← Eesti

2-25-9404/22

Obsah (11)§ 407§ 444§ 162§ 165§ 138§ 144§ 174§ 218§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-9404 Tsiviilasi

) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagis märkinud, et kui kostjad ei vasta hagile, taotleb hageja tagaseljaotsuse tegemist (dtl 7, 106, 113). Kostjatele saadeti hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus 05.09.2025 e-posti aadressile xxx. J P kui kostja II ning kostja I juhatuse liige vastas 08.09.2025 kohtu kirjale ehk sai saadetud dokumendid nimetatud kuupäeval kätte. Hagile vastamise tähtpäev oli 29.09.2025. Kuna kostjad hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab

§ 444lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja nõue tuleneb hageja ja J Iluteenused OÜ vahel 09.01.2024 sõlmitud liisingulepingust nr xxx ja hageja ja J P vahel 09.01.2024 sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt vastutab käendaja J Iluteenused OÜ ja hageja vahel 09.01.2024 sõlmitud liisingulepingust nr xxx tulenevate kõikide kohustuste eest. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 42 340,80 eurot. Hageja on liisingulepingu nr xxx ühepoolselt lõpetanud. Hageja nõude sisu on liisingulepingust tulenev põhinõue, intressinõue ja viivise nõue. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostjate kanda.

§ 165

lg 3 esimese lause kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Vastavalt

§ 138

lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 1540 eurot ja õigusabikulud 1532,64 eurot, kokku 3072,64 eurot (dtl 125). Riigilõiv 1540 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Kulud õigusabikuludele on esitatud 2 käibemaksuga summas ja hageja on esitanud

§ 174lg 10 kohase kinnituse.

Seega lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel käibemaksuga summadest. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1532,64 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 125): 5.06.2025 materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (5,5 tundi, 660 eurot); 26.06.2025 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 03.07.2025 seisukoha koostamine (0,4 tundi, 48 eurot); 11.07.2025 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 26.08.2025 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 03.09.2025 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 05.09.2025 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 10.09.2025 kostja päringuga tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 11.09.2025 kostja päringuga tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 11.09.2025 kohtu kirjaga tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 25.11.2025 kohtu kirjaga tutvumine (0,3 tundi, 36 eurot); 05.12.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 16.12.2025 (1 tund, 120 eurot); 16.12.2025 kohtu kirjaga tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 18.12.2025 hageja seisukoha koostamine (0,6 tundi, 72 eurot); 12.01.2026 kohtu kirjaga tutvumine (0,2 tundi, 24 eurot); 19.01.2026 hageja seisukoha koostamine (0,5 tundi, 60 eurot) ehk kokku 1236 eurot (millele lisandub käibemaks, kokku 1532,64 eurot). Hagejat esindas menetluses

§ 218

lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 120 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguliste esindajate ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu 1,55 tunni ulatuses (05.09.2025 kohtumäärusega tutvumine, 10.09.2025 ja 11.09.2025 kostja päringutega tutvumine, 11.09.2025 kohtu kirjaga tutvumine ja 05.12.2025 seisukoha koostamine). Kohus peab põhjendatud ajakuluks 8,75 tundi. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 875 eurot (8,75 x 100). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 2415 eurot, millest 1540 eurot on riigilõiv ja 875 eurot hageja lepingulise esindaja kulu. Kostjatel tuleb

§ 177

lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust 3 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kooskõlas

§ 468

lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.