Obsah (5)

§ 175§ 173§ 172§ 158§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Laura Otto Määruse tegemise aeg ja koht .02.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4172 Tsiviilasi Q.X kohustustest vabasta

) redaktsioonist. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2-19-4172 11. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud

§ 173

lg-s 2 nimetatud kohustust jättes kohtunõudel esitamata usaldusisiku aruanded perioodide 2022-2023 ning 2023-2024 kohta. Kohus on edastanud võlgnikule aruannete esitamise nõuded 13.01.2023 (dtl 206), mille kättesaamist võlgnik kinnitas 06.02.2023; 12.09.2024 (dtl 402), mille võlgnik sai kätte 13.09.2024 ning 21.11.2024 (dtl 417), mille võlgnik sai kätte 04.12.2024. Kohtunõuetest hoolimata ei ole võlgnik esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid perioodide 2022-2023 ning 2023-2024 kohta. Aruannete esitamata jätmise tõttu on kohtu võimalused võlgniku kohustuste täitmise kontrollimiseks piiratud. Aruannete esitamise kohustus on seaduse järgi usaldusisikul, kuid käesoleval juhul täidab võlgnik usaldusisiku ülesandeid ise. Võlgnik on rikkunud oma kohustust anda teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

12.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Esitatud aruannetest (periood 2020-2022) nähtuvalt ja ärakuulamisel antud selgituste kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud. Võlgniku selgituste kohaselt ei saa ta töötada, kuna on töövõimetu (dtl 414-415). Samas ei ole võlgnik hoolimata kohtunõudest (dtl 417) selgitanud ega tõendanud, mis viisil on tema tervislik seisund välistanud igasuguse töö tegemise. Ärakuulamisel väitis võlgnik, et on otsinud tööd, mida ta saaks arvutis teha, kuid ei ole seda leidnud. Kohus andis võlgnikule võimaluse esitada töö otsimist tõendavad dokumendid, kuid võlgnik ei teinud seda. Võlgniku perearsti Karin Hanikat poolt kohtule esitatud tõendist nähtub, et võlgnikul on sõltuvushäired (alkoholist ja narkootikumidest) ning seetõttu korduvalt viibinud nii haiglaravil kui võõrutusravil (dtl 463-464). Võlgnik on tarvitanud narkootikume alates

1. eluaastast, kuritarvitab alkoholi ja tema terviseprobleemid on iseenda poolt põhjustatud. Arsti poolt kirjeldatud terviseprobleemid ei välista üleüldiselt tulu teenimisega tegelemist. Võlgniku kvalifitseerimine töövõimetuks riiklike toetuste saamise alusena ei anna kohustustest vabastamist taotlevale isikule automaatset vabastust oma kohustustest võlausaldajate ees. . Võlgnik on oma käitumisega tulu teenimise võimalusi piiranud ja kasutamata jätnud ning sellega võlausaldajate huve kahjustanud.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus selgitas võlgnikule tulu teenimise kohustust juba menetluse alustamisel (dtl 109). Samuti on kohus edastanud võlgnikule korduvalt usaldusisiku aruannete nõudeid, mille võlgnik on kätte saanud, kuid on jätnud kohtunõude täitmata (vt p 11). 14. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (

§ 175lg-d 2 ja 4).

Võlgnik on rikkunud tahtlikult oma kohustusi ja on kohustustest vabastamise võimaluse kaotanud. 15. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 1 ja 8).

Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku 2-19-4172 kohustustest (

§ 172lg 4 ls 2).

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7). 16. Kohus märkis 14.01.2020 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (dtl 106,

§ 158lg 4 ls 2).

Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (

§ 168, §174 lg 1).

17. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 30.04.2019 kohtumäärusega andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (dtl 47-48) ja 14.01.2020 kohtumäärusega andnud võlgnikule menetlusabi ja määranud hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot (dtl 106-107). Kohus mõistab välja võlgnikult Q.X riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 952,80 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik