Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav (
lg 4;
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. 4.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 6 sätestab, et kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5. Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss on digitaalselt allkirjastatud avaldaja lepingulise esindaja ja puudutatud isiku poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissis märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 7.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et menetlusosalised on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. 8. Avaldaja taotleb avalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Avaldaja taotles ka 27.01.2023 avalduses enam tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 105,29 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse esitamisel hagita menetluses tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohus selgitab esmalt, et avaldaja enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuna maksekäsu kiirmenetluses on tasutud nõuetekohane riigilõiv ning maksekäsu kiirmenetlus on lõpule viidud. Asja hagimenetlusse üleandmisel ei näe seadusandja ette võimalust riigilõivu tagastamiseks, kui maksekäsu kiirmenetluses kuulub tasumisele suurem riigilõiv kui kohtusse esitamisel. Avaldaja ei ole riigilõivu 105,29 eurot tasunud Harju Maakohtule avalduse esitamisel, vaid see kuulus tasumisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning maksekäsu kiirmenetlus on lõpule viidud, s.o täidetud on lõivustatud toiming. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tagastatakse
lg 1 p 4 sätestatud juhul ehk kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata. Ka
lg 33 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kuna Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond andis tsiviilasja üle menetlemiseks Harju Maakohtule, puudub alus, mis võimaldaks riigilõivu tagastada. Kohus asub seisukohale, et kuigi avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse raames tasunud riigilõivu suuremas ulatuses kui Harju Maakohtule avalduse esitamisel tulnuks tasuda, ei ole põhjendatud Harju Maakohtu menetluses enam tasutud riigilõivu tagastamine. Seega jääb avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Seoses kompromissi sõlmimise korral poole riigilõivu tagastamisega selgitab kohus, et
lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissiga eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus selgitas eelnevalt, et avaldaja tasutud riigilõivu puhul on tegemist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga. Sellest tulenevalt ei ole riigilõiv kompromissi sõlmimisel tagastatav. Seega jääb ka avaldaja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 9.
lg 8 kohaselt võib riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kokku taotleb hageja riigilõivu tagastamist 80,29 euro ulatuses (55,29 + 25), siis seadus praegusel juhul edasikaebeõigust ei võimalda. 10.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kokku leppinud, et loobuvad edasikaebamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.