Obsah (18)

§ 2§ 48§ 19§ 43§ 121§ 37§ 152§ 124§ 47§ 71§ 45§ 44§ 77§ 79§ 88§ 62§ 28§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2587 Määruse kuupäev 28. mai 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi R.U kaebus Tartu Vangla vastu seoses 19. aprillil 2024 punase pesukausi, lähedaste p

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab

§ 2

lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. I 12. Kaebaja taotleb kaebuses, et kohus liidaks käesoleva asja menetlusse haldusasjad nr 3-241202 ja nr 3-24-1422.

§ 48

lõige 1 näeb ette, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-24-1202 taotles kaebaja halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja taotles nimetatud asjas Tartu Vangla kohustamist tagastada talle

1. aprillil 2024 ära võetud dokumendid. Tartu Halduskohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega R.U esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 6 3-24-2587 Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a määrusega, millega ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse asjas nr 3-24-
6. Seega ei ole haldusasjaga nr 3-24-1202 liitmine võimalik, kuivõrd nimetatud asjas on kohtumenetlus praeguseks lõppenud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ka haldusasjas nr 3-24-1422 on menetlus praeguseks lõppenud. Nimetatud asjas esitas kaebaja
7. mail 2024 esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tartu Halduskohus jättis
8. mai
9. a määrusega rahuldamata. Kohtumäärus esialgse õiguskaitse kohta on jõustunud.
10. juunil 2024 esitas kaebaja taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Kohus registreeris taotluse sama haldusasja nr 3-24-1422 all. Tartu Halduskohus jättis
11. juuni
12. a määrusega R.U taotluse rahuldamata. Nimetatud kohtumäärus jõustus
13. novembril
14. Seega ei ole ka haldusasjaga nr 3-24-1422 liitmine võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-24-2587, nr 3-24-1202 ja nr 3-24-1422 liitmiseks rahuldamata. II
15. Kaebaja on varasemalt halduskohtu poole pöördunud seoses
16. juulil 2024 Tartu Vanglale esitatud taotlusega nr 1-13/24/452-1, milles nõudis kausse sektorisse ja 500 eurot hüvitist. Taotluse kohaselt võeti kaebajalt
17. juulil 2024 ümberpaigutamise käigus ära pesukauss, mille ta võttis E-majast. Kaebajale öeldi, et S-majas on kausse. Tegelikult pole seal üldkasutatavaid kausse. Kaebaja kamber on ehitustolmu täis, tal on valus ja raske kambrit koristada, sest peab jooksma kraanikausi juurde; riideid ega ennast ei saa ta pesta, kuna kaussi pole ja liiga valus on. Tartu Vangla jättis
18. septembri
19. a otsusega nr 1-13/24/452-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 113/24/452-1 rahuldamata. Tartu Halduskohus tagastas
20. oktoobri
21. a määrusega haldusasjas nr 3-24-2857 R.U kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambri ehitustolmuga ja pesukausi äravõtmisega. Haldusasjas nr 3-24-2857 on lõplik lahend jõustunud. Kuigi kaebajal on õigus kaebuse tagastamise korral uuesti samal alusel sama nõudega kohtu poole pöörduda vastavalt

§ 43

lõikele 2, siis on kohus praeguses asjas samuti seisukohal, et esineb alus kaebuse tagastamiseks

§ 121lõike 2 punkti 2 1 alusel.

Hüvitamiskaebus, mille osas läbis kaebaja kohtueelse menetluse (Tartu Vangla otsus nr 1-13/24/452-2), kuulub tagastamisele, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea põhjendatuks asuda haldusasjas nr 3-24-2857 tuvastatust teistsugusele seisukohale ega pea vajalikuks seal esitatud põhjendusi korrata. III

1. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses ega selle lisades esitanud üheselt selgeid nõudeid, tõlgendab kohus, et seoses
2. aprillil 2024 ära võetud punase pesukausi, lähedaste fotode ja erootiliste piltidega on kaebaja soovinud esitada kohtule kohustamiskaebuse nende esemete tagastamiseks (

§ 37lõike 2 punkt 2).

Samuti on äratuntav kaebaja soov esitada hüvitamiskaebus nimetatud asjade äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju eest (

§ 37lõike 2 punkt 4).

Kohtu hinnangul saab kaebuses kirjeldatud kannatused kvalifitseerida väärikuse alandamise eest kahju hüvitamise nõudena (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõige 1). Pesukausi osas mõistab kohus, et kaebaja arvates põhjustab selle äravõtmine talle ka 7 3-24-2587 tervisekahju. Eeltoodust lähtudes kontrollib kohus, kas vastavasisulised kohustamis- ja hüvitamiskaebused saab menetlusse võtta. 15. Kohus leiab, et kohustamiskaebus, millega kaebaja taotleb 19. aprillil 2024 punase pesukausi, isevalmistatud postrite (väidetavalt pildid lähedastest) ja erootilise sisuga fotoalbumi tagastamist, kuulub tagastamisele

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 15.

1. Kohtule esitatud
2. jaanuaril 2024 kaebaja kambris toimunud läbiotsimise ajal tehtud rinnakaamera salvestisega on tõendatud, et kaebaja kambris oli
3. jaanuaril 2024 punane pesukauss (WC-s) ja kollaaž piltidest riiulil. Salvestiselt nähtub, et kaebaja kambris oli ka
4. jaanuaril 2024 erootilise sisuga pilte. Seega ei saa olla vaidlust, et
5. aprillil 2024 kaebaja ümberpaigutamise raames teostatud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära seni tema kambris olnud punane pesukauss, isevalmistatud postrid ja erootilise sisuga fotoalbum. Kohus mõistab, et kaebaja eeldas, et nimetatud esemed on vanglas lubatud, kuna keegi ei olnud neid temalt varem kambrist ära võtnud. Väidetavalt olid nimetatud esemed kaebajal kambris aastaid. Asjaolu, et ära võetud punane pesukauss, postrid ja fotoalbum olid varasemalt kaebajal kambris, ei tähenda aga, et vangla saaks kaebajale need esemed tagastada. Kohtule ei ole teada, miks ei ole kaebaja kambris olnud talle mittekuuluvale pesukausile ja muudele keelatud esemetele tähelepanu pööratud ja neid pole kaebajalt varem ära võetud. Kinnipeetav ei saa aga nõuda vanglalt õigusvastase tegevuse jätkamist, kui
6. aprilli
7. a läbiotsimise käigus avastati kaebaja käsutusest keelatud esemed. Väärale halduspraktikale tuginedes ei saa nõuda õigusvastase praktika jätkamist. Vastavalt justiitsministri
8. novembri
9. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lõikele 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju, pakiga saadud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja isiklike asjade nimekirjast kanti punane pesukauss maha
10. märtsil 2014 (Tartu Vangla
11. aprilli
12. a vastuse lisa 4). Kuigi kaebaja väidab, et talle anti kaduma läinud seesama punane pesukauss tagasi
13. aastal, siis on kaebaja ise kinnitanud
14. juunil 2020 oma allkirjaga isiklike asjade nimekirja, milles punast pesukaussi ei sisaldu (Tartu Vangla
15. aprilli
16. a vastuse lisa 5). Kohtule ei ole seega teada, milline konkreetne punane pesukauss oli kaebajal kambris enne
17. aprilli 2024 (s.t kas täpselt seesama, mis kaebajale toodi
18. aastal kodust Viljandi arestimajja). Samuti ei ole teada, kuidas kaebaja kambrisse punane pesukauss sattus. Need asjaolud pole praeguse vaidluse puhul siiski ka määravad. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 8.1 on kinnipeetaval õigus isiklikke esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Isiklikud esemed peavad olema kirjas kinnipeetava isiklike asjade ühtses nimekirjas. Kui eset ei ole kantud isiklike asjade ühtsesse nimekirja, siis ei saa vangla lubada eset kambrisse, kuna pole tõendatud, et ese kuulub kinnipeetavale. Kaebaja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtuvalt on
19. aprillil 2017 ja
20. märtsil 2018 tema isiklike asjade nimekirja täiendatud ja nimekirjades sisaldub punane pesukauss. Viidatud nimekirjad (
21. mai
22. a avalduse lisad 58) ei ole kaebaja poolt
23. ja
24. aastal allkirjastatud, st kaebaja ei ole kinnitanud nende nimekirjade õigsust. Tartu Vangla
25. septembri
26. a otsuses, millega jäeti kaebaja
27. juuli
28. a kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata, viidatud
29. oktoobri
30. a kuupäeva kandev isiklike asjade nimekiri ega kaebaja poolt kohtule edastatud ülejäänud nimekirjad ei lükka seetõttu ümber
31. juunil 2020 kaebaja allkirjastatud nimekirja. Isegi, kui 2014.,
32. ja
33. aastate isiklike asjade nimekirjades oli märgitud punane pesukauss, siis hilisemas ja kaebaja poolt kontrollitud nimekirjas seda pole vaatamata 8 3-24-2587 sellele, et faktiliselt võis pesukauss kaebaja kasutuses olla. Seega tugines vangla õiguspäraselt kaebajalt punase pesukausi äravõtmisel
34. aprillil 2024 ja selle tagastamata jätmisel kaebaja allkirjaga kinnitatud isiklike asjade nimekirjale ja vangla tegevust pole põhjust pidada õigusvastaseks. Kohus leiab, et ka
35. aprillil 2024 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võetud isevalmistatud erootilise sisuga fotoalbumi ja kahe isevalmistatud postri (fotod ja välja prinditud pildid liimituna papplehele) tagastamiseks puudub alus, kuna tegemist on keelatud esemetega. Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.4 kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed ning punkti 7.1.20 kohaselt on keelatud fotoalbumid. Kohtule ei ole teada, miks kaebajal lubati nimetatud esemeid varasemalt kambris hoida. Kaebaja
36. aprillil 2025 kohtule edastatud isemeisterdatud kaart riigipüha puhul ei tõenda vangla õigusvastast tegevust postrite ja fotoalbumi äravõtmisel. Kuna kaebajalt ei võetud
37. aprillil 2024 ära kambrisse lubatud esemeid, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 15.
38. Kohus mõistab, et kaebaja jaoks on pesukauss oluline ese, mida kaebaja kasutas väidetavalt ka oma terviseseisundi tõttu igapäevaselt. Tartu Vangla on aga selgitanud, et kaebajal on võimalik vanglas kasutada üldkasutatavaid pesukausse (vt ka haldusasi nr 3-24-2857). Kaebaja õigusi ei riiva seetõttu intensiivselt asjaolu, et tal pole kambris isiklikku pesukaussi. Kui kaebajale peaks olema meditsiinilistel näidustustel vajalik isiklik pesukauss kambris, siis tuleb vanglale esitada vastavasisuline taotlus ja vajadusel pöörduda eraldiseisva kaebusega kohtu poole. Praeguse vaidluse esemesse puutub üksnes
39. aprillil 2024 kaebajalt ära võetud punane pesukauss. Kohus möönab, et kaebajale võisid emotsionaalselt olulised olla isevalmistatud postrid ja fotoalbum. Kohus ei saa aga vanglale teha ettekirjutust tagastada kaebajale esemed, mis on vanglas keelatud. Tartu Vangla kodukorra punktid 7.1.4 ja 7.1.20 on kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Kaebajal on õigus esitada vanglale taotlus, et vangla paigutaks kaks postrit ja fotoalbumi kinnipeetavate isiklike asjade lattu (kodukorra punkt 8.2). Seeläbi on tagatud, et kaebajale jäävad kogutud pildid alles, eeldusel, et kaebajalt
40. aprillil 2024 ära võetud esemeid on seni vanglas alles hoitud (Tartu Vangla
41. juuni
42. a vastus nr 6-24/24/1915-2). Eeltoodust lähtudes võis vangla tegevus kaebaja õigusi riivata väheintensiivselt. 15.
43. Kokkuvõttes tagastab kohus R.U kohustamiskaebuse pesukausi, postrite ja fotoalbumi tagastamise nõudes

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

1. Kohtu hinnangul ei ole R.U hüvitamiskaebus seoses
2. aprillil 2024 ära võetud esemetega tähtaegne, kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning menetlus tuleb vastavas osas lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 16.1.

§ 152

lõike 1 punkti 2 ja

§ 124

lõike 2 alusel lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuigi kohus kontrollib kaebetähtaja järgimist tavapäraselt eelmenetluses, siis

§ 152

lõige 3 näeb ette, et kui

§ 152

lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kaebaja esitas

1. aprillil 2024 õigusvastaselt tema kambrist asjade äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju (füüsilised ja vaimsed kannatused) hüvitamisega seotud kahjunõude Tartu Vanglale
2. mail 2024 (nr 1-13/24/328-1). 9 3-24-2587 RVastS § 18 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastavalt RVastS § 18 lõikele 2, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Vangla oleks pidanud kaebaja
3. mai
4. a kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt
5. juulil 2024, kuid jättis kahjunõude rahuldamata
6. septembri
7. a otsusega nr 1-13/24/328-
8. Seega jättis vangla kaebaja taotluse tähtaegselt lahendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg saabus
9. augustil
10. Järelikult ei ole kohtule
11. septembril 2024 esitatud kaebus tähtaegne. Kuigi

§ 47

lõigetes 2 ja 3 sätestatu tõttu võib tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on isikul kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates, siis on RVastS § 18 lõikes 2 sätestatu eriregulatsioon. Kohtupraktika järgi võib olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lõige 2 ning

§ 47

lõiked 2 ja 3), esineda alus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud olla kaebajale selge (vt nt Riigikohtu 14. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-60-16). 16.2.

§ 71

lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist peaksid üldjuhul õigustama objektiivsed takistused ehk asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise mõjutada ei saanud ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus saab siiski arvesse võtta ka menetlusosalise võimet asjadest aru saada ja oma käitumist juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel võtab kohus arvesse nii objektiivseid asjaolusid (nt protsessiõigusliku küsimuse keerukust) kui ka subjektiivset külge (nt kaebaja isikut ja tema kogemusi). Mõjuva põhjusena

§ 71

lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja kaebuse esitamise kord, sh tähtaeg (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17;
5. juuni
6. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
7. mai
8. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kohtu hinnangul ei saa kaebajal praegusel juhul ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust kaebuse hilinenult esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Kaebaja on sedavõrd kogenud halduskohtumenetluses osaleja, et talle on eelpool viidatud regulatsioon teada. Kaebaja on ise teinud vanglale etteheiteid ka praeguse asja kohtueelse menetluse osas, et tema taotlusi ei lahendata tähtaegselt. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi hüvitamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks. Arvestades, kui suure tähenduse omistas kaebaja kohtueelse menetluse materjalide põhjal
9. aprillil 2024 esemete äravõtmisele, siis pidi kaebajal olema soov olla motiveeritud ja hoolas ning pöörduda oma õiguste kaitseks õigeaegselt kohtu poole. Kaebaja isikut ja kogemusi arvesse võttes ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt Tartu Ringkonnakohtu
10. novembri
11. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu
12. veebruari
13. a määrus asjas nr 3-21-2053, p 12). 10 3-24-2587 16.
14. Eeltoodust lähtudes, kuna hüvitamiskaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse hüvitamisnõude osas

§ 124

lõike 2, § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 152 lõike 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 43

lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16.4. Kohus märgib, et isegi kui hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esineks praegu alus, siis kuuluks kaebus tagastamisele, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lõike 2 punkt 21).

Nagu kohus eelpool põhjendas, ei ole vangla õigusvastaselt

1. aprillil 2024 kaebajalt vaidlusaluseid asju ära võtnud. Kohtu hinnangul ei küündi ka kaebaja kirjeldatud kannatused mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lõike 1 tähenduses. IV
2. Kohus mõistab, et kaebaja on kohtule soovinud esitada veel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada
3. veebruaril 2023 maksikirjaga talle vanglasse saadetud prillid. 17.
4. Kohtu hinnangul on kohustamiskaebus prillide väljastamiseks esitatud ilmselt kaebetähtaega rikkudes, kuna Tartu Vangla jättis kaebaja vaide vangla keelduva vastuse peale
5. novembri
6. a vaideotsusega nr 1-11/199-2 rahuldamata. Kaebaja pöördus kaebusega käesolevas asjas kohtu poole
7. septembril
8. Kaebaja on halduskohtu poole samal alusel sama nõudega ka varasemalt pöördunud, kuid Tartu Halduskohus on R.U kaebused tagastanud (vt haldusasjad nr 3-23-2346 ja 3-24-1144, milles lõplik lahend on jõustunud). Kuna kaebaja on esitanud
9. aasta septembris vanglale uued taotlused
10. veebruaril 2023 saabunud prillide väljastamiseks, mille osas ei ole kohtule teada, kas esinevad uued asjaolud (nt tervishoiutöötaja arvamus) taotluste sisuliseks lahendamiseks, siis ei pea kohus otstarbekaks kaebetähtaja rikkumist vaagida. Kohus leiab, et selle nõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kaebaja õigusi intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. 17.

1. Tartu Vangla
2. augusti
3. a vastuses nr 2-3/24/1886-2 on märgitud, et
4. aprillil 2024 ei võetud kaebajalt ära prille, vaid kinnipeetavale väljastati kambrisse 'OVVIO' tumedad prillid (oranži klaasiga). Kohtule esitatud
5. aprilli
6. a vastuvõtuosakonna turvakaamera salvestiselt nähtub, et kaebaja kannab enne ja pärast läbiotsimistoiminguid ruumis viibides tumedaid päikeseprille. Lisaks nähtub videosalvestiselt, et kaebajale antakse pärast läbiotsimist kaasa kollaste klaasidega prillid, mille kaebaja kinnitab vöö või koti külge.
7. aprillil 2024 seega kaebajalt toonitud klaasidega prille ära ei võetud. Kohtule jääb seetõttu arusaamatuks kaebaja väide prillide äravõtmise kohta. Kaebaja isiklike asjade nimekirja (
8. juuni
9. a seisuga) järgi on kaebajal kambris kaks paari prille, mis on antud meditsiinilistel näidustustel. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad seega, et kaebajal on enda käes vähemalt kaks paari prille, kuigi Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.40 kohaselt on päikeseprillid vanglas keelatud esemed. Kaebajale on päikeseprillid väljastatud tema terviseseisundist lähtuvalt.
10. aastal kaebajale antud meditsiiniosakonna vastused ei tõenda samuti vangla õigusvastast tegevust. Kaebajale on võimaldatud silmaarsti vastuvõttu ja arsti hinnangul on olnud prilliklaaside toonitatuse aste piisav. Kuna Tartu Vangla
11. veebruari
12. a ettekande 11 3-24-2587 nr 2-23-819 kohaselt avastati kaebajale saadetud maksikirjast muuhulgas prilliklaasid (pruun, kollane, läbipaistev, sinine, värviline), nöör prillide kandmiseks, raamid, siis ei ole kaebaja eesmärk olnud tegelikult saada endale uusi prille, vaid erinevat värvi prilliklaase. Kohtu hinnangul ei ole vangla õigusvastaselt keeldunud andmast kaebajale täiendavaid prilliklaase. 17.
13. Arvestades, et kaebajal on enda käsutuses nii kollaste kui tumedate klaasidega prillid, siis võis kohtu hinnangul vangla tegevus kaebajalt
14. veebruaril 2023 vaidlusaluste esemete äravõtmisel riivata tema õigusi väheintensiivselt. 17.
15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R.U kohustamiskaebuse
16. veebruaril 2023 saabunud prilliklaaside ja raami väljastamise nõudes

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

V

1. Kaebaja palub kaebuses veel kohtul tunnistada, et vangla on valetanud, et asjade nimekirjas puudub punane kauss juba alates
2. märtsist
3. Kaebaja viitab menetlusdokumentidele nr 1-13/24/328-2 ja 1-13/24/328-3.

§ 121

lõike 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vanglaametnike valetamise tuvastamist.

§ 45

lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna kaebaja eesmärk kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide põhjal on saada tagasi enda kambrisse temalt 19. aprillil 2024 ära võetud punane pesukauss, siis on tal oma õiguste kaitseks tõhusam esitada kohtule tuvastamiskaebuse asemel kohustamiskaebus. Kohus selliselt kaebaja tahet eelnevalt ka tõlgendas. Kuna kaebajal on praegusel juhul efektiivsemad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks seoses temalt punase pesukausi äravõtmisega ja tagastamata jätmisega, siis puudub ilmselgelt kaebeõigus eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

VI

1. Seoses
2. juuli
3. a dokumendiga nr 11-7/5161-2 ja
4. augusti
5. a dokumendiga nr 2-3/24/1886-2 palub kaebaja kinnitada, et vangla jättis valesti menetluse materjalide juurde võtmata tema Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebused koos lisadega. Seetõttu tuleb vastused tühistada ja kohustada neid uuesti lahendama koos pöördumise ja lisadega, mis esitati
6. mail
7. Kohus leiab, et ka selle nõude osas kuulub kaebus tagastamisele

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

Kaebaja võib

§ 44lõikest 1 tulenevalt pöörduda kohtu poole üksnes enda õiguste kaitseks.

19.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Justiitsministeeriumile
2. juunil 2024 pöördumise (registreeritud
3. juulil 2024 nr 11-7/5161-1). Kaebaja avaldas pöördumises 12 3-24-2587 rahulolematust, et vangla pidi talle tagastama pesukausi, lähedaste pildid ja teised pildid, seljavöö karbi, õhuvärskendaja, digiboksi karbi, beebiõli pudeli, nimesildi, pastakad ja kaardid ning samuti prillid, kuid vangla seda ei teinud. Kaebaja palus tema
4. mai
5. a kaebuse ja lisade välja nõudmist Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt (LÕRP-10/24/198) ning palus ministeeriumil tutvuda ka tema poolt
6. ja
7. aastal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitatud pöördumistega, kus on kirjas kõik tema teised kaebused. Ministeerium edastas nimetatud pöördumise
8. juulil 2024 vastamiseks Tartu Vanglale, kuna pöördumine sisaldas vangla sisemisi toiminguid ja ametniku tegevust. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele
9. augusti
10. a vastusega nr 2-3/24/1886-
11. 19.
12. Kaebaja
13. juuni
14. a pöördumine on kohtu hinnangul käsitatav märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lõike 1 punkti 1 mõistes. Kaebaja pöördumises ei sisaldu ühtegi taotlust peale selle, et kaebaja soovis, et ministeerium tutvuks dokumentidega. Kaebaja kirjeldab vanglas tekkinud probleemi esemete äravõtmisega ja selgitab oma seisukohta, et
15. aprillil 2024 oleks kohapeal olnud võimalus probleem äravõetud esemetega lahendada, kuid tal kästi vait olla. Kaebaja soovis, et kogutaks täiendavaid tõendeid. 19.
16. Kohus selgitab, et vangla vastus märgukirjale ei ole haldusakt, mille osas saaks esitada tühistamiskaebuse. Kaebaja ei saa ka kohustamiskaebusega nõuda endale meelepärast vastust ning kohus ei saaks kaebust lahendades kohustada vanglat konkreetse sisuga vastust andma või kirjutada vanglale ette, milliste dokumentidega peab ta kaebaja märgukirjale vastamisel täiendavalt tutvuma. Kohtupraktikas on selgitatud, et põhiseaduse §-st 46 ja MSVS § 5 lõikest 1 tuleb isikule õigus saada oma pöördumistele vastuseid. See hõlmab ka isiku õigust, et saadud vastus on õigeaegne ja sisuline. MSVS ei reguleeri üksikasjalikult, mida peab märgukirja vastus sisaldama. MSVS § 5 lõike 8 teine lause sätestab üksnes seda, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses selle arvestamata jätmise põhjust. Kohtulik kontroll märgukirjale vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum otsustamisel, millisel viisil kirjale vastata. (Vt Tallinna Halduskohtu
17. oktoobri
18. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
19. novembri
20. a määrused asjas nr 3-24-2438.) Kaebajal oli õigus seega saada oma märgukirjale vastus ja selle on kaebaja saanud. Kaebaja oleks saanud vanglale esitada soovi korral samasugused avaldused ja lisad, nagu ta esitas prokuratuurile mais
21. Tartu Vangla ega Justiits- ja Digiministeerium ei ole kaebaja märgukirjaga sisuliselt tegelemata jätnud ega kaebaja probleeme eiranud. Kaebaja märgukirjale vastati kokkuvõttes MSVS § 5 lõike 8 kohaselt. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu saadud vastusega, ei muuda seda õigusvastaseks. 19.
22. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele

§ 121

lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 44lõige 1).

VII 20. Tartu Vangla taotleb menetluse kinniseks kuulutamist videosalvestisi puudutavas osas ja palub salvestisi kaebajale mitte näidata. 21.

§ 77

lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 1 tuleneb, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 9 kohaselt on 13 3-24-2587 teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Tuginedes

§ 79

lõike 1 punktile 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 79

lõike 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.

1. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla poolt
2. septembril 2024 esitatud videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate kaamerate, sh rinnakaamerate vaateulatust ja vaatenurki, siis sisaldavad vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale ligipääsu võimaldamine võib ohustada vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub praegu üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks

§ 79

lõikes 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta

§ 88

lõike 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, punkt 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

§ 88

lõike 2 alusel

§ 88lõikes 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla
2. septembril 2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelab kaebajal nimetatud tõenditega tutvuda ja saada koopiaid. VIII
3. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ühegi esitatud nõude osas, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Samuti jätab kohus läbi vaatamata kaebaja täiendavate tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotlused. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kogutud piisavalt tõendeid (

§ 62lõige 2).

1. Kaebaja lisas kohtule
2. aprillil 2025 esitatud avaldusele oma teose riigipüha puhul, mille eest sai tänukirja (lisad 12). Kaebaja taotleb lisade tagastamist pärast seda, kui kohus on nendega tutvunud. Kohus on võtnud haldusasja materjalide juurde lisade skaneeritud koopiad ning on kaebajale
3. a aprillis tagastanud originaaldokumendid. Kohus tagastab kaebajale ka
4. aprillil 2025 kohtule edastatud kaks lisa, s.o kaebaja
5. juuni
6. a vaide nr 1-11/24/192-1 ja Tartu Vangla
7. aprilli
8. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/87-1, kuna nimetatud menetlusdokumendid on juba vangla poolt kohtule edastatud elektrooniliselt (

§ 62lõige 2).

Kohus rahuldab kaebaja taotluse tagastada talle

1. mai
2. a avalduse lisad 1
3. Kohtuasja digitaalsesse toimikusse jäävad nimetatud lisade skaneeritud koopiad. 14 3-24-2587
4. Kaebaja palus kaebuses veel, et kohus saadaks toimiku materjalid talle paberkandjal. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid menetlusdokumente ta paberkandjal soovib.

§ 88

lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel küll õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju, kuid seadus ei näe siiski ette, et menetlusosaline peaks saama enda esitatud dokumentidest koopiaid või peaks saama elektroonilise menetlusdokumendiga tutvuda paberile tehtud väljatrükiga. Kaebaja ei tohi oma õigusi kuritarvitada (

§ 28lõige 2).

Kohus selgitab, et haldusasjas peetakse digitaalset toimikut. Justiitsministri

1. veebruari
2. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lõike 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil üksnes juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Kaebusest koopia või väljatrüki saamiseks peaks esinema kaalukas põhjus. Ainuüksi kaebaja soov saada kõiki menetlusdokumente paberkandjal ei ole mõjuv põhjus, võrreldes halduskoormuse ja -kuluga. Tartu Vanglas saavad kinnipeetavad oma haldusasja toimikuga tutvuda elektrooniliselt, kasutades selleks tahvelarvutit. Ka kaebajale tehakse kõik menetlusdokumendid avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavaks. Kaebajal on võimalik teha endale enne kaebuse või avalduse esitamist enda menetlusdokumendist kokkuvõtlikud märkmed ning e-toimiku kasutamise ajal ülejäänud menetlusdokumentidest käsikirjalised ärakirjad või kokkuvõtted. Käesolevas kohtumääruses on põhjalikult kajastatud nii kaebuse kui ka muude menetlusdokumentide ja -toimingute sisu. Kohtuasjas tehtud lõplik lahend saadetakse kaebajale paberkandjal. Kohus leiab, et kaebaja taotlus saada kõikidest muudest käesoleva haldusasja materjalidest koopiad paberkandjal ei ole praegu põhjendatud. Kaebaja kaebuses esitatud taotlus jääb rahuldamata, välja arvatud käesoleva määruse ja kohtule esitatud lisade osas, mille kohus otsustas kaebajale tagastada.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 15