Obsah (7)

§ 120§ 2§ 121§ 47§ 133§ 4§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3038 Määruse kuupäev 31. august 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses a

) § 59 lõikele 1 ning leidis, et tõendamiskohustus lasub vanglal, kes peab ise kõik asjaolud välja uurima ja tõendid koguma. 2.2.

1. Tartu Vangla jättis
2. novembri
3. a otsusega nr 1-13/24/518-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõike 3 alusel läbi vaatamata. 2 3-24-3038 Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotlus jäi ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist liiga üldsõnaliseks, mistõttu pole võimalik vangla tegevuse õiguspärasust hinnata. 2.
4. X.X. esitas
5. septembril 2024 Tartu Vanglale varalise kahju hüvitamise taotluse nr 224/2-2/9421 seoses
6. juulil 2024 ja
7. augustil 2024 saabunud toidukaubaga. Kaebaja selgitas, et ta ei olnud teadlik kartserikaristuse täitmisele pööramisest ning sai
8. juulil 2024 saabunud kauba kätte kaks päeva hiljem. Ta ei jõudnud kõike ära süüa enne, kui toit ära võeti ning alles 6 päeva hiljem tagasi anti. Valvur aga ei pannud kaupa külmkappi, vaid jättis sooja kohta, kus toit läks ruttu vanaks. Seoses
9. augustil 2024 saabunud kaubaga osutas kaebaja, et kaks kooki olid juba saabudes vanaks läinud, hallitasid, kuigi kuupäev ei olnud veel möödas. Kaebaja taotles varalise kahju hüvitamist summas 12,77 eurot. Kaebaja oli seisukohal, et kahju tekitas Tartu Vangla. Tartu Vangla jättis
10. novembri
11. a otsusega nr 1-13/24/519-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab

§ 2

lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega, arvestades, et kaebaja viitab kaebuses vanglale esitatud kahjunõuetele nr 2-24/2-2/9374, 2-24/2-2/9413 ja 2-24/2-2/9421, ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse, taotledes mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale

1. ja
2. septembril 2024 esitatud kahjunõuetes (n.o nr 2-24/2-2/9374 ja 2-24/22/9413) ning varalise kahju hüvitamist samadel asjaoludel kui
3. septembril 2024 esitatud kahjunõudes (s.o nr 2-24/2-2/9421). Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema au ja hea nime teotamise ja inimväärikuse alandamisega ning varalise kahju hüvitamist seoses riknenud toidukaupadega. I
4. Kohus võtab esmalt seisukoha hüvitamisnõude lubatavuse osas, mis puudutab kaebajale mittevaralise kahju tekitamist seoses tema kohta valetamise ja valeinfo esitamisega ning seeläbi tema au ja hea nime teotamise ja inimväärikuse alandamisega (kahjunõuded nr 2-24/22/9374 ja 2-24/2-2/9413)
5. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja on esitanud hüvitamisnõude Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades, et kaebaja on kinnipeetav ning kaebus on esitatud vangla vastu, siis tuli tal enne hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikele

1. Kohus 3 3-24-3038 saab kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. 5.
2. Tartu Vangla
3. mai
4. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja esitas
5. septembril 2024 vanglale kaebuses kirjeldatuga seotud kahju hüvitamise taotluse nr 2-24/22/9374, mis registreeriti vanglas numbriga 1-13/24/515-
6. Vangla edastas kohtule nimetatud kahju hüvitamise taotluse, millest nähtub, et kaebaja on taotlusele käsikirjaliselt
7. oktoobril 2024 kirjutanud: „Võtan tagasi“. Kaebaja on seejuures taotlusele kirjutanud oma nime ja pannud allkirja. Seega on kaebaja loobunud vanglale esitatud kahjunõudest nr 1-13/24/515-
8. See tähendab omakorda, et kaebajal on kaebuses ja
9. septembri
10. a kahjunõudes nr 113/24/515-1 kirjeldatuga (kaebaja kohta Justiitsministeeriumile valetamine, valeinfo esitamine) läbimata VangS § 1¹ lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. 5.
11. Tartu Vangla
12. mai
13. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja esitas ka
14. septembril 2024 vanglale kaebuses kirjeldatuga seotud kahju hüvitamise taotluse nr 2-24/22/9413, mis registreeriti vanglas numbriga 1-13/24/518-
15. Vangla edastas kohtule nimetatud kahju hüvitamise taotluse ning Tartu Vangla
16. novembri
17. a otsuse nr 1-13/24/518-4, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus HMS § 15 lõike 3 alusel läbi vaatamata. 5.2.
18. Vastavalt kohtupraktikale ei ole hüvitamiskaebuse esitamine lubatav, kui vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Sel juhul ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi
19. oktoobri
20. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
21. juuni
22. a määrus asjas nr 3-172610, p 12;
23. septembri
24. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). 5.2.
25. Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla
26. novembri
27. a otsusega nr 1-13/24/518-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi vaatamata, sest kaebaja jättis kahju hüvitamise nõude aluse piisavalt selgelt kindlaks määramata. Kaebaja taotluse põhjal jäi ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist arusaamatuks, milliste kohtule ja Justiitsministeeriumile koostatud vastustega vangla väidetavat valeinfot edastas. Kahju hüvitamise nõude aluse peab kindlaks määrama nõude esitaja. Nõude alus hõlmab peamisi asjaolusid, millega seoses on nõue esitatud. Kõige olulisem osa nõude alusest on haldusorgani tegu, millega nõude esitaja seostab kahju tekitamist, sest haldusorganil peab olema võimalik juba enne nõude lahendamisele asumist hinnata, kas nõue on esitatud tema vastu ning kas tegemist on korduva taotlusega. Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis ta kahele vanglaametnikule ette tema kohta kohtutele ja Justiitsministeeriumile valetamist. Taotlusest on võimalik aru saada, et väidetavad valetamised puudutasid kaebaja jalutuskäike ja helistamisi ning valetamised olid kestnud aasta aega. Tartu Vangla andis kaebajale võimaluse täpsustada, milliste sündmuste või faktide osas vanglaametnikud väidetavalt valetasid ning millisel kuupäevadel ja kirjades seda tehti. Kaebaja vastas puuduste kõrvaldamise avalduses, et vangla saab ise välja uurida, millal K. Nikiforov Justiitsministeeriumile valetas, sest vanglal on olemas nii kaebaja kaebused Justiitsministeeriumile kui ka K. Nikiforovi vastused Justiitsministeeriumile. Seoses teise vanglaametniku väidetava valetamisega ei märkinud kaebaja midagi. Haldusasja numbri esitas kaebaja alles kaebuses kohtule. Seega puudus vanglal ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist teave, milliste toimingutega seostas kaebaja endale kahju tekitamist. Sellises olukorras polnud vanglal võimalik välja selgitada, kas väidetavad toimingud üldse aset leidsid, rääkimata nende õiguspärasusele hinnangu andmisest. Isik, kes leiab, et 4 3-24-3038 haldusorgan tekitas talle valetamisega mittevaralist kahju, peab suutma selgitada, millal ja millises vormis valetamine toimus. Haldusorgan ei saa nõude esitaja asemel tema nõuet sisustada. Kuna Tartu Vangla jättis kaebaja
28. septembri
29. a kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi vaatamata, siis ei ole kaebajal kaebuses ja
30. septembri
31. a kahjunõudes nr 1-13/24/518-1 kirjeldatuga (kaebaja kohta Justiitsministeeriumile ja kohtutele valetamine,) kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kohus peab siinkohal vajalikuks osutada, et Tartu Halduskohus on ka varasemalt hinnanud Tartu Vangla
32. novembri
33. a otsuse nr 1-13/24/518-4 õiguspärasust ning leidnud, et kaebaja
34. septembri
35. a kahju hüvitamise taotlus nr 113/24/518-1 jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata (vt Tartu Halduskohtu
36. märtsi
37. a määrust asjas 3-24-3096). Kohtul ei ole põhjust käesoleval ajal asuda teistsugusele seisukohale.
38. Eeltoodust tulenevalt tuleb X.X.-i kaebus osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, tagastada

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

II 7. Kohus leiab, et kaebus tuleb juulis 2024 kartseris viibimise ajal tekitatud varalise kahju 5,79 eurot hüvitamise nõude osas tagastada

§ 121

lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.

1. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
2. Kohtupraktikas on

§ 121

lõike 2 punkti 2¹ puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

§ 133lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav varaline kahjuhüvitis 5,79 eurot on sellest piirist väiksem, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja

§ 133

lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet selles osas väheintensiivseks. Samuti ei saanud pirukate ja viinerite riknemine iseenesest olla tema õigusi niivõrd intensiivselt riivav, et selles osas oleks põhjendatud täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kaebajale on vanglas tagatud kolm korda päevas toitlustamine.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega 5 3-24-3038 rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
2. Tartu Vangla
3. novembri
4. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest nr 1-13/24/519-2 nähtub, et e-poest tellitud kauba (sh Eesti Pagari viineripirukad maksumusega 3,10 eurot ning Maks ja Moorits õllemopsid juustuga maksumusega 2,68 eurot) saabumisel
5. juulil 2024 viibis kaebaja kartseris. Kaebaja sai tellitud toidukaubad kätte
6. juulil 2024, kui distsiplinaarkaristuse täitmine peatati ning ta lubati tavarežiimile. Edasi viibis kaebaja kartseris perioodil
7. juuli 2024 kuni
8. juuli
9. Kartserisse paigutamises seisneva distsiplinaarkaristuse täitmist reguleerib VangS § 65¹. Nimetatud paragrahvi teise lõike teine lause sätestab, et kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist (sh isiklikud toiduained). Seega seab VangS § 65¹ lõike 2 teine lause kartserikambris viibivale kinnipeetavale isiklike asjade omamises piiranguid. Justiitsministri
10. novembri
11. a määruse nr 71 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 60 lõige 1 näeb ette, millised asjad on isikule kartseris lubatud (isiklikud toiduained loetelus ei ole). Kohus leiab, et VSkE § 60 lõikes 1 nimetatud loetelu tuleb lugeda ammendavaks ning vanglal puudub õigus kaalutlusõiguse alusel kartseris lubatud esemete loetelu laiendada. Seega ei saa pidada kaebaja
12. juulil 2024 saabunud toiduainete kätteandmist talle
13. juulil 2024 õigusvastaseks. Samal põhjusel ei saa pidada õigusvastaseks ka toiduainete äravõtmist kartserirežiimi jätkumisel
14. juulil
15. Vanglal ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust paigutada kaebajalt ära võetud toiduained külmkappi. Seega ei saa vanglale ette heita, et vangla riknevaid toiduaineid külmkappi ei paigutanud (RVastS § 6 lõige 1). Kohus osutab, et ka kaebajal endal ei oleks olnud võimalik enne kartserirežiimi jätkumist kiiresti riknevaid toiduaineid külmkappi paigutada, arvestades, et ta oli Tartu Vangla
16. novembri
17. a otsusest nr 1-13/24/519-2 nähtuvalt vanglale etteheidetava tegevuse ajal vahistatu staatuses ehk viibis suletud eluosakonnas (vaidlusaluse tegevuse ajal kehtinud VangS § 90 lõige 3), mis tähendab, et ta ei saanud eluosakonnas liikuda. Ühtlasi nähtub viidatud otsusest, et kaebaja paiknes vahistatutele mõeldud eluosakondades, kus ei olnudki külmkappe ehk kaebajal ei olnudki soovitud ajal võimalik liikuda külmkapi juurde ja tagasi.
18. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tartu Vangla tegevust kaebaja
19. juulil 2024 saabunud toiduainetega ümberkäimisel pidada õigusvastaseks. Seega on täitmata kahjunõude rahuldamise eeldus, mistõttu on kaebaja kasuks toiduainete riknemise eest kahjuhüvitise väljamõistmine ebatõenäoline.
20. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus osas, milles kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 5,79 eurot,

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

III

1. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist ka seoses asjaoluga, et e-poest tellitud ja
2. augustil 2024 saabunud toidukaup oli saabumise hetkeks juba riknenud. Täpsemalt oli hallitama läinud meekook ja õunakook väärtusega kokku 6,68 eurot. 6 3-24-3038 15.

§ 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et esitatud nõuete näol ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning kaebus tuleb selles osas tagastada

§ 121

lõike 1 punkti 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud kahju on võrsunud vangiportaali vahendusel e-poega sõlmitud müügilepingu täitmisest. Vangla kauplusest nõuetele mittevastava toote saamine (antud juhul söögikõlbmatud koogid) ja selliste toodete saamisega kaasnenud väidetav kahju on müügilepingu ebaõige täitmise tagajärjed. Sellist lepingu täitmisest võrsunud vaidlust ei saa kohtu hinnangul pidada avalik-õiguslikuks. Vastavad vaidlused tuleb lahendada müügilepingut reguleerivate sätete kohaselt, st eraõiguse normide alusel (vt nt Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-23-1140). Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lõige 1). Seega, kui kaebajal on ostjana mingeid pretensioone müüdava kauba osas (sh ostetud kauba kvaliteet), siis tuleb kaebajal pöörduda vaidluse korral maakohtu poole. Kaebajal on õigus pöörduda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole (TKS § 3 punkt 1, § 40 lõige 3), kui kaupluse pidaja on talle saatnud kauba, mis ei vasta nõuetele.
4. Tuginedes eeltoodule tagastab kohus X.X.-i kaebuse osas, milles kaebaja taotleb
5. augustil 2024 saadud riknenud toidukaupadega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 6,68 eurot,

§ 121lõike 1 punkti 1 alusel.

IV

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 7