Obsah (7)

§ 416§ 394§ 410§ 407§ 468§ 173§ 164

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2704 Tsiviilasi J.M-i hagi J.M

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja nõuded 1. 18.02.2025, korrigeeritult 18.03.2025, esitatud hagi kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx xxxx ja lahutati xxxx Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx, kohtuotsus jõustus xxxx. Faktiliselt pooled elasid koos vaid 1 kuu ning sisuliselt abielu poolte vahel ei olnudki. Hagejal on juba 24 aastat suhe teise naisega. Abielu kestel oli hageja omandatud:

1. a)06.10.2006 kinnistu kaasomandisse – xxxx kaasomandist – kinnistu: XXX; registriosa nr: xxxx, katastritunnus: xxxx. Kinnistu väärtuseks on hageja hinnangul 14 905 eurot;
2. b)15.04.2019 sõiduki, xxxx, registreerimisnumbriga xxxx. Sõiduauto turuväärtus on hageja hinnangul orienteeruvalt 200 eurot. Seoses sellega, et eelpool loetletud vara oli omandatud ametliku abielu kestel, kuulub see automaatselt abikaasade ühisvara hulka, kuna abikaasade vahel kehtis varaühisuse režiim. Abikaasade ühisvara koosseis määratakse vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse alusel. Käesoleva juhul PKS 1995 §-ide 14 ja 15 järgi (jõustunud alates 01.01.1995). PKS 1995 § 15 lg 1 alusel abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Poolte abielusuhted, kooselu ja ühine majapidamine olid faktiliselt lõppenud juba aastal 1993 ehk kaua enne eelpool loetletud vara omandamist hageja poolt. Suhte lõppemise asjaolud nähtuvad abielu lahutamise tsiviilasja materjalidest ning hageja elukaaslase ja tema tütre kirjalikult antud kinnitustest. Ehkki hageja on seisukohal, et vara ei kuulu ühisvara hulka, märgib ta, et kui kohus asub seisukohale, et kaasomand kinnistust ja sõiduk kuuluvad ikkagi ühisvara hulka, siis taotleb hageja antud ühisvara jagamist selliselt, et varaesemed jäävad hageja ainuomandisse. Hageja leiab, et nende eest kostjale hüvitise määramisel tuleb juhinduda PKS § 210 lg 2, mille kohaselt enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel saab abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, kui vara omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010. PKS 1995 § 19 lg 2 sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Kostja ei ole osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Vastavalt AÕS § 77 lg 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistu oli hageja poolt omandatud 11.09.2006. Vastavalt notariaalsele tehingule hageja tasus selle omandamise eest – 13 056 eesti krooni. Sõiduk oli hageja poolt omandatud 15.04.2019. Pooled ei suhelnud ega näinud teineteist alates 1993 aastast, mistõttu on loogiline järeldada, et kostja ei ole osalenud oma sissetulekuga või tööga antud vara omandamisel aastatel 2006 ja 2019. Hageja tähelepanu vääriv huvi on see, et ta on üksinda tegelenud nimetatud vara omandamisega, hooldamisega (nii maatüki osas, kui ka sõiduki osas); poolte faktiline abielu kestis vaid üks kuu, seetõttu hageja seisukohalt oleks õiglane kalduda kõrvale võrdsuspõhimõttest vara jagamisel. Ülaltoodu alusel hageja palub: 1. Jagada xxxx kaasomandist – kinnistu: XXX; registriosa nr: xxxx, katastritunnus: xxxx ja sõiduki xxxx, registreerimisnumber xxxx selliselt, et jätta xxxx kaasomandist – kinnistu: XXX; registriosa nr: xxxx, katastritunnus xxxx ja sõiduki xxxx, registreerimisnumber xxxx, J.M’i, isikukood XXX, ainuomandisse; 2. Välja mõista J.M-ilt, ik XXX, J.M, ik XXX, kasuks rahaline hüvitis enamsaadud vara arvelt – 0 eurot; 3. Kohustada J.M-i , ik XXX andma nõusolekud ja tegema tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistris registriosa nr xxxx II jaos (kande nr 31.3 osas) kinnistu asukohaga, XXX xxxx kaasomandist omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu xxxx kaasomandist (kande nr 31.3 osas) ainuomanikuna J.M’i, ik XXX. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on suulises menetluses eeltoodud nõudeid täiendanud taotlusega asendada kannete muutmiseks vajalikud kostja tahteavaldused/nõusolekud käesoleva kohtulahendiga ja kuna kostja istungile ei ilmunud, siis on hageja korranud asja tagaseljaotsusega lahendamise soovi. Kostja vastuväited 2. Kostjale hagis oleval teadaoleval aadressil materjalide tähitud postiga kättetoimetamine ebaõnnestus. Ümbrikul puudub selgitus kätteandmata jätmise põhjuste kohta ja see ei selgu ka tähitud saadetise jälgimisandemtest. Kohus on kostjale avaldanud materjalid, asja menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse 01.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole sellele reageerinud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on kostjale vastamise ajaks väljaandes Ametlikud Teadaanded määranud 30 päeva. Hagimaterjal koos hagi menetlusse võtmise määrusega ja kohtukutsega on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.10.2025 ning kätte toimetatud 17.10.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada kirjalikult hiljemalt 17.11.2025 või suuliselt istungil. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjale on kättetoimetatud ka kohtukutse. Kuna kostja istungile ei ilmunud, kuulub hageja poolt

§ 410alusel esitatud taotlus- lahendada asi tagaseljaotsusega- rahuldamisele.

4.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. 5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud kogu ulatuses. Menetlusökonoomia seisukohalt ei refereeri kohus otsuse käesolevas osas üle hagi asjaoludes eelnevalt juba esile toodud asjakohaste õigusnormide- nii ühisvara koosseisu määramise ja võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise kui ka asja jagamise viisi kohta- raamistikku. Formaalselt tuleb nentida, et tegemist on ühisvaraga, kuna see omandati abielu ajal. Hageja väide abielu tegeliku (olematu) kestuse kohta on eluliselt usutav ja seda arvestades on põhjendatud kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ehk et kohus ei mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitist seoses omandi kaotusega. Olukorras, kus võib lugeda põhistatuks, et poolte tegelik abielu lõppes sisuliselt kohe peale selle sõlmimist ja seeläbi igal juhul ammu enne varaesemete soetamist, on eluliselt ebausutav, et kostja osalenuks nende omandamisel rahaliste vahenditega või oleks ühisvara tekkimisse panustanud muul märkimisväärsel viisil. Hageja on suulises menetluses täiendanud nõuet taotlusega lugeda kostja tahteavaldus asendatuks käesoleva kohtulahendiga. Kohus peab seda mõistlikuks ja leiab, et hagi sel kujul täiendamine ei riku ka kostja õiguseid ja pigem võimaldab ära hoida võimalikku järgmist kohtumenetlust, kus ainsaks nõudeks oleks tahteavalduse asendamise nõue. 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik