1-20-5936/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-5936 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai
3. a määrus K.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled süüdimõistetu K.K (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebus Tallinna esindus Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire Hänilene poolt K.K-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 128,40 eurot (sh käibemaks 21,40 eurot).
8. Mõista K.K-lt menetluskuluna välja 128,40 määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. eurot
9. K.K-l tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a otsusega tunnistati K.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 6 kuud vangistust. See karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui K.K ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja hüvitab KarS § 75 lg 2 p 1 alusel ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 1879,33 eurot.
13. Tartu Maakohtu
14. mai
15. a määrusega kohustati K.K hüvitama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt
16. augustiks
18. Kriminaalhooldusosakond esitas
19. augustil 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata K.K-le mõistetud tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt lahkus K.K ilma kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist, ei ole hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju ja ei ilmunud registreerimisele.
20. Tartu Maakohtu
21. septembri
22. a määrusega kohustati K.K pöörduma psühhiaatri vastuvõtule alkoholi sõltuvusravi määramiseks ja läbima arsti ettekirjutusel vastava ravi. Samuti keelati tal katseajal alkoholi tarvitada. K.K kohustati hüvitama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt
23. detsembriks
24. K.K katseaega pikendati viie kuu võrra kuni
25. jaanuarini
27. Kriminaalhooldusosakond esitas
28. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata K.K-le tingimisi mõistetud vangistus täitmiseke. K.K on mitmel korral rikkunud keeldu tarvitada alkoholi, registreerimiskohustust, kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju ja ta ei ole pöördunud ravile.
29. Tartu Maakohtu
30. veebruari
31. a määrusega kuulutati K.K tagaotsitavaks ja ta tabati
32. aprillil
33. Tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
34. Tartu Maakohtu
35. mai
36. a määrusega pöörati K.K kandmata karistus täitmisele.
37. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et K.K on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust, loata Eestist väljasõidu keeldu, kannatanule kohtu poolt määratud tähtajaks kahju täieliku hüvitamise kohustust ja sõltuvusravile allumise kohustust. Samuti hoidis ta kõrvale kohtumenetlusest ja tuli tagaotsitavaks kuulutada. Maakohus on seisukohal, et kohtumenetlusest hoidis K.K tahtlikult kõrvale. K.K-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Mõlemal korral anti talle võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses ehk ta oli teadlik tingimisi karistusega kaasnevatest nõuetest. Muu hulgas tuleb hoiduda uue kuriteo sooritamisest ning alluda käitumiskontrolli nõuetele- ja lisakohustustele. K.K-l on alkoholiprobleem, mis suurendab tema puhul kuriteoriski. Temale määratud ravikohustust aga K.K ei täitnud, jätkates selle asemel alkoholi tarvitamist. Järelikult temale mõistetud karistus soovitud mõju ei omanud, sest K.K ei ole enda (sõltuvus)käitumise muutmisest huvitatud või selleks piisavalt motiveeritud. Kuna K.K ei ole kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, tuleb tal minna karistust kandma vanglasse. Määruskaebus
38. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.K kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene, kes taotleb selle tühistamist ja kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmist. 2
39. Kriminaalhooldusele ei satu reeglina sotsiaalselt tasakaalus isikud, vaid inimesed, kellel on olnud elus toimetulekuga kestvaid probleeme. Ei ole asjakohane eeldada, et kõik süüdimõistetu objektiivsed ja subjektiivsed probleemid kriminaalhooldusele allutamisega automaatselt taanduvad, sest kohus on otsustanud kriminaalkorras karistatud isikule võimaluse anda. Tegelikult on inimese nihkesse läinud elukäigu korrastamine ja reaalselt toimivate lahenduste leidmine komplitseeritud protsess, kus tuleb arvestada ka tagasilangustega ning inimliku nõrkusega, muidu ei ole sellist võimalust mõtet andagi. Kaitsja möönab, et kohus on K.K-le mitmel korral vastu tulnud, pikendades varem tuvastatud rikkumiste korral karistuse täitmisele pööramise asemel katseaega ja pannud talle täiendavaid kohustusi. Samuti palub kaitsja arvestada, et hoolimata kõigest läbis K.K katseaja selliselt, et teda ei ole alust kahtlustada üheski kuriteos ehk katseaja peamine eesmärk on täidetud. Määruskaebuse esitaja ei mõista, millist objektiivset kasutegurit K.K vangistuse täitmisele pööramine sellises olukorras omaks.
40. Maakohus leidis, et K.K-l puudub tahe täita talle pandud kohustusi, kuid samas on ta osaliselt hüvitanud tekitatud kahju. Töökoha ja sissetuleku puudumisel ei ole tal kogu summa tasumine võimalik olnud, kuid kuidagi ei saa väita, et ta oleks kahju hüvitamise kohustust lihtsalt eiranud. Samuti leidis maakohus, et K.K ei ole motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema, kuid ometi ilmneb, et novembris 2022 käis ta vaimse tervise õe juures registreerimisel, sest tal oli alkoholiga seoses tagasilangus. Järelikult teadvustab K.K alkoholiga seotud probleeme ning on püüdnud sellega iseseisvalt tegeleda. Kaitsja leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes tekitaks K.K karistuse täitmisele pööramine praeguses olukorras pigem kahju kui kasu ja K.K-le tuleks anda võimalus jätkata tööotsinguid, mis võimaldaks tal hüvitada kahju ja korraldada oma elu õiguskuulekuse suunas. Ringkonnakohtu järeldused
41. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult K.K kandmata karistuse täitmisele.
42. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tingimisi vangistuse kandmise eelduseks ei ole üksnes kuritegude toimepanemisest hoidumine, vaid tuleb alluda ka kriminaalhooldusnõuetele ja lisakohustustele. Käitumiskontrolli raames määratavad nõuded ja lisakohustused on n-ö kasvatusliku eesmärgiga ja eelduslikult peaksid need maandama süüdimõistetust lähtuvaid kuritegeliku käitumise riske selliselt, et ta edaspidiselt enam õiguskaitseorganite huviorbiiti tingituna enda kuritegelikust käitumisest ei satuks. Oluline on seegi, et K.K on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Praegust karistust kannab ta selle eest, et lõi joobes olles rusikaga kannatanule nii kõvasti vastu näopiirkonda, et viimasel diagnoositi haiglas koljuja näoluude ning ninaluude murd. Samuti kaotas kannatanu ühe hamba. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole K.K tingimisi karistamine vähimalgi määral maandanud temast lähtuvat retsidiivsusriski, s.o kriminaalkolleegium ei ole veendunud, arvestades, kuidas kulges tema kriminaalhooldus, et ta suudaks vabaduses varasemaga sarnastest kuritegudest hoiduda.
43. Praegusel juhul on tegemist juba kolmanda K.K suhtes esitatud erakorralise ettekandega. Kriminaalhoolduse ajal pani ta toime erinevaid rikkumisi, jättes hüvitamata kannatanule kahju, rikkudes keeldu tarvitada alkoholi, alluda sõltuvusravile ja registreerimiskohustust ning samuti lahkus ta ilma ametniku loata Eestist. Lõpuks jäi K.K tabamatuks ka kohtule ning tuli lausa tagaotsitavaks kuulutada. Muu hulgas ei pööranud kohus pärast teist erakorralist ettekannet tema karistust täitmisele, vaid kasutas K.K mõjutamiseks mitmeid teisi, 3 karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid nagu katseaja pikendamise, kahjuhüvitamise kohustuse tähtaja pikendamine ning lisakohustustena keeldu tarvitada alkoholi ja pöörduda sõltuvusravile. Vaatamata sellele kõigele, K.K oma käitumist ei parandanud. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja politsei tuvastas tal alkoholijoobe. Sõltuvusraviga seoses käis psühhiaatri vastuvõtul vaid ühel korral ja edaspidiselt vastuvõtule enam ei ilmunud.
44. K.K-le on antud küllaldaselt võimalusi enda käitumise parandamiseks, kuid selle asemel otsustas ta lihtsalt kriminaalhooldusnõudeid edasi rikkuda, sealhulgas tarvitada ka alkoholi, ja jääda ka kohtule tabamatuks. Suure tõenäosusega puudub K.K-l tegelikkuses motivatsioon ja tahe enda probleemidega tegelemiseks. Siinkohal on ainetu väita, et toimivate lahenduste leidmine võib olla selliste isikute puhul keeruline ja arvesse tuleb võtta ka inimlikku nõrkust ning tagasilangust. Nagu öeldud, neid asjaolusid on K.K puhul juba arvesse võetud nii tema tingimisi karistamise kui ka varasemate karistuse täitmisele pööramata jätmiste läbi. Talle on antud arvukaid võimalusi erinevatel viisidel enda probleemkäitumisele lahendusi leida, kuid tulutult. Seetõttu ei ole võimalik K.K puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. K.K tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
45. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
46. mai
47. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
48. K.K kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 128,40 eurot (sealhulgas käibemaks 21,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 128,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K.K kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4