5-26-7/5

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-26-7

1. märts 2026 Eesistuja Margit Vutt, liikmed Ivo Pilving ja Heili Sepp Sulev Švilponise ja Kaspar Kartanase kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni toimingute peale Kaebaja Sulev Švilponis Kaebaja Kaspar Kartanas Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
2. Lõpetada Kaspar Kartanase kaebuse menetlus.
3. Rahuldada Sulev Švilponise kaebus osaliselt.
4. Tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni
5. veebruari
6. a koosoleku teate avaldamise toiming. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. veebruaril ja
9. veebruaril 2026 toimusid Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) elektroonilised koosolekud.
10. veebruaril kell 14.00 alanud VVK koosoleku teade avaldati veebilehel valimised.ee
11. veebruaril.
12. veebruaril kell 9.00 alanud VVK koosoleku teade avaldati veebilehel valimised.ee samal päeval kell 7.
13. Mõlema koosoleku teates märgiti, et riigi valimisteenistus võimaldab koosolekut vaadelda isikutel, kes on sellest soovist hiljemalt üks tund enne koosoleku algust e-posti teel teada andnud. Koosoleku teadete kohaselt tuli vaatlejatel siseneda ooteruumi kümme minutit enne koosoleku algust.
14. VVK edastas
15. veebruaril 2026 Riigikohtule S. Švilponise kaebuse. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks selle, et teda ei lastud VVK
16. veebruari koosolekule, ehkki ta oli nõuetekohaselt registreerunud ja ootas aegsasti koosoleku ooteruumis. Lisaks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks VVK
17. veebruari koosoleku vastuolu tõttu avalikkuse põhimõttega, sest koosolekust sedavõrd lühikest aega etteteatamine tähendab, et vaatlejatel ei olnud tegelikult võimalik koosolekut jälgida, mistõttu oli koosolek sisuliselt salajane. 5-26-7
18. VVK edastas
19. veebruaril 2026 Riigikohtule K. Kartanase kaebuse. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks VVK
20. veebruari elektroonilise koosoleku. Kolleegium liitis S. Švilponise ja K. Kartanase kaebused ühte menetlusse (RKPJKm 03.03.2026, 5-26-7/2). K. Kartanas esitas
21. märtsil 2026 Riigikohtule avalduse kaebuse tagasivõtmiseks.
22. VVK palub jätta S. Švilponise kaebuse rahuldamata.
23. veebruari elektroonilise koosoleku vaatlejad tuvastati koosoleku alguses ning sel ajal kaebaja ooteruumis ei viibinud. Kui kaebaja uuesti liitus, oli koosolek alanud ning vaatlejate tuvastamine lõpetatud. VVK ei katkestanud kaebaja ühendust ega eemaldanud teda ooteruumist. VVK hinnangul puudub põhjuslik seos VVK tegevuse või tegevusetuse ja kaebaja koosolekule mittepääsemise vahel. VVK ei pea võimalikuks ega põhjendatuks katkestada koosoleku sisulist arutelu, et tuvastada koosoleku ajal hiljem liitunud vaatlejaid.
24. Vaatlejatel oli
25. veebruari koosolekule registreerimiseks mõistlik aeg. Koosoleku aeg määrati VVK liikmete võimalusi arvestades ning seadus ei sätesta koosolekute avalikustamiseks minimaalset tähtaega. Kui kaebaja märkas koosoleku toimumise teavet pärast registreerimise tähtaega, siis võinuks ta pöörduda taotlusega VVK poole ning selgitada, et ta sooviks vaadelda. Kaebaja seda ei teinud. Vaatlejatele kehtivad ühesugused reeglid. Juhul kui vaatlejal ei ole võimalik koosolekul osaleda, on tal võimalus tutvuda koosoleku avaliku protokolliga, mis annab ülevaate koosoleku käigust ja seal arutatud küsimustest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Kuna K. Kartanas loobus oma kaebusest, lõpetab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 56 lg 1 alusel tema kaebuse osas menetluse ning vaatab läbi üksnes S. Švilponise kaebuse.
27. Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et VVK tegutses
28. veebruari
29. a veebikoosolekul tema suhtes õigusvastaselt. Kaebaja vaidlustab seda, et teda ei lastud veebikoosolekule. Tema sõnul viibis ta enne koosoleku algust ooteruumis, kuid koosoleku alguses tema ühendus katkes. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema veebiühenduse katkemise põhjuseks oli VVK tegevus, mitte tema enda mõjusfääris olevad tehnilised probleemid. Veebilehel valimised.ee avaldatud nõue siseneda ooteruumi kümme minutit enne koosoleku algust on mõistlik. Selle eesmärk on tagada koosoleku ladus kulg. VVK peab võimaldama koosolekut jälgida, kuid tal ei ole kohustust võimaldada soovijal koosolekuga igal ajal liituda (RKPJKo 23.07.2025, 5-25-18/6, p 20). Kolleegium jätab S. Švilponise kaebuse selles osas rahuldamata (PSJKS § 46 lg 1 p 2).
30. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ka VVK
31. veebruari
32. a koosoleku vastuolu tõttu avalikkuse nõudega. Kaebaja vaidlustab küll koosoleku teate liiga hilist avaldamist veebilehel valimised.ee, mida haldab riigi valimisteenistus (RVT), kuid VVK koosolekuga seotud toimingud on omistatavad VVK-le, mitte RVT-le.
33. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 234 lg 1 näeb ette igaühe õiguse vaadelda valimiskomisjonide tegevust ja toiminguid. Riigikohus on selgitanud, et lühike etteteatamisaeg VVK koosoleku toimumise kohta võib sõltuvalt koosoleku pidamise viisist ja arutlusele tulevatest küsimustest kitsendada isikute võimalusi VVK koosolekuid jälgida ning riivata seega vaatlejate õigusi (RKPJKo 11.09.2025, 5-25-27/8, p 18). Vaatlemisõigus ei ole aga piiramatu. 2