Obsah (6)

§ 322§ 407§ 444§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-

§ 322lg 1 alusel kostjale kättetoimetatuks 01.11.2025.

a. Seega oli hageja 23.04.

1. a menetlusdokumendi osas seisukoha esitamise viimaseks päevaks 11.11.
2. a. Kostja seisukohta ei esitanud.
3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et võlatunnistuse sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on leidnud, et kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 421, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11) ning seda peab kohus ametiülesande korras hindama. Kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole täiendavaid andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta vaatamata kohtunõudele esitanud. Küll aga on hageja 23.04.2025. a menetlusdokumendis esitanud nõude mõista kostjalt välja saadud kauba maksumus ja seadusjärgne viivis juhul, kui kohus leiab, et kostjaga võlatunnistuse sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud materjalidest nähtub kauba maksumus 471,94 eurot. Hageja esitatu kohaselt ei ole kostja teinud ühtegi tagasimakset. Seega peab kohus võimalikuks rahuldada hagi osaliselt, s.o põhivõla 471,94 euro ja lisanduva seadusjärgse viivise väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3 Hagi rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus 69% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest kostja kanda ning 31% hageja enda kanda. 7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 638 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot. Kohtu hinnangul on asja olemust, sisu ja menetluse kestust arvestades hageja menetluskulud 638 euro ulatuses põhjendatud.

1. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 440,22 eurot, s.o 69% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest.
2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4