← Eesti

1-22-739/12

Obsah (5)§ 424§ 74§ 78§ 75§ 50

1-22-739 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-739 (kohtueelses menetluses 21230200072) Kohtuko

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses (üle läinud üldmenetlusest) Prokurör ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav G.N , isikukood: XXX, xxxx kodanik, emakeel: xxxx, haridus: xxxx , töökoht: K OÜ – xxxx, elukoht: xxxx, e post: xxxx, telefon: xxxx, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 2, kahtlustatavana kinni peetud ei ole, tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 3 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, § 250 lg-st 1, §-dest 249, 311 ja 313 ning LS §-st 127 kohus otsustas: 1. Tunnistada G.N (isikukood: XXX )

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud ärakandmata karistus (s.o 1 aasta vangistust) G.N-i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 10.03.2022. 3. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on G.N kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 1-22-739 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada G.N-i käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada G.N-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6. Määrata G.N käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb G.N-il loovutada juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista G.N-i välja riigituludesse menetluskuludena: • joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 253 eurot ning • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot, s.t kokku 1234 eurot.
  3. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb G.N-il tasuda menetluskulud kokku summas 1234 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesel 11 kuul igakuiselt 103 eurot ning viimasel
  4. kuul 101 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti - või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2

(5)1-22-739 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. MENETLUSE KÄIK MAAKOHTUS 04.02.2022 saabus Harju Maakohtule kriminaalasjas nr 21230200072 üldmenetluses koostatud süüdistusakt, milles G.N-i süüdistatakse

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

23.02.

  1. a kohtu alla andmise määrusega andis kohus süüdistatava temale esitatud süüdistuses kohtu alla ning määras, et kriminaalasja arutamine toimub avalikul kohtuistungil 05.04.2022 ja 06.04.2022, mõlemal päeval algusega kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtusaalis nr 4019 aadressil Lubja 4 Tallinn. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui kohtumenetluse pooled soovivad kokkuleppemenetluse kohaldamist, siis toimub kohtuistung 09.03.2022 algusega kell 13.00 kohtusaalis nr
  2. 09.03.2022 toimunud kohtuistungil taotlesid prokurör, kaitsja ning süüdistatav kokkuleppemenetluse kohaldamist ning kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluses. Kuivõrd G.N-ile etteheidetava kuriteo puhul ei saa olla kannatanuid , siis määras kohus KrMS § 250 lg 1 alusel jätkata kriminaalasja arutamist kokkuleppemenetluse sätete alusel , kuivõrd kokkuleppemenetluse kohaldamise eeldused olid täidetud. Prokurör esitas istungil kohtule poolte vahel 09.03.2022 sõlmitud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalid ning kohus arutas kriminaalasja samal istungil kokkuleppemenetluses. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU G.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 18.01.2021 kella 17.56 paiku Tallinnas Liivalaia tn 34 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 93T kohaselt esines G.N-il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ainetest amfetamiin, nordasepaam, GHB), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani G.N toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Siinkohal selgitab kohus, et tõenäoliselt on kokkuleppes ekslikult kasutatud sõna „korduva“, kuivõrd ei süüdistuse tekst, süüdistatava karistusregistri väljavõte ega numbriliselt esitatud kvalifikatsioon ei kinnita korduvat mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise etteheitmist süüdistatavale. 09.03.2022 sõlmisid ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk, süüdistatav G.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra alljärgneva kokkuleppe. Karistus Prokurör taotleb kohtus G.N-i süüdimõistmist

§ 424lg 1 järgi toimepandud kuriteos ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. 3

(5)1-22-739

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse G.N-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui G.N ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt

§ 75

lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Eesti 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli ajaks määrata G.N-ile järgnevad lisakohustused: 1)

§ 75

lg 2 p 11 alusel mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; Siinkohal märgib kohus, et arvatavalt on kokkuleppes tegemist trükiveaga ning sooviti viidata

§ 75

lg 2 p-le 21, milles on seaduse kohaselt tegelikult sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld. 2)

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata G.N-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära G.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Vastavalt LS § 127 on G.N kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus ning tsiviilhagi või avalik -õigusliku nõudeavalduse alus ja ese Tsiviilhagi puudub. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alammääras, s.o 981 eurot. Süüdistataval joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 253 eurot (96+105+52). Kulud kokku: 1234 eurot, sellele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, mille summa ei ole prokuratuurile käesoleval hetkel teada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1234 eurot tuleb hüvitada 1 aasta jooksul ositi, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 103 eurot ja viimasel kuul 101 eurot. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid ning salvestised − Sõiduauto xxxx (r/n xxxx ) teisaldati 18.01.2021 politseiparklasse Rahumäe tee 6/1 Tallinn (tl 47) – väljastatud 19.01.2021 (tl 48). − DVD-plaat linna kaamerate salvestisega (tl 55) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel 4

(5)1-22-739 kriminaalasja materjalide juurde. − CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestisega, õiend (tl 56-57) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. − DVD-plaat vormikaamera salvestisega (tl 66) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde Siinkohal selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p -s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.