus, mille esitas kaitsja kohtuistungil summas 878,40 eurot. Kohus rahuldas taotluse 18.09.2024 osaliselt ehk summas 614,88 eurot, mis hõlmas endast ettevalmistust kohtuistungiks 5 tunni ulatuses (360 eurot) ja tasu istungil osalemise eest summas 144 eurot ning millele lisandus käibemaks 110,88 eurot. Kohus ei pidanud kohtuistungiks ettevalmistamise aega, s.o 8 tundi, põhjendatuks. Muud kaitsja taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega.
  8. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 08.12.2023) nr 113 § 1 kohaselt on alates
  9. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 kuupalga alammäära, mis on 18 kohtuotsuse tegemise hetke seisuga seega 1230 eurot. Sundraha instituut kannab oma olemuselt mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki ehk et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine (RKKK 3-1-1-24-11, p 10.1; RKKK 3-1-1-63-05, p 9-10).
  10. Arvestades tsiviilhagisid, mis kuuluvad M. Pertselilt väljamõistmisele, samuti asjaolu, et M. Pertselil puudub töökoht, vähendab kohus temalt väljemõistetavaid menetluskulusid poole võrra, seda joobe tuvastamisega tekkinud kulude, määratud kaitsjale makstud tasude ning sundraha osas ehk kohus mõistab M. Pertselilt välja joobe tuvastamise kulud summas 128 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud summas 710,04 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 615 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1453,04 eurot. Kuivõrd menetluskulude kogusumma ühes osas maksmine valmistaks ilmselgelt M. Pertselile raskusi ning lõppastmes on oluline, et kulud saaksid tasutud õigeaegselt ja täiendavate menetlusteta, määrab kohus need hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tal igakuiselt tasuda vähemalt 121,08 eurot ning viimase makse suuruseks tuleb 121,16 eurot. Antud makse suurus on arvestades menetluskulude kogusummat mõistlik ega ole M. Pertselile üle jõu käiv. Lisaks tuleb M. Pertselil tasuda kannatanu X OÜ kasuks tsiviilhagi menetlemisega seotud kulude katteks 488 eurot ja seda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Antud kulud on tekkinud M. Pertseli õigusvastase käitumise tulemusena ning seetõttu on põhjendatud ka nende hüvitamine tema poolt kohtu määratud ulatuses. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.
  11. Joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 128 eurot, DNA-ekspertiisi kulud summas 342 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud summas 710,04 eurot ning sundraha summas 615 eurot jätab kohus vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 riigi kanda. Riigi kanda jääb ka kannatanu X OÜ poolt valitud esindajale makstud tasu summas 488 eurot. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.