← Eesti

2-25-117711/5

Obsah (6)§ 322§ 407§ 444§ 162§ 175§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-117711

§ 322lg 1 kohaselt kostjale kättetoimetatuks 2 08.11.2025.

a. Kostjale määratud hagile vastamise viimane päev oli 28.11.

  1. a. Kostja vastust ei esitanud.
  2. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus märgib, et on hagi ja tõendeid analüüsides jõudnud järeldusele, et hageja nõue ei tulene tarbijakrediidilepingust, sh ei pidanud kostja tasuma põhinõudelt intressi. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kohustust võtta seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise suhtes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulu 358 eurot väljamõistmiseks. Riigilõivu suuruse sätestab seadus ja riigilõiv on hagi menetlusse võtmise eelduseks, seega on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu kostjalt välja mõista. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

§ 4842järgi on põhjendatud hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Hageja esindaja õigusabikulusid ei pea kohus aga kogu mahus põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on asja sisu arvestades ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul hageja õigusabikulu põhjendatud summas 260 eurot (20 + 240). 5. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 960 eurot (riigilõiv 700 eurot + õigusabikulu 260 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.