Obsah (4)

§ 150§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-25-22149 Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2026, Pärnu Tsiviilasi Tsiviilasja hind A. hagi B. vastu

§ 150lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi.

Ülejäänud menetluskulud, sealhulgas pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 350,00 eurot, tasub kostja hagejale. Nimetatud kulud on arvestatud punktis 1 välja toodud võlgnevuses.

1. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele XXX märkides selgituseks „2-2522149, B. võlgnevus“.
2. Kui Kostja ei tasu p-des 1.1 ja 1.
3. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on Hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 2-25-22149
4. Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
5. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
6. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
7. Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
8. Pooled kinnitavad, et Kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
9. Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.
10. Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
11. III. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kohus täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. IV. Tagastada A.-le hagi esitamisel 17.12.2025 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud riigilõivust (700 eurot) pool, s.o 350 eurot, mis kanda A. arvelduskontole nr XXX, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-22149, B. riigilõivu osaline tagastamine.“ V. Vastavalt poolte kompromisslepingus sisalduvale konfidentsiaalsuse klauslile tuleb jõustunud kohtumääruses enne selle arvutivõrgus avalikustamist asendada poolte ja nende esindajate nimed initsiaalide või tähemärkidega ning eemaldada poolte registri- ja isikukoodid, sünniajad, e-posti ja asukoha aadressid. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja

§ 661

lg 4 alusel saab määruse peale edasi kaevata 1 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A.
2. detsembril 2025 esitatud hagi B. vastu poolte vahel
3. veebruaril 2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva laenuvõlgnevuse 8248,34 eurot, intressi 657,98 eurot, lepingu haldustasu 10,75 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot, kokku 8927,07 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja jättis maksmata 16.06.2025 – 15.09.2025 tasumisele kuulunud osamaksed, mistõttu hageja ütles lepingu üles alates 25.09.
5. Kohus
6. jaanuaril 2026 võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja esitas
7. veebruaril 2026 tähtaegselt hagile vastuse, milles tunnistab võlga, kuid majandusliku seisundi tõttu soovib kompromissi võla tasumiseks osamaksetega. Kostja selgitas, et on valmis kohustust täitma vastavalt oma tegelikule maksevõimele ja hetkel on reaalselt suuteline järjepidevalt tasuma ligikaudu 80 eurot kuus.
9. märtsil 2026 saabus kohtule poolte vahel elektrooniliselt sõlmitud, hageja volitatud esindaja poolt
10. märtsil 2026 ja kostja poolt
11. märtsil 2026 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Lk 2 / 4 2-25-22149 Kompromisslepingus on pooled leppinud kokku kostja poolt hagejale lepingust tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude katteks hüvitatava summa suuruse, selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad. Osamaksete kokkulepitud korras tasumata jätmise puhuks on ette nähtud hageja õigus pöörduda kogu kompromissi summa jäägi sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning nõuda kostjalt lisaks viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
12. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Krediidikulukuse määr 25,69% lepingu 17.02.2023 sõlmimise ajal (võttes aluseks laenusumma 9000 eurot, laenulepingu kestuse 120 kuud, intressimäära 21,90% aastas, igakuise haldustasu 2,50 eurot, ühekordse lepingutasu 135 eurot ning eelduse, et kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus) ei ületanud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordset määra (vastavalt 15,31% x 3 = 45,93%).
13. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud ja lisatud tõenditega põhistanud, et on kostjale laenu andmisel olnud vastutustundlik. Hageja on kogunud kostja majandusliku olukorra, sissetulekute ja kohustuste kindlakstegemiseks andmeid andmebaasidest, küsinud täiendavalt kostjalt pangakonto väljavõtted. Pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel tegi hageja enne laenu andmist kindlaks, et kostja viimase kolme kuu regulaarseks keskmiseks sissetulekuks oli 2389 eurot kuus (palgatulu kolme kuu keskmine summa 1272,45 eurot netos; peretoetuse kolme kuu keskmine 1165 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku kehtiv töösuhe tööandjaga alates 03.08.2020, st kestnud üle 2,5 aasta, mille põhjal hageja järeldas, et kostjal oli stabiilne sissetulek. Konto väljavõtte analüüsist selgus, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 335 eurot ja lisaks neile hagejalt võetava laenuga refinantseerimisele kuuluvaid püsivaid finantskohustusi 459 eurot, mida refinantseerimise tõttu krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Hageja pakkus kostjale laenu igakuise maksega 189,23 eurot kuus. Krediidikohustuste refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuse suurus 269,77 euro (459,00- 189,23) võrra ja oli kokku 335+190= 525 eurot kuus. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 2300 eurot kuus, moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 22,79%. Kostjale koos ülalpeetavatega jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 77,21% sissetulekutest ehk 1775,77 eurot. Hageja hinnangul oli kostja krediidivõimeline.
14. Eeltoodu alusel kohus leiab, et laenuleping oli kehtiv ja hagejal on õigus kostjalt nõuda kompromisslepingus märgitud summade tasumist.
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.
2. Kohus selgitab, et kohtumääruse resolutsiooniga kohus kinnitab kokkuleppe tingimused, mis puudutavad võlgnevuse suurust ja tasumist ning sellega seotud poolte kokkuleppeid ja kinnitusi (punktid 1-12). Kohtulikku kinnitamist ega kostja nõusolekut ei vaja hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks, kohus jätab määruse resolutsioonist välja kompromissi punkti 3 keskmine lause riigilõivu tagastamise taotlusega. Samuti ei vaja määrusega kinnitamist poolte kokkulepe edasikaebetähtaja lühendamise kohta ja kinnitused kokkuleppe määrusega kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadmise kohta. Lk 3 / 4 2-25-22149 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Selles asjas on pooled kokku leppinud ka kostja poolt hagejale menetluskulude osaliselt hüvitamise. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad iga kulu kandnud poole enda kanda. Kohus täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 11.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega lühendada. Seega saab selles asjas kompromissi määruse peale määruskaebust esitada lühendatud tähtaja, 1 päeva, jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

1. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist tema pangakontole. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja hagivalduse esitamise eest
2. detsembril 2025 riigilõivu 700 eurot.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab asja viimati menetlenud kohus riigilõivu tasunud menetlusosalise avalduse alusel ja tema näidatud kontole (

§ 150lg 4).

Kohus tagastab hagejale 350 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik Lk 4 / 4