← Eesti

3-23-2768/11

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-2768 12. mä

) § 133 lg 21 p 2 kohaldamist ületas taotleja sissetulek toimetulekupiiri 186,63 euro ulatuses. Tegemist oli

§ 133

lg-s 21 sätestatud erandi rakendamise viienda kuuga, sest erand rakendus mais

  1. X esitas
  2. septembril 2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele uue vaide, milles taotles
  3. septembri
  4. a otsuse kehtetuks tunnistamist ning toimetulekutoetuse määramist.

§ 133

lg-s 21 sätestatud erandit tuli kohaldada selliselt, et september oli vastava erandi kohaldamise esimene kuu. 3-23-2768

  1. Tallinna Linnavalitsus jättis
  2. novembri
  3. a otsusega vaide rahuldamata.
  4. X esitas
  5. detsembril 2023 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse
  6. septembri
  7. a otsuse ning Tallinna Linnavalitsuse
  8. novembri
  9. a vaideotsuse ning kohustada Tallinna linna maksma toimetulekutoetust
  10. a septembri eest. September oleks pidanud olema

§ 133

lg-s 21 sätestatud erandi kohaldamise esimene kuu, mistõttu tulnuks septembri toimetulekutoetuse määramisel augusti sissetulek 100% ulatuses maha arvata. Kaebaja sai aprillis sissetulekut vaid ühe päeva eest. Seaduse seletuskirja kohaselt eeldab

§ 133lg 21 kohaldamine, et sissetulek on püsiv ja stabiilne.

Nii aprillis kui ka mais, juunis ja juulis kaebaja sellist sissetulekut ei saanud.

  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. veebruari
  3. a otsusega kaebuse rahuldamata ning nõustus vastustaja seisukohaga, et sissetulekuna saab käsitada ka ühe päeva eest saadud töötasu.

kohaselt ei pea sissetulek olema püsiv ja stabiilne. Seega arvestas vastustaja erandi kohaldamise algusaega õigesti.

  1. Kaebaja esitas
  2. märtsil 2025 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus.
  3. Tallinna Ringkonnakohus tagastas
  4. aprilli
  5. a määrusega apellatsioonkaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult. Kaebaja ei ole näidanud, et aprillis saadud tasu ei olnud töine sissetulek. Töötasu stabiilsus ei ole

§ 133lg 21 seisukohalt oluline.

Kui ühekordseid tööotsi sissetulekuna arvestada ei saaks, muutuks kõnealune erand sisutühjaks. Kuna vastustaja ei arvestanud erandi kohaldamise algusaega valesti, ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti nii materiaal- kui menetlusõiguse norme. Kaebaja väidete õigsust eeldades tulnuks apellatsioonkaebus läbi vaadata. Ringkonnakohus mõistis kaebaja seisukohta valesti.

§ 133lg 21 tõlgendamisel tuleb lähtuda selle seletuskirjast.

  1. Tallinna linn leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse põhjendatult, kohaldades õigesti nii menetlus- kui ka materiaalõiguse norme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse ning saadab asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 238 lg 2).
  3. Kolleegium selgitab esmalt, millistel juhtudel võib apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada ning kas need eeldused olid praegusel juhul täidetud (I). Teiseks selgitab kolleegium, kuidas tuleks vaidluse aluseks olevat

§ 133lg-t 21 tõlgendada (II).

I 15. Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus juhul, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. 2

(4)3-23-2768
  1. Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse perspektiivikuse hindamisel lähtuma apellandi faktiväidetest (RKHKm 3-19-1282/38, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Apellandi esitatud faktiväidete õigsust tuleb eeldada (HKMS § 187 lg 3 p 5). Neil tingimustel saab apellatsioonkaebuse ilmselget perspektiivitust sedastada muu hulgas juhul, kui apellandi poolt halduskohtus vaidlustatud haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda tema õigusi ega piirata tema vabadusi või kui soovitud eesmärgi saavutamine halduskohtule esitatud kaebuse abil ei ole võimalik, samuti olukorras, kus apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt nt RKHKm 3-3-1-65-12, p 12).
  2. Praeguses asjas on vaidluse all küsimus, kas vastustaja tõlgendas kaebaja toimetulekutoetuse taotlust läbi vaadates

§ 133

lg-st 21 tulenevat erandit õigesti.

§ 133

lg 21 sätestab, et kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust.

  1. Kaebaja on seisukohal, et kõnealust erandit saab kohaldada üksnes juhul, kui toimetulekutoetuse taotluse esitamisele eelnenud kuul on taotleja saanud püsivat ja stabiilset sissetulekut, milleks ei ole
  2. a aprillis saadud ühepäevane töötasu. Seetõttu tulnuks kaebaja arvates kohaldada vastavat erandit esimest korda sama aasta septembris taotletud toimetulekutoetuse määramisel. Vastustaja tõlgendas

§ 133

lg-t 21 teistmoodi ja leidis, et ka ühe päeva eest saadud töötasu tuleb käsitada sissetulekuna nimetatud sätte tähenduses, mistõttu oli september erandi kohaldamise viies kuu. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus apellandi tõlgendusest lähtumisel on apellatsioonkaebusel eduväljavaated ja kus tema tõlgendusviis ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt vale, ei ole apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu. 19. Kolleegiumi hinnangul ei olnud praegusel juhul HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud kaebuse tagastamise eeldused täidetud. Arvestades

§ 133

lg 21 eesmärki ning seaduseelnõu seletuskirjast tulenevat, ei ole kõnealusele normile antud vastustaja tõlgendus ainuvõimalik. Seetõttu rahuldab Riigikohus kaebaja määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu

  1. aprilli
  2. a määruse ning saadab asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 238 lg 2). II 20.

§ 133lg 21 sätestati 2017.

a vastu võetud ja 2018. a alguses jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (490 SE, Riigikogu XIII koosseis). Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk motiveerida mittetöötavaid toimetulekutoetuse saajaid tööle minema, sest töölemineku järel ei arvestata kuue kuu jooksul saadud töötasu kas täielikult või osaliselt toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka (490 SE seletuskiri, lk 9). 21.

§ 133

lg 21 tähenduses loetakse töiseks sissetulekuks tasusid, mis on saadud töö- või teenistussuhtes ning võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu (

§ 133lg 23).

Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on aluseks püsiv ja stabiilne sissetulek, mis loodetavasti võimaldab toetust taotleval isikul või perekonnal toimetulekutoetuse süsteemist väljuda (seletuskiri, lk 9). Seletuskirjas väljendatut toetab

§ 133lg 21 sõnakasutus „hakkab saama“, mis väljendab kestvust, mitte ühekordset sündmust. 3

(4)3-23-2768 22. Kolleegiumi hinnangul ei ole

§ 133

lg 21 kohaselt oluline see, mitme päeva eest toimetulekutoetuse taotleja eelmisel kalendrikuul töötasu sai. Nagu eespool osutatud, tuleb nimetatud sätte alusel sissetulekuna käsitada üksnes püsivat ja stabiilset töötasu. Püsiv ja stabiilne on sissetulek siis, kui isik saab töötasu, olenemata töötasu teenimise päevade arvust, mitmel järjestikusel kuul katkematult, st sissetulek on pikema aja jooksul järjepidev. See, kas toimetulekutoetuse taotleja sissetulek eelnevale vastab, on osaliselt prognoosotsus, mille teeb taotluse läbivaataja üksikjuhtumi asjaoludest lähtuvalt ja taotlejat ära kuulates. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.