← Eesti

4-25-4467/8

Obsah (12)§ 424§ 50§ 16§ 47§ 67§ 481§ 56§ 57§ 68§ 73§ 48§ 423

4-25-4467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-25-4467 (231525010485) Kohtunik Kersti Heide Kohtu

) § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteoga, hindab kohtuväline menetleja kaebaja süüd suureks. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja leidis, et üksnes rahaline mõjutamine menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni, mistõttu tuleb Toomas Aderi suhtes kohaldada karistust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Sealjuures vähem kui kuu aega varem oli menetlusalune isik LS § 91 lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobes. Nimetatud episoodi puhul alustati kriminaalmenetlust nr 25259000407

§ 424tunnustel, mis lõpetati 28.09.2025 ning vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 202 lg 2 p-dele 5 ja 7 määrati Toomas Aderile kohustused viitega, et juhul, kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, 3

(10)4-25-4467 võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 04.11.2025 uuendati nimetatud episoodi osas kriminaalmenetlus. Viidatust tulenevalt on alust arvata, et menetlusalune isik paneb ka tulevikus samalaadseid õigusrikkumisi toime ning eelpool toodud asjaolud muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks.

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik ei ole viidanud, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse äravõtmise. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ise käituma seda õigust säilitaval viisil, s.t järgima liiklusreegleid, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Juhtimisõiguse vajalikkus oli menetlusalusele isikule teada ka varem, ometi ei takistanud see teadmine tal menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja LS § 224 lg 2 alusel kohaldanud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud. Määratud põhikaristus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja taotleb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohtualluvus

  1. VTMS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Toomas Aderile etteheidetav tegu toime pandud xxxx mnt-l (xxxx tn ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole xxxx maakonnas (KVM tl 1, 18). Vastavalt justiitsministri 27.10.
  2. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse. Kirjaliku menetluse kohaldamine
  3. VTMS § 120 lg 1 sätestab maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
  4. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist. Sealjuures on nii kaebaja kui ka kohtuväline menetleja oma vastustes kohtule kajastanud Toomas Aderi kriminaalmenetlust. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, kas Toomas Aderi suhtes uuendatud kriminaalmenetlus on juba päädinud kohtuotsusega või mitte. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus Toomas Aderi suhtes tehtud Viru Maakohtu 25.11.
  5. a otsus nr 1-25-6271 (kohtueelses menetluses nr 25259000407) juba 12.12.
  6. Kuna antud otsusega tunnistati Toomas Ader süüdi

§ 424

lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ehk käesoleva menetlusega sarnase süüteo toimepanemises, leiab kohus et antud otsus on vajalik võtta väärteoasja materjalide juurde. Kuivõrd Toomas Ader on antud kohtuotsusest teadlik, ta on sellele ka enda kirjalikus seisukohas viidanud, on kohtu hinnangul võimalik käesolevat väärteoasja arutada kirjalikus menetluses ning nimetatud otsust lahendit tehes arvesse võtta. VTMS § 4

(10)4-25-4467 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Muud menetluslikud küsimused
  1. Toomas Ader on täiendavas seisukohas avaldanud kahtlust selles, kas on lubatud, et ühes patrullautos olnud kahest politseiametnikust üks võib olla tunnistaja ning teine tema ülekuulaja (kohtu tl 22). Kohus selgitab, et see on tavapärane ning täiesti lubatud ja seaduslik praktika.
  2. Kaebaja on seisukohal, et tema kinnipidamise põhjuseks ei olnud mitte suunatule mittenäitamine, sest ta näitab alati suunatuld, vaid see, et tema sõiduk on kantud n-ö musta nimekirja (kohtu tl 22). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli sõiduki kinnipidamise põhjuseks eelkõige ebakindel sõidustiil ning ka suunatule mittenäitamine (KVM tl 2 pöördel). Isegi kui suunatule osas lähtuda kaebaja versioonist, siis tunnistaja ütluste kohaselt köitis kaebaja juhitud sõiduk tema tähelepanu esmalt ebakindla sõidustiili pärast. Ainuüksi see oli piisav asjaolu, et politseiametnikul oli õigus sõiduk kinni pidada ja mh juhti ja tema kainust kontrollida (sest lisaks ebakindlale sõidustiilile oli pärast kinnipidamist juhi suust tunda ka alkoholilõhna).
  3. Täiendavas seisukohas on Toomas Ader väitnud, et politseinik M Vs ründas kaebajat löögiga nii, et tema nägu, riided ja auto olid vett täis (kohtu tl 22). Väärteoasja materjalide juures on ka politseiametniku rinnakaamera salvestised, millelt nähtub, et mingit lööki ei olnud, politseiametnik lihtsalt haaras Toomas Aderi käes olnud ja huultele tõstetud pudelist kinni ja võttis selle ära, et takistada joomist (vt CD-plaadil videosalvestuse fail lõpuga 09_21_50, video
  4. minuti
  5. sekundist alates). Pudeli haaramise tõttu pudelist vett välja ei tulnud. Toomas Aderi pusaesine on kergelt märg, mis juhtus tõenäoliselt kas tema enda poolt suust vee välja ajamise tõttu või seetõttu, et politseiametnik jõudis veepudeli ära võtta alles hetkel, mil vesi oli pudelikaela juures ning kui katkestati ühendus huultega, siis osa veest langes pusale. Politseiametniku käitumine ja tegevus oli kogu sündmuse ajal viisakas ja rahulik. Süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü
  6. Toomas Aderile heidetakse ette LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega on vajalik tuvastada, et isik juhtis mootorsõidukit ning sel ajal oli tema organismis ka nimetatud vahemikus alkoholi.
  7. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik (vt kohtu tl 6) ega kohtuväline menetleja tegelikult selle üle, et Toomas Ader juhtis 19.10.2025 kella 09.19 ajal xxxx mnt-l (xxxx tn ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole xxxx maakonnas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l. Kirjeldatu on tõendatud ka kohtuvälises menetluses kogutud järgmiste tõenditega.
  8. Tunnistaja M V ütluste (KVM tl 2 pöördel) kohaselt patrullis ta 19.10.2025 xxxx kesklinna piirkonnas, kui märkas kell 09.19 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, millel oli ebakindel sõidustiil ning mis enne manöövri alustamist ei näidanud suunatuld. Sõiduk liikus xxxx mnt-l xxxx ja xxxxtänava vahel, suunaga xxxx tänava poole. Tunnistaja andis sõidukile peatumismärguande. Sõiduk peatus xxxx juures. Sõidukis viibis üks meesterahvas. Juhil oli aeglane reaktsioonikiirus ning tunda oli ka alkoholilõhna. Juht eitas millegi tarvitamist. Sõidukijuhiks osutus Toomas Ader, kelle kontrollimisel indikaatorvahendiga näitas see positiivset tulemust alkoholi suhtes (0,86 5
(10)4-25-4467 mg/l). Seejärel kasutati tõenduslikku alkomeetrit. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVM tl 11) nähtuvalt kõrvaldati Toomas Ader xxxx aadressil mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt 19.10.2025 kell 09.22 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega tunnistaja ütluste ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et Toomas Ader juhtis 19.10.2025 kella 09.19 ajal xxxx mnt-l (xxxx tn ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole kuni xxxx aadressini Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx.
  1. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist (KVM tl 4) nähtuvalt mõõdeti 19.10.2025 ajavahemikus 09.46-09.52 Toomas Aderi väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-
  2. Mõõteseade tuvastas, et Toomas Aderi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,63 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l). Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas M V, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse (KVM tl 8-9). Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0085) mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 15.05.2025 ning taatluse lõppkuupäev oli tunnistuse kohaselt 30.11.2025 (KVM tl 6-7). Seega on mõõtmist läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.
  3. Siinkohal märgib kohus lisaks, et sellel, kas Toomas Ader pärast indikaatorvahendi kasutamist ja enne tõendusliku alkomeetri kasutamist vitamiinide ja mineraalidega vett jõi või mitte, ei ole antud juhul olulist tähendust. Indikaatorvahendit kasutati kell 09.22 ja selle näit oli 0,86 mg/l (sealjuures kuriteoga oleks tegemist joobega alates 0,75 mg/l). Tõenduslikku alkomeetrit kasutati umbes pool tundi hiljem (09.46-09.52) ja ilma laiendmääramatust arvestamata oli näit 0,63 mg/l. See, kas tõendusliku alkomeetri kasutamise ajaks sedavõrd alanenud näit oli tingitud möödunud ajast (ca pool tundi) või mõjutas näidu alanemist mh võimalik vee tarbimine, on küsimus, millele saaks vastata ekspert. Antud menetluses ei ole aga ekspertiisi tellitud. Vaidlust ei ole aga selles, et vähemalt 0,58 mg/l oli Toomas Aderi alkoholijoove pool tundi pärast sõiduki juhtimist ja vaadetes erinevate mõõtmiste dünaamikat, ei saanud see juhtimise ajal olla väiksem. Ei ole välistatud, et tegelikult oli alkoholijoobe määr sõiduki juhtimise ajal 0,75 mg/l või suurem ehk tegemist võis olla kuriteoga, kuid sellele saaks vastuse anda vaid ekspertiis. Ühtlasi, kuna antud menetluses on Politsei- ja Piirivalveamet Toomas Aderit juba karistanud väärteo toimepanemise eest, siis kaebemenetluses tulenevalt reformatio on peius-põhimõttest ei või kohus kaebaja olukorda raskendada. See tähendab, et isegi kui esineb kahtlus, et Toomas Ader võis 19.10.2025 panna toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis), ei ole praegu võimalik väärteomenetlust kuriteotunnustega lõpetada ja seda kahtlust kriminaalmenetluses ekspertiisi läbiviimisega kontrollida, sest see raskendaks Toomas Aderi olukorda.

  1. Seega käesoleva otsuse punktides 9 ja 10 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud, et Toomas Aderil oli 19.10.2025 kella 09.19 ajal xxxx mnt-l (xxxx tn ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtides ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,58 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  2. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Toomas Ader toime pannud kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Toomas Aderi poolt kaebuses esitatud selgitustest nähtub, et ta tarvitas õhtul alkoholi, 6

(10)4-25-4467 pärast alkoholi tarvitamist magas ning kui ta hommikul tõusis, tundis ta ennast normaalselt. Samas märkis Toomas Ader et ta ei söönud ning jõi ainult vett ning pärast seda asus sõidukit juhtima (kohtu tl 6). Arvestades, et Toomas Aderil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks vähemalt 0,58 mg/l, leiab kohus, et sellise määra puhul polnud tegemist n-ö alkoholi jääknähtudega, millest võiks rääkida, kui väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt LS § 224 lg 1). Toomas Aderi alkoholisisaldus ületas mitmekordselt määra, millest alates on sõiduki juhtimine keelatud, mistõttu ei saanud Toomas Aderil jääda märkamatuks enda tervislik seisund. Tunnistaja ütluste kohaselt köitis Toomas Aderi juhitud sõiduk tema tähelepanu esmalt ebakindla sõidustiili poolest (KVM tl 2 pöördel). Tunnistaja sõnul oli Toomas Aderil aeglane reaktsioonikiirus ning tema suust tuli alkoholilõhna (KVM tl 2 pöördel). Lisaks nendele välistele tunnustele on indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud veel, et Toomas Aderi kõne oli küll selge, aga aeglane ja esinesid kerged koordinatsioonihäired (KVM tl 10 pöördel). Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Toomas Ader oleks end enne sõiduki juhtima asumist alkomeetriga kontrollinud, et veenduda enda kainuses. Samal ajal esinesid aga nähtavad tunnused, mis viitasid sellele, et Toomas Ader ei ole veel kaineks saanud. Arvestades ka kaebuses toodud selgitusi, milles Toomas Ader märgib, et probleem seisnes selles, et ta ei söönud, vaid tarvitas ainult vett, siis pidas Toomas Ader hommikul rooli istudes võimalikuks, et ta pole veel täielikult kaineks saanud ning tema organismis võib olla veel lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi, kuid sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega pidas Toomas Ader võimalikuks, et tema organismis on veel lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning möönis, et sõidukit juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise, sh LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodud põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis. 14. Väärteoasja materjalidest ei nähtu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Toomas Ader süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses. 15. Seega on Toomas Ader pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Toomas Aderile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus 16. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-300 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka

§ 47

lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1-12 kuuks (vt ka

§ 67lg 3).

Täiendavalt võib isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui isikut ei ole varem LS § 224 alusel karistatud, siis võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks. Varasema samalaadse rikkumise korral aga 3-12 kuuks.

§ 481

lg 1 teise lause kohaselt ei või juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada aga üheaegselt põhi- ja lisakaristusena. 17.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 18. Karistust määrates on kohtuväline menetleja leidnud, et Toomas Aderi puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 18). Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal see tõepoolest nii oli. Toomas Ader on aga kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta on juhtunust teinud omale järeldused, enam alkoholi ei tarbi. Kuigi Toomas Ader pole otsesõnu märkinud, et ta kahetseb, siis 7

(10)4-25-4467 kohtule esitatud kaebusest tuleneb, et isik tegelikkuses kahetseb toimepandud tegu (kohtu tl 6). Kohtu hinnangul pole praegu põhjust kahelda Toomas Aderi kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega.

Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

  1. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka muid Toomas Aderi süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik Toomas Aderile etteheidetavat väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Toomas Ader pani antud väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja Toomas Aderil tuvastati alkoholisisalduseks vähemalt 0,58 mg/l, viitab see samuti keskmisele süü suurusele. Väärteoasja materjalide kohaselt pani Toomas Ader antud teo toime hommikusel ajal pühapäeval Tallinna kesk- ja vanalinnas sõites. Kohtuväline menetleja on süü suuruse arvestamisel leidnud, et sel ajal oli liiklus aktiivne (KVM tl 18 pöördel). Toomas Ader on kaebuses viidanud, et liiklus ei olnud aktiivne, sest tegemist oli pühapäevase päevaga, kus sõitis ca 10 autot (kohtu tl 6). Kuigi kesk- ja vanalinnas võib tavapäraselt olla rohkem nii jalakäijaid kui ka teisi sõidukeid ja seetõttu ka potentsiaalne oht kaasliiklejatele mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt suurem, pole kohtul teada kogu sõidetud teekonnal esinenud tegelik liiklustihedus. Samas on eluliselt usutav, et pühapäeva hommikul kella 9 paiku on liiklus kesk- ja vanalinnas pigem hõre. Politseiametniku rinnakaamera salvestised kinnitavad vanalinna osas, et jalakäijaid ning sõidukeid oli vähe (vt CD-plaadil videosalvestused). Seega nimetatud asjaolu Toomas Aderi süüd ei suurenda.
  2. Seega arvestades teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis ja väljahingatavas õhus esinenud alkoholisisalduse määra ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, jääb isiku süü kokkuvõttes natukene alla keskmise.
  3. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Toomas Aderit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt koostati Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 28.09.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus seoses 27.09.2025

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega ehk mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis (KVM tl 12). Antud määrusega pandi isikule muuhulgas kohustus mitte juhtida alkoholijoobes mootorsõidukit 28.09.2025- 28.09.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.11.
  2. a määrusega uuendati kriminaalmenetlus, sest Toomas Ader juhtis 19.10.2025 mootorsõidukit joobeseisundis (KVM tl 17). Viru Maakohtu 25.11.
  3. a otsusega nr 125-6271 (kohtu tl 24-26) tunnistati Toomas Ader süüdi

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud 2 päeva.

§ 73

lg 1 alusel ei pööratud ärakandmata 3 kuu 28 päeva pikkust vangistuslikku karistust täitmisele, kui Toomas Ader ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg algas 25.11.2025. Lisakaristust Toomas Aderi suhtes ei kohaldatud. Otsus jõustus 12.12.2025. Seega on Toomas Aderit karistatud

§ 424lg 1 alusel.

Kohtuotsuse järgi pani ta selle kuriteo toime 27.09.

  1. Käesolev samalaadne väärtegu on toime pandud 19.10.2025 ehk natukene vähem kui kuu aega hiljem, mis tähendab, et Toomas Ader on vähem kui kuu jooksul pannud toime kaks samalaadset liiklusrikkumist ning temale 28.09.
  2. a määrusega pandud kohustused ei mõjutanud teda piisavalt, et hoiduda uue süüteo toimepanemisest. 8

(10)4-25-4467
  1. Kuigi Toomas Ader palub kohtul mõista talle sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise asemel põhikaristusena rahatrahvi, leiab kohus, et antud karistuse liik ei oleks piisav, et mõjutada teda hoiduma uue süüteo toimepanemisest. Seda just sellepärast, et ta pani vähem kui kuu jooksul toime kaks samalaadset süütegu ja seda hoolimata kriminaalmenetluse uuendamise hirmust. Kuigi Toomas Ader enda sõnul pärast 19.10.2025 juhtunut enam alkoholi ei tarbi ega kavatsegi tarbida (kohtu tl 6) ja ta lubab ühtegi sarnast rikkumist enam mitte toime panna, sest muidu ootaks teda vangistuslik karistus (kohtu tl 22), on kohtul praegu raske seda lubadust uskuda, kui eelnevalt kriminaalmenetluse ähvardus juba polnud piisav selleks, et Toomas Ader oleks võtnud kasutusele kõik meetmed, et välistada praeguse väärteomenetluse esemeks oleva teo toimepanemine 19.10.
  2. Kohtu hinnangul oleks Toomas Ader pidanud tegema endast kõik oleneva, et veenduda, kas tema tervislik seisund tõepoolest võimaldab tal asuda autot juhtima – eelkõige kontrollima enda kainust alkomeetriga. Kohus on seisukohal, et antud juhul peab Toomas Aderile mõistma põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, sest ta on sedavõrd väikse aja jooksul toime pannud samalaadse kuriteo ning väärteo ja kuriteo eest ei ole talle lisakaristust mõistetud.
  3. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas muutunud liiga rohkelt toimepandavaks ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, seda menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Siinkohal märgib kohus, et uuringute kohaselt on mõjusaim heidutus teistele ühiskonnaliikmetele süütegude toimepanemisest hoidumiseks just vahelejäämise riski suurenemine, mitte kellelegi teisele määratud/mõistetud range karistus või lihtsalt karm sanktsioon.
  4. Kokkuvõttes arvestades, et Toomas Aderi süü on natukene alla keskmise, kuid ta on vähem kui ühe kuu jooksul pannud toime kaks samaliigilist liiklusalast süütegu, leiab kohus, et Toomas Aderit tuleb antud juhul LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuivõrd peale nimetatud kriminaalkaristuse muid karistusi Toomas Aderil ei ole, peab kohus võimalikuks teda karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega selle minimaalses määras ehk üheks kuuks. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus Toomas Aderile määratud põhikaristuse määra osas tühistada ning tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab menetlusalusele isikule põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks.
  5. Täiendavalt märgib kohus, et

§ 48

1 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Toomas Aderil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. 26. Seoses kaebuses märgituga, mille kohaselt vajab Toomas Ader juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks, märgib kohus järgmist. Isegi kui kaebajal on tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu, ei saa see asjaolu takistada temale seadusele vastava karistuse mõistmist. Nagu öeldud, on seaduse kohaselt ainus erand, mil juhtimisõigust isikult ära võtta ei saa, see, kui ta vajab juhtimisõigust enda liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kaebaja väidab, et tema tööülesannete täitmiseks on juhtimisõiguse olemasolu vajalik, tuleb tal seega liikluses olla eriti hoolas ja eeskujulik ning vältida liiklusrikkumiste toimepanemist, mis võiksid kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Kuivõrd kohus mõistis praegu Toomas Aderile minimaalses määras mootorsõiduki 9

(10)4-25-4467 juhtimisõiguse äravõtmise – vaid üheks kuuks, siis on menetlusalusel isikul võimalik kas korraldada enda tööülesannete täitmine sel perioodil selliselt, et ta ei peaks ise mootorsõidukit juhtima või vajadusel võtta selleks ajaks puhkus. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Toomas Aderil loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et sõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ning juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Toomas Ader tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest määrata talle sunniraha. Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on olenevalt tegude arvust kas väärtegu LS § 201 lg 2 mõttes või kuritegu

§ 4231 järgi (viimane oleks ühtlasi 25.11.2025.

a Viru Maakohtu otsusega mõistetud tingimisi vangistusliku karistuse täitmisele pööramise aluseks). Kokkuvõtteks

  1. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Toomas Aderi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 10.11.
  2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231525010485 tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tühistab kohtuvälise menentleja otsuse Toomas Aderile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra osas ning tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Toomas Aderile antud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.