KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10916 Tsiviilasi Järelvolver os

§ 621lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Käsundiandja poolt antavate juhistena on lepingu tähenduses käsitletav kogu teenuse osutamiseks vajalik dokumentatsioon (kaetud tööde aktid, fotomaterjal jms), mis on kättesaadav võrgukettalt ja ehitustööde käigus uuenev. Seetõttu saab pidada ligipääsu võrgukettale käsundiandja poolseks juhiste andmiseks. Arvestades lepingu spetsiifilist eripära, on käsundiandja juhised ehitise dokumentatsiooni näol järelevalvele hädavajalikud lepingu täitmiseks.

§-i 24 kohaselt loetakse käsunduslepingus tellija kohustuseks juhiste andmist, kuivõrd arvestades lepingu olemust ja eesmärki saab seda järelevalve käsundisaajana täita üksnes spetsiifilisi juhiseid saades, eelkõige projektdokumentatsioonile ligipääsu näol. Samasuguse põhimõtet kannab ka § 23 lg 2, mis seab kostjalt kui käsundiandjale kohustuse teha hagejaga kui käsundisaajaga koostööd, mis on hagejale vajalik oma kohustuste täitmiseks. Neil põhjuseil saab kostja poolset lepingu täitmise lõpetamist ehk hagejale käsundi täitmiseks vajalike juhiste andmata jätmist käsitleda kostja kui käsundiandja põhikohustuse rikkumisena. Hageja poolt lepingu rikkumist toime pandud ei ole, lepingut ei ole kostja kehtivalt üles öelnud ega seda ei ole üles öeldud poolte kokkuleppel, mistõttu puudus hagejal alus tähtajalise käsunduslepingu ülesütlemiseks. Kostja oma 28.06.2023 kirjas viitas muu hulgas asjaolule, justkui oleks I.O. (Keila Haldus OÜ-st hagejale teatanud lepingu lõppemisest. Hagejale ei ole esitatud ühtegi volikirja, mis võimaldaks tehnilisel konsultandil I.O.l (Keila Haldus OÜ) teha lepingu täitmise küsimuses kostja eest ja nimel avaldusi. Tõele ei vasta ka kostja väide, et tehniline konsultant on hagejat korduvalt informeerinud kostja soovist lõpetada leping. Kostja väidab oma 28.06.2023 kirjas, et asjaolu, et käsundiandja andis kompromissina võimaluse Leping poolte kokkuleppel lõpetada, mis oli eelduslikult käsundisaaja huvides ja hoidus kirjalikult kõiki etteheiteid kordamast, ei muuda käsundiandja tahteavaldust leping 4 2-23-10916 alates 15.06.2023 lõpetada, olematuks. Antud väide kinnitab, et kirjalikult ei kostja hagejale esitanud ühtegi pretensiooni. Hageja jaoks on arusaamatu, millist tahteavaldust kostja silmas peab. 14.06.2023 ekiri ei sisalda ühepoolset tahteavaldust lepingu lõpetamiseks. Kostja 28.06.2023 kiri sisaldab mitteammendavat kataloogi võimalikest hageja lepingurikkumistest, kuid seejuures ei ole viidatud ühelegi konkreetsele hageja poolt toime pandud lepingurikkumisele. Veelgi enam, puudub viide olulisele lepingurikkumisele, mis võimaldaks lepingu erakorralist ülesütlemist ilma eelneva täitmis- või parandamisnõudeta ja muude eeldusteta. Isegi, kui kostja kohtumenetluse käigus täpsustaks hageja võimalikke lepingurikkumisi, ei saaks need luua kostja 14.06.2023 kirjale teistsugust sisu, s.t. luua tahteavaldust. Muu hulgas ei vasta kostja käitumine, kus alles hageja poolse lepingu täitmisnõude järel esitatakse umbmäärane kataloog võimalikke etteheiteid, hea usu põhimõttele (

§ 6lg 1; Ts

ÜS §138). Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles alates 24.07.2023. Vastavalt

§-le 631 võib kumbki pool käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata lepingu täitmise jätkamist kuni selle lõppemiseni. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tähtajalise käsunduslepingu puhul peab

§ 631alusel ülesütlemise põhjus seisnema teise poole lepingurikkumises.

Sama põhimõtet kannab ka

§ 196lg 2.

Käesoleval juhul on kostja asunud lepingut rikkuma olulisel määral, rikkudes oma põhikohustusi, mistõttu ei ole võimalik mõistlikult eeldada lepingu jätkumist kuni selle lõppemise ajani. Hageja poolt 21.06.2023 saadetud lepingu täitmise nõue on käsitletav muu hulgas täiendava tähtaja andmisena

§ 114

lg 1 mõistes.

§ 113

lg 1 esimese ja kolmanda lause kohaselt, arvestades lepingu punktis nr 6.2.c sätestatut, milles määrati viiviseks 0,05% päevast tasumata summalt, on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% tasumata rahalt iga päeva eest. Hageja väidetav vastutegevus Hageja toob välja, et ta ei ole kordagi kostjat alavääristanud ega omal initsiatiivil kostjaga avalikult vaielnud. Veelgi enam, käsunduslepingu poolte esindajate isiklik hinnang teineteise suhtes ei saa hageja hinnangul olla aluseks lepingu ülesütlemiseks, kuivõrd lepingu esemeks oli kostja ühingu poolt hageja ühingu käest teenuse tellimine. Hageja ei võta omaks ühtegi väidet selle kohta, et ta oleks kuidagi naeruvääristanud kostja. Kuna väga paljud kütte, ventilatsioon, jahutuse, vee ja kanalisatsiooni (KVJVK) lisatööd seisid üldehituslike ja samuti kostja poolt fikseerimata otsuste taga, kuid objekti lõpetamiseks vaid 1 kuu (tol hetkel oli tähtajaks ca jaanipäev 2023, mis juuni algul muudeti juuli lõpu kuupäevaks 2023), siis objekti õigeaegseks valmimiseks pidas hageja vajalikuks 5 2-23-10916 eraldada KVJVK põhi- ja lisatööd: „/.../jätkuvalt pean õigustatuks oma seisukohta, et esmalt teen ära kõik kütte ja VK puudused /.../, mille eest (tellija) tasub kütte, VK tööde eest 100%liselt. Alles seejärel võtan töösse kütte ja VK lisatööd.“ Kirjas oleva põhjal oli hageja igati nõus teostama lisatööde kontrolli, kuid vältimaks objektil tööde ülemäärast määramatut venimist soovitas ehitajal „esitada kõik kütte ja VK lisatööd 2 kuulise tähtajaga“, mis tol hetkel oli ajalises mõttes piisav ja fikseeris lisatööde tegemise 3 eeldust: „1.) lisatöö fikseeritakse protokollis; 2.) protokolli allkirjastamine kõikide osapoolte ja eriti Tellija poolt“, 3.) lisatöö allkirjastamine Tellija poolt. – Kui kõik 3 nõuet on täidetud ja nende vahel vastuolusid ei ole, siis võtan antud lisatöö töösse.“ Tegu on elementaarse ehituskorralduslike fikseeringutega, vältimaks topelttöid, tasumata arveid ja segadust. Alates 25.05.2023 toimunud EK nr 49-st (k.a.), kostja enam hagejale EK protokollide vaheversioone läbivaatuseks ei saatnud. Hageja pöördumistele kostja poole mitmel korral kirjalikult, millele kostja ei reageerinud. Hagejale tekkis täiendav ajakulu, hoidmaks silma peal projektipangal, kuhu vaheversioon oli üles laetud ja salvestas KVJVK kommentaarid meili teel. Alates EK-st nr 50 kostja hagejale EK protokolli enam üldse ei saatnud ja lisaks kadus hagejal projektipangas Bauhub EK protokollidele ligipääs täielikult. Hageja pöördus vahetult enne EK nr 51 ehitusettevõtja poole nõudega, et vaadataks üle hageja ligipääs protokollidele. Ehitaja taastas ligipääsuseaded, mis lubasid hagejale taas ligipääsu protokollide vaatamiseks (kostjal pidi olema täieõiguslik ligipääs Bauhub projektipangale alates EK nr 48, mil kostja võttis ehitajalt protokollimise üle. Seadeid said muuta ehitaja ja kostja. EK nr 51 EK protokolli kostja hageja poolt kommenteeritud tehniliste teemade osas protokolli ei korrigeerinud, mida tõendab ka kostja meili teel 12.06.2023 saadetud vastus “S Kommentaarid on liigsed”. Seejuures kostja poolt protokollitud teemad on väga karmid, vaid 2 näidet: P.9.6 kirjas “Tellija soovib, et soojussõlmedes käiguteedele ja teenindusele ette jäävad põranda tasapinnast kuni 2,0 m kõrguseni paiknevate torustike isolatsioon katta PVC asemel 0,5 m plekiga mehaaniliseks kaitseks”. Hageja kinnitab, et antud teemat käsitleti vaid PVC-katmise osas, st plekiga katmisest ei olnud juttu. Ka ehitaja, L.R. oma 13.06.2023 saadetud meilis kirjutas: “9.6 – Koosolekul ei räägitud plekiga katmisest mitte ühtegi sõna. See punkt sellisel kujul tuleb protokollist eemaldada.“ Päev hiljem, 13.06.2023 esitas hageja teema EK nr 52 õiglaseks käsitlemiseks, vt “Siili 7a EK nr 52 teema: keldri torustikele PVC-kate”. Hageja ettekirjutus PVC-ga katmise mahu osas oli rohkem kui piisav ja ehitaja poolt PVC-ga katmise tööd tolleks hetkeks igati kvaliteetselt teostatud. Hageja rõhutab, et:

1. kostja protokollis keldri torustike plekiga katmise teemat alles peale ehitaja poolt keldri kütte ja VK torustike PVC-ga katmist.
2. kostja protokollis teema, ilma et seda oleks EK nr 51 koosolekul ühegi osapoole poolt sõnagagi mainitud.
3. Plekiga katmine ei oma suuremat funktsionaalsust kui PVC, soojustehnilises mõttes täiesti mittevajalik, st pakuks vaid silmailu.
4. Plekiga katmisega 6 2-23-10916 kaasneks ka torude kütte, VK-süsteemide kordustähistamine, mida kostja taas lisatööna ei olnuks nõus fikseerima. Kokkuvõtvalt teatab hageja, et kostja omavoliliselt lisatud teema tekitaks ehitajale tehnilises mõttes mittevajaliku, vaid silmailu tagava ca 15000…20000.euro maksumusega kulu. Kuna hoonel on madala kelder, siis kostja nõude järgi oleks tulnuks ehitajal katta ca 80% torustikest ehk ca kilomeetri jagu torusid plekiga, seejuures veel mitte 0,3 mm vaid 0,5 mm paksuse plekiga, mis tõstaks materjalikulu ja seeläbi hinda 40% võrra ja teeks ka plekitööd raskelt käsitletava materjali valiku tõttu veelgi kallimaks. Hageja ei pidanud seda siis ega pea seda jätkuvalt õigustatuks. Projektis esitatud materjalivaliku korral on ehitajal õigus nendest vahel valida ja maht lepitakse kokku osapoolt koostöös. Hageja kommenteerib kostja 10.11.2023 süüdistavaid etteheiteid järgmiselt: 15.
5. esineb andmete võltsimist (jutuvahemärkide lisamine, lause sisu kallutamiseks); 15.
6. tühise tähtsusega teemade presenteerimine katastroofilisena (hülsist fotot puudumine, teip lahti – need teemad on tühised võrreldes sellega kui kuskil oleks TT-läbiviik (tuletõkkeläbiviik) tegemata või oleks isolatsioon puudunud); 15.
7. esitatud valeväited (hageja poolt ei ole esinenud korter 47 korteriomaniku või ta pereliikmete solvamist, mitte ühelgi viisil); 15.
8. esitatud on valesüüdistusi hageja tegevuse kui kostja huve kahjustava tegevusena, milles kostja on püüdnud teadlikult hagejat süüdi lavastada (EK nr 51 P.8.5 ventilatsiooni isolatsiooni katmine plekiga); 15.
9. esitatud on valesüüdistusi hageja tegevuse kui kostja huve kahjustava tegevusena, milles kostja on algselt teemaga päri olnud, lastes hagejal teemad nn. platsilistis kirja panna, aga hiljem ümber mõelnud ja keeldunud tunnistamast, et tegu on laua taga kõigi osapoolte vahel, sh ka kostjapoolt aktsepteeritud kokkuleppega ja väitnud, et hageja on teinud kostja jaoks kahjumlikke otsuseid (keldris isoleeritud torustike katmine PVC versus plekiga, ventilatsiooni õuetorustike katmine plekiga; soojussõlme 5 m toru isoleerimine kui lisatöö; filtri lisamine kui lisatöö, kahes keldriruumis juba välja ehitatud isoleeritud ja survekatsetatud olmeveetorude lae alla tõstmiseks jne); 15.
10. kostja on korduvalt protokollinud hagejat üldehituslike ja elektritööde eest vastutavana (lokaalne seina viimistlus nn Basseiniruumi enne radiaatori (taas)paigaldust jt); 15.
11. esitatud on valeväiteid, nagu oleks hagejaga peetud lepingu lõpetamise läbirääkimisi. Hageja kommenteerid töömahu kohta: 16.
12. ca kolmandik töömahust on see, millega hageja oleks arvestanud algselt tavalise kortermaja rekonstrueerimise korral, sarnases olukorras oleva objektiga liitudes; 16.
13. ca kolmandik töömahust lisandus koha veebruari lõpus juurde seeläbi, et kostja nõudis absoluutselt kõikide platsilistis olevatele ja ehituse käigus lisanduvate teemadele fotode alusel 100%-list kontrolli; 7 2-23-10916 16.
14. ca kolmandik töömahtu lisandus perioodil aprilli keskpaik 2023 – 19.juuni 2023, seoses hageja kohustusega vastata kostja ründavatele küsimustele, vastatud on ka kostja küsimusele ajakasutuse teemal, sest kostja keeldus arvet tasumast. Kõik hageja poolt esitatud arved said alati kaasa ajakasutustabeli, milles ajakulu oli igapäevaselt esitatud 0,1 h täpsusega, seejuures igapäevase ajakulu all oli ka eraldi lahti kirjutatud kõik OJV tegevused, mis tollel päeval teostati, koos iga tegevuse jaoks täpselt kulunud ajaga, 0,1 h täpsusega. „Tellija lõustade tegemist EK nr 45, kp 27.04.2023 nõupidamiste laua taga ei kustuta mu mälust ükski kirurgiline protseduur. – Ma pole veendunud, kas sama Tellija peaks midagi rääkima väärikusest (10.11.2023 kostja hagivastuse lisa 2, hageja 15.05.2023 e-kiri kostjale). - Hageja on kogu lepingusuhte vältel alati kõikidel meilidele vastanud meili funktsiooniga “replay-to-all”. Seega kui kostja otsustas saata õela meili hageja tehnilise meili arvustamiseks, siis hageja poolne vastus läks samuti teele kõikidel meili adressaatidele. Hageja vastus kostja meilile võib paista esmalt emotsionaalne, kuid selle eesmärk oli fikseerida üheselt kostja esindaja käitumine EK nr 45, kp 27.04.
15. Kui hageja oleks kirjutanud vastusmeilis, et kostja „tegi nägusid“, siis ei oleks see edasi andnud olukorra kogu grotesksust. Seejuures on huvitav, et kostja peab hageja poolset kostja käitumise fikseerimist meili teel konfliktseks, kuid kostja ise enda käitumist EK nr 45, kuupäeval 27.04.2023 kuidagi konfliktseks ei pea. Hageja täpsustaks veel, et just kostja otsustas saata meili lausa 17 kontaktile (kellest pooled on hageja jaoks täiesti tundmatud ja Siili 7a objekti ehitustöödega seotud ei olnud). Lisaks sellele, et kostja on hageja e-kirju kommenteerinud, mis hagejat oluliselt ei häiri, on kostja kogu hageja tehnilise meili sisu täielikult meilivahetusest eemaldanud, mis paraku ei ole olnud kostja poolt eetiline. Seega on kostja saatnud teistele, s.h. mitteseotud, osapooltele edasi kostja kirju ilma tehnilise sisuta, sooviga näidata hagejat kui ebaprofessionaalset suhtlejat, kes saadab sisutuid kirju. Kui tellija eirab KVJVK omanikujärelevalve (OJV) tungivat soovitust antud soojussõlmega keldriosas telgedes 18-24/S-U (mis ei ole soojussõlm!) kolm radiaatorit paigaldada, siis sel juhul:
16. Teostusjoonisele jäetakse kolm radiaatorit alles, neile lisatakse suurelt märge “projektikohased radiaatorid Siili KÜ poolt omavoliliselt eemaldanud, eirates otsest KVJVK OJV tungivat soovitust paigaldada projektikohased küttekehad” (10.11.2023 kostja hagivastuse lisa 3, hageja 03.05.2023 e-kiri kostjale ja ehitajale). Hageja poolt sai kostjale antud valik, kas soojustada keldri lagi või paigaldada soojustuse ära jätmise korral projekteerija poolt ette nähtud keldriradiaatorid. Üks neist kahest meetmest oli igal juhul vajalik, tagamaks korter 1 põrandapinna Kredexi nõuete kohane temperatuur. Hageja seisukohta toetas ka objekti tehniline konsultant I.O. oma vastuskirjas „Keldri küttekehad ja krt 1 sisekliima I.O. vastus“. Hiljem objekti tehnilise konsultant I.O. ka tuvastas, et kostja soovil keldrilae soojustuse ära jätmine rahaliste vahendite kokkuhoidmise eesmärgil ei ole Kredex-ga kooskõlastatud ja see töö tuleb teostada. Seejärel lõpetati teema ja hageja enam keldriradiaatorite paigaldust ei pidanud nõudma. 8 2-23-10916 „Siili 7a OJV venttoru puhtust testima ei hakka. /-/ Siili 7a ühegi korteri ventilatioonisüsteemi puhastamine ei ole vajalik. /-/ Juhul kui Tellija uudishimust vajab tunnistust, et kõik torutikud on ligipääsetavad, siis on näidispuhastuse teostamine Tellija poolt vabalt valitud korterile lisatöö, mille Aero Grupp on nõus teostama hinnaga 350 eurot + KM (millest 50 eurot on tehnika kohale toomise tasu)“ (10.11.2023 kostja hagivastuse lisa 4, hageja 28.04.2023 ja 04.05.2023 e-kiri ehitajale ja alltöövõtjale). Kuigi reeglina teostatakse ventilatsioonitorustiku puhtuse kontroll vaid juhul, kui ventilatsiooni toruotsad on tolmuste tööde ajal lahti jäetud või on tegu kõrgendatud hügieeninõuetega objektidega, mida kortermaja rekonstrueerimine kindlasti ei ole. Tegu on täiesti korrektse tehnilise meiliga, milles on esitatud nii torude puhtust tõestavad fotod, kirjeldatud ventilatsioonisüsteemi 100%-list puhastusvõimalust. Siiski hageja esitas kostjale ca 10 korteri ventilatsioonisüsteemi torustike fotod (kuigi kostja algne nõue oli viie juhuslikult valitud 5 korteri), kõikidelt fotodelt oli näha täiesti puhas torustik. Hageja esitas ka täpse kirjelduse, kinnitamaks, et süsteem on täies ulatusese puhastatav, vt 04.05.2023 meil „RE: Siili 7a vent puhastusluukide vajalikkus_vol2“. Sellest hoolimata kostja nõudis ventilatsioonisüsteemi näidispuhastamist. Kuna täiesti puhas ventilatsioonitorustik puhastamist ei vaja, siis hageja hinnangul oli ühe korteri põhise ventilatsioonisüsteemi näidispuhastus lisatöö. Aero Grupp on nõus teostama hinnaga 350 eurot + KM, millest 50 eurot on tehnika kohale toomise tasu. Hageja hinnangul oli esitatud hind mõistlik. „Ja juhul kui tellija soovib torustike puhastust (lisatööna), kas siis tuleks teha enne vastava näidispuhastatava korteri venttorud ekstra tolmusemaks, et oleks näha ka tulemus enne ja pärast puhastust?“ (10.11.2023 kostja hagivastuse lisa 4). Mis puudutab hageja küsimust „kas siis tuleks teha enne vastava näidispuhastatava korteri ventilatsioonitorud ekstra tolmusemaks, et oleks näha ka tulemus enne ja pärast puhastust?“ Taustainfoks, et ehituses reeglina kõik fikseeritakse fotodega „enne“ ja „pärast“ toimingut, olgu see survekatse, vea parandus jne. Kui ventilatsiooni torust tehakse foto enne näidispuhastust, olukorras kus toru on täiesti puhas ja peale näidispuhastust, mil toru on samuti täiesti puhas, siis erinevust neil fotodel ei ole ja ei saa 100% kindlusega väita, et ventilatsiooni puhastuse käigus trosshari jõudis igasse torustiku punkti. Tegu on täiesti emotsioonitu kirjeldusega teemal, et täiesti puhta ventilatsioonitorustiku korral ei ole võimalik hinnata ventsüsteemi näidipuhastuse toimingu efektiivsust. Hageja ettepanek oli teha ventilatsioonitorud seest nn tolmusemaks. Tõsi, alternatiivina võib ju puistada torustikku ka pabertükke või muid ebemeid, kuid tolmu puhastamine on harjastele kõige raskem, mistõttu see võimaldaks torupuhastamise kontrolli kõige raskemates testtingimustes. Arve nr 533 Hageja nõuab 30.06.2023 arve nr 533, summas 2301 (1917.50 + km) tasumist. Kostja tasus 29.07.2023 hagejale 2090.36 eurot, mis on 210.64 eurot vähem kui arve 533 summa. Hageja nõuab viivist arvelt nr 533, arvestusega 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest. 24.07.2023, kui hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate ja arve tasumise nõude, oli 9 2-23-10916 sissenõutavaks muutunud viivis 11.51 eurot.

§ 88

lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohus on leidnud, et intress

§ 88lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi).

Seega arvestatakse kostja tasumisest maha esmalt viivis ja seejärel põhiosa. Arve 533 summa on 2301 eurot. Viivise määraks on kokku lepitud 0,05% tasumata summalt päevas. Seega on iga päeva eest tasumisele kuuluv viivis summas 1.15 eurot. Arve nr 533 muutus sissenõutavaks 15.07.

1. Ajavahemik 15.07.2023 ja 29.07.2023 vahel on 15 päeva. Seega kuuluv 29.07.2023 tasumisele viivis 17.26 eurot. Kostja tasus 2090.36 eurot. Arve nr 533 summa on 2301 eurot, millest 2073.10 euro (kostja tasutu miinus viivis) lahutamisel alles jääv summa on 227.9 eurot. Hageja nõuab viivist. Viivisenõue on 4 päeva eest (29.07.2023 kuni 01.08.2023), summas 4.60 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist 0,05% tasumata summalt päevas alates hagi esitamisest kuni hageja nõude kohase täitmiseni. Arve 533 on esitatud tööde eest perioodil 01.06.2023 kuni 19.06.
2. Vastavalt Järelvolver OÜ poolt esitatud juunikuu 2023 ajakasutuse tabelile, mis on arve koostamise aluseks ja sai kostjale esitatud koos arvega nr 533 (18.09.2025 hageja lõplikud seisukohad lisa 5 –
3. juuni ajakasutus), milles on iga päeva toimingud 0,1 h täpsusega lahti kirjutatud. Arve on esitatud tüüpsete KVJVK OJV-toimingute eest: - KVJVK platsilistide puuduste kõrvaldamine; - mitmete kaetudtööde aktide (KTA) allkirjastamine ja nende OJV poolt koostatud koondtabelisse märkimine; - ventilatsiooni tuletõkkeklappide tabeli kontroll; - vastuste koostamist Kostja poolt esitatud maikuu 2023 ajakasutustabeli märkustele; - ennetav meil ventilatsiooni õhuvooluhulkade ja müra mõõtmiste teemal; - KVJVK teemade esitamine EK nr 51 käsitlemiseks, osalemine sellel koosolekul ja hiljem ehitusprotokolli täienduste esitamine ja vigadele tähelepanu juhtimine meili teel; - ventilatsiooni teostusjooniste läbivaatus; - tellija ettepaneku meili järgselt Swedbanki ja Tellija teavitamine meili teel, et Järelvolver OÜ jätkab KVJVK OJV-na. Arve nr 533 aluseks olevad toimingud: − 01.06.2023 - Basseiniruumi freshi asukoht meil tellijale - 0,3 h; KTA nr 8 teotusjoonised ja krt 35, 36, 45, 46, 47 fotode läbivaatus ja info platilisti - 1,6 h; Peale kt 28 joonise kontrolli KTA nr 8 allkirjastatud 0,1 h KTA lisamine OJV poolt hallatavasse KTA-de - 0,1 h; − 02.06.2023 - Vent platsilisti tellija teemad, sh vent TTK-de tabeli kontroll, TTK-de tähised ja TTK-de fotonõuded, KTA-de tabeli uuendus, vanad teemad võetud maha - 3,5 h; EK nr 48 protokoll allkirjastatud - 0,3 h; Tellijale vastuskiri, milles Tellija vaidleb nr 523 üle - 0,3 h. Kütte, VK platsilist: lisatud 31.05.2023 platsi teemad lisatud + võetud maha ehitaja poolt parandustööde alusel mitmed teemad - 1,5 h; 10 2-23-10916 − 05.06.2023 - Vent õhuvooluhulkade ja müra mõõtmiste teemal saadetud juhendav nõuete meil - 1,2 h 43.
4. 07.06.2025 - 1,1 h platsil, sõit 0,3 h, kütte, VK platsiliti uuendus - 0,2 h; EK nr 51 kvvk teemad - 1,4 h; − 07.06.2025 - 1,1 h platsil, sõit 0,3 h, kütte, VK platsiliti uuendus - 0,2 h; EK nr 51 kvvk teemad - 1,4 h. Vent teostusjooniste läbivaatus ja muud tänased teema vent platilisti meilis 1,8 h Tellijale vastused maikuu 2023 Järelvolver OÜ ajakasutustabeli osas (tulem: ajakasutus jätkuvalt on põhjendatud) kokku - 2,8 h; − 08.06.2023 - Koosolekul osalemine 1,0 h, sõit 0,4 h; − 09.06.2024 - Siili vent teostusjoonised vol2 - OK (platislistis uuendatud joonised) – 0,7h; − 11.06.2023 - Vent platsilisti uuendus Alo poolt saadetud parandusfotode põhjal - 0,5 h; − 12.06.2023 - Platsil - 1,9 h, sõit - 0,3 h, platsilist - 0,5 h Aktering nr 12 KVJVK osa 0,5 h, ehitusprotkolli täiendused 0,4 h, kütte, VK platsilisti täiendus EK nr 51 alusel 0,3 h; − 13.06.2023 - EK nr 52 teema: meil teemal PVC-katte maht - 0,7 h Kütte, VK platilisti uuendus tehtud tööde fotode põhjal - 0,4 h PVC-teemal teiste kortermajade praktika varasemalt saadetud meilile lisaks 0,2 h; − 14.06.2023 - platsil 0,9 h, sõit 0,3 h, 0,6 h platsilisti uuendus, saadetud meil, et jätkan KVJVK OJV-na 0,1 h, Tellija poolt EK protokoll nr 51 P8.5 eemaldamata punkti täpsustus - 0,3 h; − 15.06.2023 - Swedbankile ja Tellijale meili teel info, et Siili 7a jätkab KVJVK OJV töödega 0,8 h; − 19.06.2023 - Platsil 0,9 h, sõit 0,3 h, platsilistid vent 0,2 h, kütte ja VK list - 0,7 h. Leppetrahv Lepingu punktis 6.2 b seisab, et juhul kui tellija ei täida endale võetud lepingulisi kohustusi süüliselt on omanikujärelevalvel õigus nõuda tellijalt leppetrahvi tasumist kuni 0,1% Lepingu tasust päevas, iga päeva eest, mille osas on tõestatud, et tellija ei täitnud endale võetud kohustusi ning mittetäitmine ei olnud vabandatav. Käesoleval juhul pani kostja toime lepingurikkumise, mis ei seisne tasu maksmises. Kostja rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103lg 1 ls.

2). Lepingu punkti 6.2 b alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tasumist 0,1% lepingu tasust päevas, iga päeva eest, mil kostja ei täitnud endale võetud kohustusi, mis ei seisne raha maksmises. Kohustuste täitmata jätmise alguse ajaks loeb hageja

1. juunit 2023, s.o. päeva, mil kostja lõpetas lepingu täitmise, asudes rikkuma enda lepingulist põhikohustust. Lepingutasu on lepingu punkti 5.1 kohaselt 65 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Ehkki lepingus ei olnud kokku lepitud teenuste koguhinnas, lähtub hageja lepingu tasu arvestamisel seni lepingu alusel tasutud või sissenõutavaks muutunud summadest. Lepingu tasu kokku on seega 12 525 eurot (ilma käibemaksuta), millest arvestuslikult 0,1% on 12.525 eurot. Seega, arvestades, et hageja ütles lepingu üles alates 24.08.2023, on hagejal kostja vastu leppetrahvi nõue 39 päeva eest (15.06 – 24.08), ilma käibemaksuta summas 488.475 eurot. Koos käibemaksuga on hagejal kostja vastu leppetrahvi nõue käesoleva hetke seisuga 586.17 eurot. Kahjunõue 11 2-23-10916 Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 4203.60 eurot, mis koosneb hageja poolt saamata jäänud tulust. Saamata jäänud tulu arvestuseks on hageja võtnud kuni lepingu ülesütlemiseni töö mahu vastavalt hageja poolt koostatud tööde aktidele. Eeltoodu põhjal on arvestatud prognoositav tasu, mida hageja käsundisaajana oleks saanud, kui kostja käsundiandjana ei oleks rikkunud lepingut ja leping oleks lõppenud 24.07.
2. Seni sissenõutavaks muutunud tasud on olnud veebruaris 1364, märtsis 1852, aprillis 2853, mais 4537 ja juunis kuni tellija poolt lepingu rikkumiseni summas 1917 eurot. Nimetatud summade kaalutud kuu keskmine tasu on 3503 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku kooskäibemaksuga on seega hagejal kostja vastu saamata jäänud tulu nõue 4203.60 eurot. Hageja on pidanud kostja poolse olulise lepingurikkumise tõttu kandma kohtueelselt kulutusi õigusabile summas 1820 eurot, arvestusega 130 eurot töötunni eest. Täpsem õigusabi sisu ja ajaarvestus on nähtav hagejale esitatud arvetest. Seega on järelevalvel tellija vastu kahju hüvitamise nõue summas vähemalt 1105 eurot. II Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et omanikujärelevalve käsundusleping lõppes kostja 14.06.2023 teatega soovist käsundusleping lõpetada, kuid kõige hiljem 28.06.2023, mil kostja kordas üheselt, et loeb lepingu lõppenuks.

§ 631

kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Riigikohtu varasemas praktikas on kohus täpsustanud, et

§ 631

järgi võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Käsunduslepingu täitmine oli muutunud hageja konfliktse käitumise, poolte eriarvamuste ja sellest tingituna hageja vastutegevuse tõttu võimatuks ning Siili tn 7a // 7b // 7c korteriomanike huve kahjustavaks. Käsunduslepingu ülesütlemisest teavitas kostja 19.06.2023 e-kirjaga ka panka selgitades, et erakorralise ülesütlemise põhjuseks on lojaalsuskohustuse oluline rikkumine ja käsundisaaja kohustustest mittekinnipidamine (Hagi vastuse lisa 1, kostja 19.06.2023 e-kiri Swedbank AS-le). Seejärel on kostja 28.06.2023 vastuses hagejale väga selgelt uuesti ka kirjalikult välja toonud hagejapoolsed lepingurikkumised ning põhjused, mis tingisid usalduse kaotuse ning mille tõttu ei saanud kostjalt oodata käsundussuhte jätkumist. 12 2-23-10916 Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et käsundiandja ja käsundisaaja suhtlus muutus konfliktseks (vt hagi p 2.11 „kostjaga tekkinud tülis ei ole enam võimalik leida kohtuvälist lahendust“). Täpsustame, et hageja asus üha enam väljendama kostja lepingupartneritele (ehitajale, alltöövõtjatele, tehnilisele konsultandile ja teisele OJV-le), et tal puudub kostja kui käsundiandja vastu igasugune lugupidamine. Ülesütlemise alus 2.

1. Hageja vastutegevus ning lubamatu suhtumine käsundiandjasse. Eriti ilmekalt tõendab hageja vastutegevust ning mõnitavat suhtumist käsundiandjasse hageja 15.05.2023 e-kiri kostjale, mille koopiasse lisas hageja kostja positsiooni õõnestamiseks ja maine kahjustamiseks peatöövõtja, mitmeid alltöövõtjad ja teise OJV: „Tellija lõustade tegemist EK nr 45, kp 27.04.2023 nõupidamiste laua taga ei kustuta mu mälust ükski kirurgiline protseduur. – Ma pole veendunud, kas sama Tellija peaks midagi rääkima väärikusest.“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 2, hageja 15.05.2023 e-kiri kostjale). — Hageja on saatnud kostja seisukohti ründava ning kostja positsiooni õõnestava 03.05.2023 ekirja kostjale ja tehnilisele konsultandile, koopias ehitaja, alltöövõtja ning teine OJV: „Kui Tellija eirab KVJVK OJV tungivat soovitust antud soojussõlmega keldrisosas telgedes 18-24/ S-U (mis ei ole soojussõlm!) kolm radiaatorit paigaldada, siis sel juhul:
2. TEOSTUSJOONISE-le jäetakse kolm radiaatorit alles, neile lisatakse suurelt märge “projektikohased radiaatorid Siili KÜ poolt omavoliliselt eemaldanud, eirates otsest KVJVK OJV tungivat soovitust paigaldada projektikohased küttekehad.“(10.11.2023 hagivastuse lisa 3, hageja 03.05.2023 e-kiri kostjale ja ehitajale). — Hageja on saatnud 28.04.2023 e-kirja ehitajale ja alltöövõtjale, kus mõnitab tellija palvet ventilatsioonitorustike näidispuhastuseks: „Siili 7a OJV venttoru puhtust testima ei hakka. /-/ Siili 7a ühegi korteri ventilatioonisüsteemi puhastamine ei ole vajalik. /-/ Juhul kui Tellija uudishimust vajab tunnistust, et kõik torutikud on ligipääsetavad, siis on näidispuhastuse teostamine Tellija poolt vabalt valitud korterile lisatöö, mille Aero Grupp on nõus teostama hinnaga 350.- eur + KM (millest 50.- eur on tehnika kohale toomise tasu).“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 4, hageja 28.04.2023 ja 04.05.2023 e-kiri ehitajale ja alltöövõtjale). — Hageja on saatnud 04.05.2023 e-kirja ehitajale ja alltöövõtjale, kus mõnitab uuesti kostja palvet ventilatsioonitorustike näidispuhastuseks: „Ja juhul kui Tellija soovib torustike puhastust (lisatööna), kas siis tuleks teha enne vastava näidispuhastatava korteri venttorud ekstra tolmusemaks, et oleks näha ka tulemus enne ja pärast puhastust?“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 4, hageja 28.04.2023 ja 04.05.2023 e-kiri ehitajale ja alltöövõtjale). — Hageja on saatnud 22.05.2023 e-kirja ehitajale ja alltöövõtjale, kus avaldab, et ta kostja seisukohtade ja juhistega enam arvestada ei saa: „Ps. Tellija viimane telefonikõne oli 19.04.2023, sellest kõnest alates ma Tellijalt suusõnaliste seisukohtadega oma töös kahjuks enam ei saa arvestada.“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 5, 22.05.2023 e-kiri ehitajale). 13 2-23-10916 — Hageja 11.05.2023 e-kiri teisele OJV-le (Inseneribüroo Telora OÜ), milles mõnitab taaskord kostjat: „Tere, A.E.! Ehituslikult olen kursis. Tänud info eest, selles vallas, et mida Tellija arvab! /-/ NB! Mingeid põranda lahtikaevamisi, enne sajuvee kordus täistäitekatset kindlasti ei ole mõistlik teostada, sest kui vesi korduskatse käigus sajuveetorus püsib, siis veelekkeid sh ka põranda all, mida Tellija allpool meilis väidab, ei esine. (Juhul kui katse käigus vesi ei püsi, alles siis vaatame edasi ja ka sel juhul ei hakka me ajaviiteks suvalistes kohtades põranda all lahtikaevamisi tegema, vaid teeme täpsustatud uuringu.) Praegu mitte midagi lahti kaevama ei hakka. /-/ Seega vastus on ei, st ei ole tegu "Telora poolt nõutud sadeveepüstikute survekatset, mis nüüd teostatud Siili 7a majas". Töid teostatakse Siili 7a majas mu poolt ette kirjutatud puudustelisti alusel. Mis toimub 7b ja 7c majas, mind hetkel suht vähe huvitab. Ps. Juhin tähelepanu, et alates 27.04 pole ma tellijalt oma ca 10 meilile äärmiselt põhjalikule meilile mitte ainsatki vastust saanud (st isegi kogemata pole Tellija "replay-to-all" vastanud).“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 6, hageja 11.05.2023 e-kiri Inseneribüroo Telora OÜ-le). Lisaks sellele, et hageja taoliste e-kirjade näol ehitajale, alltöövõtjatele, tehnilisele konsultandile ja teisele OJV-le, on tegemist äärmiselt ebaprofessionaalse käitumisega omanikujärelevalve osutaja poolt, on hageja siin selgelt väljendanud nii käsundiandjale kui ka käsundiandja lepingupartneritele oma lugupidamatust ja ebalojaalsust käsundiandja suhtes ning valmisolekut käsundiandjale vastu töötama. 2.
3. Samuti tingis käsunduslepingu täitmise võimatuks muutumise asjaolu, et hageja oli oma töös lohakas ega täitnud omanikujärelevalve ülesandeid temalt oodatava hoolsusega kostja huvides. Osaline loetelu hagejale etteheidetavatest tegevustest/tegevusetusest, millest nii kostja, tehniline konsultant kui ka teine OJV jooksvalt hagejat informeeris ja mille lahendamist hagejalt korduvalt nõuti, on toodud alljärgnevalt: 2.
4. Korduvad projektis olevate tööde ekslikud tõlgendamised lisatöödena käsundiandja jaoks materiaalselt kahjustaval viisil, sh käsundiandjaga eelnevalt arutamata: soojasõlme torustiku isolatsiooni paigaldus; valamute paigaldus; välise ventilatsioonitorustiku isoleerimine; veemõõdusõlme filtri paigaldamine. 2.
5. Projektis toodud tööde teostamise mittenõudmine: nähtava torustiku isoleerimine ja katmine; välise ventilatsioonitorustiku katmine plekiga. 2.
6. Hea ehitustava järgimise mittenõudmine: - ehitustööde käigus ehitaja poolt lõhutu taastamise vajaduse ignoreerimine ja vastavate tööde kulude käsitlemine käsundiandja kui tellija kuluna (nt 7A3 saunaruumid); - projektile mittevastava muudatusega ruumide kasutuskõlbmatuks muutmise parandustööde käsitlemine käsundiandja kui tellija lisakuluna (nt tarbevee magistraalid keldris); - tänaseni ei ole ehitaja esitanud hageja poolt nõutud fotosid hülssi paigaldatud konstruktsioone läbivate torude kohta, mille mitteesitamisest sõltumata allkirjastas hageja kaetud tööde aktid nagu oleks vastavad tööd teostatud; - hageja on allkirjastanud teostatud tööde akti, mille sisu ei vasta tegelikkusele. 14 2-23-10916 2.
7. Käsundiandjaga suuliselt sõlmitud kokkulepetest mittekinnipidamine: - lepingu sõlmimisel käsundiandja poolt viidatud vigaste väliskaevude lahenduste kontrollimise vajaduse lubadusest taganemine ja Käsundiandja poolt viidatud vigade parandamise ignoreerimine, kuna tööd olid juba allkirjastatud eelmise OJV poolt; - korterites tehtud tööde reaalne mittekontrollimine; - korteris 6 selgus kohapeal torustiku isolatsiooni lahtiolek, mida hageja varasema fotode vaatamise käigus ei avastanud. 2.
8. Tehniliselt oluliste tööde teostamise takistamine (mille nimel käis OJV poolt kuudepikkune võitlus tehniliselt oluliste tööde mitteteostamiseks): - survevoolikute mittejätmine suletud seinte taha või vastasel juhul neile ligipääsu tagamine; - veemõõtjate paigaldamine asendisse, mis vastab veemõõtjate paigaldusjuhendile, tagaks täpse mõõtmise ja võimaldaks elanikel näite lugeda; - projekteerija eksimusest tingitud radiaatorite asendamine korteris 1; - anomaalseid näite andvate veemõõtjate väljavahetamise vajaduse eiramine; - korteris 45 korrektselt mitteavaneva sulgkraani probleemi lahendamine; - korteris 47 ehitajapoolse vigase kanalisatsiooni ühendamise töö õigustamine ja korteriomaniku süüdistamine ummistuse tekitamises; - 7A1 keldris kaeviku täitmise mittekontrollimine. 2.
9. Põhjendamatu sekkumine mitte VKKV-tööde teostamisse: - 7A 1 keldris sadevee täitekatse ajal märgunud ja varasemalt oluliselt vajunud (20-30 cm) põranda avamine ja kostja kritiseerimine selle töö teostamise nõudmisel (põranda avamisel selgus, et nimetatud kohas siiski oli vana torustik, mis eemaldati, pinnas täideti ja on avatud uue sadevee täitekatse sooritamiseni) – (10.11.2023 hagivastuse lisa 29 - fotod põranda lahtikaevamisel avastatud vanast torustikust, mida hageja eitas). 2.
10. Põhjendamatu vajalike lisatööde teostamise takistamine: - soojasõlmes paisupaagi ümbertõstmine, sest see jäi ette seina ehitamisele; kastmiskraanide paigaldamine. 2.
11. Kostja ja tehnilise konsultandi poolt antud ja lepingu olemusest tuleneva juhise korduv eiramine, mille kohaselt enne lisatööde otsustamist või arvamuse avaldamist ei saadeta seda teadmiseks mitte ehitajale, vaid enne käsundiandjale ja siis alles kooskõlastuse saamisel või mitte saamisel saadetakse see ehitajale. Näiteks on hageja saatnud ehitajale 01.05.2023 e-kirja, milles küsib hinnapakkumisi lisatöödele, arutamata ja kooskõlastamata lisatöö tellimise vajadust eelnevalt kostjaga. Sageli selgus hiljem, et tegemist on siiski projektijärgse töö mitte lisatööga (10.11.2023 hagivastuse lisa 15 - hageja 01.05.2023 e-kiri ehitajale ja lisa 30 - tehnilise konsultandi e-kiri). 2.
12. Põhjendamatu ajakasutuse akteerimine ja selle eest tasu nõudmine: 15 2-23-10916 - hageja on kulutanud tunde arvutamaks veemõõtjate õigsust, kuivõrd keeldus ehitajalt vigaste veemõõtjate väljavahetamist nõudmast. Käsundiandja ei palunud teha arvutusi ega katsetusi, vaid palus veemõõtja välja vahetada. Käesolevaks hetkeks on selge, et veemõõtjad on vigased ja tuleb välja vahetada; - hageja ajakasutuse tabelis oli korduvalt tegevusi, mille ebavajalikkust hageja ise kinnitas, aga mida keeldus arvest maha võtmast põhjendusel, et hagejal on lubatud eksimine mingi % ulatuses. Kostja oli hageja arvete tasumisel sundseisus, kuivõrd ehitustegevus oli pooleli ja graafikust maas, mistõttu hageja jätkamine oli hädavajalik; - hageja aktsepteeris objektile sõitmise kulusid, ehkki teenuse osutamise aadress oli lepingu kohaselt objekti aadress. Sõitmise ajakulu erines arvete lõikes ning sõltus kohast, kust hageja konkreetsel juhul objektile saabus, st hageja arvetele oli lisatud ka kulud, mis ei olnud tingitud kostjast ega olnud seotud omanikujärelevalve teenuse osutamisega objektil. Eelnevast loetelust nähtub ühemõtteliselt nii hageja poolt selge ja korduv lepingu rikkumine, sh kostjale vastutöötamine, kui ka kostja usalduse kadumise põhjused. Võttes arvesse loetelus kirjeldatud hageja tegevust/tegevusetust on üheselt selge, et hageja ei ole tegutsenud käsundiandja huvides ja viimasele lojaalselt (

§ 620

lg 1), ega ole käsundit täitnud vajaliku hoolsusega kutseoskuste tasemel ega käsundiandja jaoks parima kasuga. Vastupidi, hageja tegevusest tekkis käsundiandjale kahju, mille ulatus ei ole veel siiani täies mahus selgunud. Hageja on selgelt ja järjepidevalt eiranud käsundiandja juhiseid ega ole teavitanud käsundiandja juhistest kõrvale kaldumise soovi ega vajadust. Arve 533 2.

1. Kostja hinnangul on hageja nõue arve nr 533 tasumiseks summas 227.9 eurot põhjendamatu ning menetlusõiguse normide kohaselt tõendamata. Kostja on käsundiandjana teatanud 14.06.2023 soovist käsundusleping lõpetada (sh on teatanud lepingu ülesütlemises pangale), mistõttu sai hageja 14.06.2023 selge juhise teenuse osutamine lõpetada. Muuhulgas on summa 227.90 eurot tasumise nõue käesoleval juhul põhjendamatu, kuivõrd 15.06.2023 toiming „Swedbankile ja Tellijale meili teel info, et Siili 7a jätkab KVJVK OJV töödega 0,8 h“, milline ajakulu on muuhulgas ülepaisutatud, ei ole lepingujärgne toiming, mille eest kostja tasu peaks maksma. Samuti 19.06.2023 toiming „Platsil 0,9 h, sõit 0,3 h, platsilistid vent 0,2 h, kütte ja VK list 0,7 h“, mis on tehtud ilma kostjapoolse käsundita ja vastu kostja tahtmist. Isegi kui kostja oleks soovinud selliste toimingute tegemist ning andnud selleks käsundi, ei ole need toimingud vähemalgi määral hagis tõendatud. Kostja on veendunud, et omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingut, nagu ka näiteks õigusabi teenuse lepingut ega muid käsunduslepinguid, ei saa usalduse kaotamise olukorras käsundiandjale peale suruda. Analoogset põhimõtet kannab ka Riigikohtu varasemas praktikas väljendatud selgitus, mille kohaselt ei võimalda käsundita asjaajamise sätted isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23- 16, p 12;
4. juuni
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33). 16 2-23-10916 Soovimatu käsundussuhte peale surumise vastu räägib ka asjaolu, et käsunduslepingute olulisim alustala on käsundisaaja lojaalsus, käsundiandja juhiste järgimine ning lepingu täitmine käsundiandja huvides, kuid need põhimõtted eeldavad, et käsundiandja ja käsundisaaja vahel oleks usaldus ning toimiv koostöösuhe. Ometi puudub käesoleval juhul vaidlus selles, et käsundiandja ja käsundisaaja suhtlus oli konflikte (vt hagi p 2.11 „kostjaga tekkinud tülis ei ole enam võimalik leida kohtuvälist lahendust“). Eelnevast tulenevalt on mõeldamatu, et kostja kui käsundiandja pidanuks jätkama lepingut ning tasuma omanikujärelevalve teenuse osutajale, kes käsundiandja ega tehnilise konsultandi juhiseid ei järgi ning kellega suhtlemine on muutunud nii konfliktseks, et käsundisaaja on otsustanud käsundiandjat viimase lepingupartnerite ees mõnitada ning kostjale vastu töötada. Leppetrahv 2.
6. Hageja leppetrahvi nõue summas 586.17 eurot on põhjendamatu ning menetlusõiguse normide kohaselt tõendamata. Käsundiandja ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud. Hagiavaldusest ei nähtu, millise lepingulise kohustuse mittetäitmisele hageja leppetrahvi nõuet esitades tugineb. Hageja on märkinud hagiavalduse punktis 6.3.
7. vaid üldsõnaliselt, et „Kohustuste täitmata jätmise alguse ajaks loeb hageja
8. juunit 2023, s.o. päeva, mil kostja lõpetas lepingu täitmise, asudes rikkuma enda lepingulist põhikohustust“. Hageja ei ole sealjuures nimetanud ega tõendanud mitte ühtegi faktilist asjaolu, mida oleks võimalik vaadelda lepingu p 6.2 (b) mõttes tellija poolt endale lepinguga võetud kohustusena ega selgitanud, milles hageja hinnangul seisneb sellise lepingulise kohustuse rikkumine. Käesoleval juhul on hageja meelevaldselt asunud leppetrahvi suurust tuletama kostja poolt seni tasutud summade suurusest. Nagu ka hageja ise hagiavalduse p-s 6.3.
9. selgitab, siis konkreetsel juhul ei ole pooled leppetrahvi suuruses kokku leppinud, st lepingust ei nähtu rahasumma, mida rikkunud lepingupool kohustub tasuma. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus pooled ei ole leppetrahvi suuruses kokku leppinud, ei ole kokku leppimata ja määramata suuruses leppetrahvi võimalik teise lepingupoole suhtes maksma panna. Kahjunõue 2.
10. Esiteks toob kostja välja, et saamata jäänud tulu hüvitamise nõude aluseks on diferentsihüpoteesi kohaldamine ehk väidetava kannatanu tegeliku olukorra võrdlemine olukorraga, kus ta oleks võinud olla, kui väidetav rikkumine „ära mõelda“. Sisuliselt saab hageja seisukohti arvestades kostja rikkumiseks pidada vaid väidetavat lepingu lõpetamise formaalse korra rikkumist. Hageja on ise väitnud pooltevahelist tüli ning vaidlust ole selles, et lepingu erakorraline lõpetamine on põhimõtteliselt võimalik. Ehk isegi juhul kui nö ära mõelda kostja väidetav kahju põhjustanud tegevus ehk väidetav formaalselt mittenõuetekohane lepingu lõpetamise tahteavaldus ja asendada see hageja arvates sobiva teatega, oleks tulemus ikka sama – leping ei oleks jätkunud. Kahju hüvitamine ei tohi viia hageja rikastumiseni, kuid hagis toodud kujul see just seda tähendaks: kuigi pooled olid 17 2-23-10916 tegelikult ühel meelel ja arusaamisel sellest, et tekkinud olukorras ei olnud konstruktiivne koostöö sisuliselt mõeldav, siis on hageja asunud just seda nõudma. Teiseks, täiesti arusaamatu on hagis toodud saamata jäänud tulu kujunemine. Hageja enda poolt välja toodud nelja tervikkuu keskmine on (1364 + 1852 + 2853 + 4537) / 4 = 2651.50 eurot. Juuni eest 1917 euro juurde arvestamisel keskmine summa väheneb veelgi. Ehk jääb arusaamatuks, kuidas jõuab hageja keskmiseni 3503 eurot. Veel enam, jääb arusaamatuks, mille alusel peab hageja üldse saamata jäänud tulu osas üldse toetub varasemate arvete tulevikku projitseerimisele (kuidas see projektsioon üldse loogiline on olukorras, kus sellisele summale saab ligilähedale vaid üks varasemast viie kuu arvest) ja just hagis toodud ajalise perioodi eest. Kolmandaks, hagis toodud saamata jäänud tulu nõude rahuldamine viiks hageja alusetu rikastumiseni.

§ 127

lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Hageja ei ole väidetavast saamata jäänud tulust maha arvestanud mitte ühtki kulu ega arvestanud ka seda, et vastaval perioodil sai ta osutada teenust teistele klientidele (hageja rõhutab ise hagiavalduse punktis 5.6, et on „omanikujärelevalve tippspetsialist“). See on hageja kohustus tõendada, et ta saamata jäänud tulu on tema poolt säästetut arvestades just selline. Ehk isegi kui saamata jäänud tulu nõudest üldse rääkida saaks, siis ka sellisel juhul oleks see piiratud igal juhul kasumiga (tulud – kulud) ja veel enam – kasumierinevusega (millises ulatuses oli vaidlusalusest lepingust saadud kasum väiksem kasumist, mida hageja teenis või oleks saanud teenida vastaval perioodil muu lepingu alusel). Neljandaks, hagis toodud saamata jäänud tulu nõude rahuldamine viiks hageja alusetu rikastumiseni ka kahju topeltnõudmise tõttu. Nimelt

§ 161

lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Seega nõudes kostjalt leppetrahvi, oleks hageja pidanud mis tahes saamata jäänud tulu nõudest maha arvestama leppetrahvi summa. Hageja seda aga teinud ei ole, mis tähendab, et hageja nõuab sama kahju topelt: nii leppetrahvi kui saamata jäänud tuluna. Viiendaks, alternatiivselt, isegi kui mingis ulatuses kahjust saaks rääkida, siis igal juhul esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 139alusel.

Kostja on seisukohal, et asjaolusid arvestades tuleks sellisel juhul kahjuhüvitist vähendada nullini.

§ 139

kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja väidetav kahju on tema enda sõnul tingitud “tülist kostjaga” (vt hagiavalduse 18 2-23-10916 p 2.11) ja tõenditest nähtuvalt on hageja ise põhjustanud lepingu lõppemise ning vastutab ise väidetava kahju tekkimise eest. Veel enam, kahjust saaks üldse rääkida vaid siis, kui kostjal puudunuks võimalus väidetava saamata jäänud tulu perioodil teenida muud tulu ja ka sel juhul vaid ulatuses, milles muu töö kasumimarginaal oleks vaidlusaluse lepingu marginaalist madalam. Seda hageja aga tõendanud pole. Kuuendaks,

§ 140

lg 1 annab kohtule aluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu ja isikutevahelisi suhteid. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus hageja ei ole toiminud ei nõuetekohase hoolsusega, ei käsundiandja huvides ja veel enam, on käitunud lugupidamatult käsundiandja suhtes ja põhjustanud sellega kahju käsundiandjale ja venitanud seeläbi ehituse valmimist. Seejuures on käsundisaaja ise kinnitanud, et mõistlikul viisil suhtlemine käsundiandjaga polnud võimalik. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõetamatu karistada kostjat veel suurema kahjuga, kui kostja hageja tegevuse tõttu nii kui nii kandnud on ja seda olukorras, kus hageja ise on kinnitanud, et normaalne koostöö usaldust eeldava käsunduslepingu alusel puudus (isegi kui hageja väidaks, et see on osaliselt tingitud mõlemast poolest). Eraldi peab kostja siiski vajalikuks lisada, et ka hageja enda viidatud Riigikohtu otsuse nr 21813432 punktis 24 on Riigikohus rõhutanud, et kohtueelsed õigusabikulud saavad olla hüvitatavad ainult juhul, kui need on vajalikud ja mõistliku suurusega. Käesoleval juhul sellised kulud vajalikud ei olnud. Esiteks oli kostja juba kompromissina tasunud hageja arved hoolimata sellest, et need olid arvestatavas osas põhjendamatud. Teiseks otsis kostja aktiivselt hagejaga mõistlikku kompromissi ning sellest eesmärgist tulenevalt hoidus ka hageja lepingurikkumiste rõhutamisest. Mõistliku kompromissi otsimisest keeldumine ja vaidluse eskaleerimine on olnud hageja enda teadlik ja tahtlik otsus. Kostjal on selleks raske leida muud mõistlikku selgitust kui see, et hageja üritas kostja olukorda ära kasutada ja kostjat survestada, et niigi kriitilises projekti olukorras saavutada oma eesmärke. Sellisena, sõltumata vaidluse lõplikust tulemusest, ei ole see olnud ei vajalik ega mõistlik ning sellega kaasnevad õigusabikulud ei saa seega olla ka kahjuna kostjalt väljamõistetavad. Täiendavalt peab kostja vajalikuks märkida, et hagiavaldusest jääb arusaamatuks, milliseid õigusabikulusid hageja üldse nõuab: hageja nõue on kohati väidetavalt 1820 eurot, kuid samas jälle 1105 eurot (hagiavalduse p 6.5.2). Veel enam, õigusabi arvetes on ka täiesti arusaamatuid kuluridasid nagu näiteks arves 17071 toodud kulurida „29.06.2023 Swedbankile päringu saatmine, s.h. kõne Swedbanki esindaja N.M.ga“. Mis asjus ja miks suhtles õigusbüroo Swedbankiga, jääb täiesti ebaselgeks. Ja seda eriti olukorras, kus Swedbank oli teadlik ja nõus lepingu lõpetamisega ning hagejat oli sellest ka informeeritud (veel enam, hageja seaduslik esindaja oli juba varem Swedbankiga vestelnud ja seega teadlik panga positsioonist). 19 2-23-10916 III Kohtu põhjendused

1. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
2. Harju Maakohtu menetluses on Järelvolver osaühingu hagi Tallinn, Siili tn 7a // 7b // 7c korteriühistu vastu tasu, leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tallinn, Siili tn 7a // 7b // 7c KÜ, Järelvolver OÜ ja Swedbank AS 09.03.2023 lepingu, mille objektiks on omanikujärelevalve teenuse osutamine vastavalt Ehitusseadustikus ja Majandus- ja taristuministri määruses nr 80 (02.07.2015) „Omanikujärelevalve tegemise kord“ kehtestatud nõuetele ja ehituse omanikujärelevalve teostamise eesmärgile. Lepingu punkti 1 kohaselt osutab omanikujärelevalve (hageja) tasu eest ja hea ehitustava ning vajalikku hoolsust järgides lepinguga määratud teenuse, arvestades teenuse osutamisel tellija ning panga huvisid ja eesmärke kooskõlas kehtiva õigusega ning määrates iseseisvalt parima ja säästlikuma tööde teostamise viisi eesmärgiga tagada järelevalve ehitamise üle (Hagiavalduse lisa 1). Hageja osutas teenust, eelkõige tuginedes dokumentatsioonile, mille kostja tellija oli laadinud üles võrgukettale internetis (Bauhub). Kostja oli loonud Bauhub võrgukeskkonda konto, mille kaudu laeti üles poolte poolt kõik teenuse osutamise jaoks olulised dokumendid, s.h (ehitusettevõtja poolt) teostatud tööde aktid, mõõtepassid, teostusjoonised, paigaldustööde fotomaterjal, mis pidevalt uueneb jms. Teenuse osutamise (lepingu täitmise) jaoks Bauhubi loodud konto administreerimise, s.h. ligipääsude võimaldamise, õigus on üksnes kostjal. 20 2-23-10916 14.06.2023 saatis kostja hagejale elektronkirja, millises tegi ettepaneku lõpetada leping poolte kokkuleppel alates 15.juunist 2023 (Hagiavalduse lisa 2 – Kostja 14.06.23 kiri hagejale). 15.06.2023 vastas hageja kostjale, et ei nõustu tellija ettepanekuga leping kokkuleppel lõpetada (Hagiavalduse lisa 3 – Hageja 15.06.23 kiri kostjale). 20.06.2023 peatas kostja hageja jaoks ligipääsu Bauhub keskkonda loodud kontole (Hagiavalduse lisa 4 – Kuvatõmmis Bauhubi keskkonnast). 21.06.2023 saatis hageja kostjale nõude asuda lepingut täitma (Hagiavalduse lisa 5 – Hageja 21.06.23 kiri kostjale). 28.06.2023 teatas kostja, et ei kavatse lepingut täitma asuda ja esitas hagejale hulgaliselt etteheiteid väidetavate lepingurikkumiste kohta (Hagiavalduse lisa 6 – Kostja 28.06.23 kiri hagejale). 30.06.2023 väljastas hageja kostjale arve nr 533 (Hagiavalduse lisa 7 – Hageja arve nr 533), mille suhtes esitas kostja 13.07.2023 arve muutmise nõude (Hagiavalduse lisa 8 – Kostja 13.07.2023 ekiri hagejale), millele hageja esitas 14.07.2023 omapoolse vastuse (Hagiavalduse lisa 9 – Hageja 14.07.2023 kiri kostjale). 24.07.2023 esitas hageja vastuväited kostja 28.06.2023 etteheidetele, teate lepingu ülesütlemise kohta, arve nr 533 tasumise nõude (s.h. viivis), leppetrahvi nõude, kahju hüvitamise nõude, mis seisnes saamata jäänud tulus ja kahju hüvitamise nõude, mis seisnes hageja kulutustes õigusabile (Hagiavalduse lisa 10 – Hageja 24.07.2023 teade kostjale). 29.07.2023 tasus kostja hagejale arve nr 533 eest 2090.36 eurot (s.o. 210.64 eurot vähem kui oli arve summa) ja saatis e-kirja, et antud summa on tasutud kompromissina arve ja viiviste katteks. Ühtlasi teatas kostja, et ei kavatse hagejale hüvitada kahju ega maksta leppetrahvi (Hagiavalduse lisa 11 - Kostja 29.07.2023 e-kiri hagejale).
3. Kostja on seisukohal, et usalduse kaotuse ning koostöö puudumise olukorras ei saa oodata, et käsundiandja jätkab käsunduslepingu täitmisega. Hageja poolt kostja ehk käsundiandja mõnitamine ehitaja ning alltöövõtjate ees ning käsundiandja juhiste avalik eiramine tingis kostja usalduse kaotuse hageja vastu. Kostja hinnangul lõppes omanikujärelevalve leping 14.06.2023, mil kostja pöördus koostöö lõpetamise sooviga hageja poole ning teatas, et ei saa lepingut jätkata. Seda kostja tahet kinnitas ka kostja poolt 20.06.2023 hageja ligipääsu eemaldamine Bauhub keskkonnas. Kostja on seisukohal, et hageja saamata jäänud tulu nõue on põhjendamatu, sest poolte vahel sõlmitud leping ei näe tellijale ette saamata jäänud tulu hüvitamise kohustust. Hageja tasunõue arve nr 533 alusel on samuti põhjendamatu ja menetlusõiguse normide kohaselt tõendamata. Hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu, kuna pooled ei ole lepingus hageja nõutud leppetrahvis kokku leppinud. Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue summas 1820 eurot on põhjendamatu ning menetlusõiguse normide kohaselt tõendamata. 21 2-23-10916
4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja, kostja ja Swedbank vahel on 09.03.2023 sõlmitud leping, mille objektiks on omanikujärelevalve teenuse osutamine.
6. Pooled vaidlevad selle üle, millal on leping üles öeldud, kas arvel nr 533 märgitud toimingud peale 14.06.2023 on põhjendatud, kas hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist (saamata jäänud tulu ja õigusabikulud), kas leppetrahvi eesmärgiks on kahju hüvitamine või lepingu täitmise survestamine.
7. Esmalt analüüsib kohus, millal on leping üles öeldud, seejärel hageja arvega nr 533 seotud nõuet, saamata jäänud tulu, leppetrahvi ja hageja kahjunõuet. I
8. Kohus analüüsib järgnevalt, millal on 09.03.2023 sõlmitud omanikujärelevalve käsundusleping üles öeldud. Kostja väidab, et tema ütles lepingu erakorraliselt üles 14.06.2023, mil kostja pöördus koostöö lõpetamise sooviga hageja poole ning teatas, et ei saa lepingut jätkata (Hagiavalduse lisa 2 – Kostja 14.06.23 kiri hagejale). Seda kostja tahet kinnitas ka kostja poolt 20.06.2023 hageja ligipääsu eemaldamine Bauhub keskkonnas. Hageja on seisukohal, et kostja ülesütlemine ei ole kehtiv ning hageja esitas 24.07.2023 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta.
9. Poolte vahel on sõlmitud tähtajaline omanikujärelevalve käsundusleping. Kohtu hinnangul on poolte vaheline leping kvalifitseeritav käsunduslepinguna

§ 619mõistes.

Käsunduslepingu puhul on tegemist kestvuslepinguga, mille saab eelkõige üles öelda. Ülesütlemine võib olla korraline (

195) või erakorraline (

196). Erakorralise ülesütlemise eeldused on eelkõige vastaspoole lepingu rikkumine.

§ 196

lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt on üldjuhul kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemine. Tähtaja määramine ei ole

§ 196

lg-st 2 tulenevalt vajalik

§ 116lg 2 pdes 2-4 sätestatud juhtudel.

Mõjuval põhjusel kestvuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tuleb

§ 196

lg 3 järgi leping üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui lepingupool ülesütlemise aluseks olevast asjaolust teada sai. Ülesütlemine toimub avalduse edastamisega vastaspoolele. Ülesütlemine on üldiselt võimalik ükskõik mis vormis, sõltumata mh lepingu enda vormist. Seadus ei ole üldiselt ette näinud ülesütlemisavaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks lepingut üles öelda sooviva poole tahe lepingu ühepoolseks lõpetamiseks.

§195

ja §196 kohaselt ei ole nõutav, et ülesütlemisavalduses 22 2-23-10916 (ei korralise ega erakorralise ülesütlemise puhul) oleks avaldatud ülesütlemise põhjus, piisav on vaid tahe leping lõpetada. Samas peab teine pool kasvõi juba hea usu põhimõttest tulenevalt saama aru, miks leping lõpetatakse. See arusaam peaks talle esmajoones nähtuma ülesütlemisavaldusest või olema arusaadav nt poolte varasemast kirjavahetusest või lepingu lõpetamise kontekstist. Üldiselt on lubatav ülesütlemine ka kaudse tahteavaldusega (RKTKo 3-2-1-149-03, p 14). Käsunduslepingu osas on sätestatud täiendav regulatsioon tähtajalise ja tähtajatu käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (

§ 631

). Käsunduslepingute puhul kohaldatav

§ 631

on samasisuline

§ 196

lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse kestuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (RKTKo 2-16-13032 p 12). Riigikohus on selgitanud, et

§ 631

järgi võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Piiratud ei ole asjaolude ring, mis võivad olla

§ 631alusel käsunduslepingu ülesütlemise aluseks (RKTKp 2-16-13032, p 12).

1. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja poolse ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Kostja hinnangul on omanikujärelevalve leping õiguspäraselt üles öelnud, sest käsundiandja ja käsundisaaja tüli, sh käsundiandja usalduse kaotuse korral ei ole mõistlikult võimalik käsundussuhet jätkata. Lisaks ei tegutsenud hageja käsundiandja huvides vaid tegi oma töös arvukalt vigu, mis oli käsundiandjat materiaalselt kahjustav.
2. Kostja hinnangul on hageja tema mainet kahjustanud. 13.
3. Kostja hinnangul tõendab eriti ilmekalt hageja vastutegevust ning mõnitavat suhtumist käsundiandjasse hageja 15.05.2023 e-kiri kostjale, mille koopiasse lisas hageja kostja positsiooni õõnestamiseks ja maine kahjustamiseks peatöövõtja, mitmeid alltöövõtjad ja teise OJV: „Tellija lõustade tegemist EK nr 45, kp 27.04.2023 nõupidamiste laua taga ei kustuta mu mälust ükski kirurgiline protseduur. – Ma pole veendunud, kas sama Tellija peaks midagi rääkima väärikusest.“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 2 - hageja 15.05.2023 e-kiri kostjale). 13.1.1.Hageja toob välja, et on kogu lepingusuhte vältel alati kõikidel meilidele vastanud meili funktsiooniga “replay-to-all”. Seega kui kostja otsustas saata õela meili hageja tehnilise meili arvustamiseks, siis hageja poolne vastus läks samuti teele kõikidel meili adressaatidele. Hageja vastus kostja meilile võib paista esmalt emotsionaalne, kuid selle eesmärk oli fikseerida üheselt kostja esindaja käitumine EK nr 45, kp 27.04.
4. Kui hageja oleks kirjutanud vastusmeilis, et kostja „tegi nägusid“, siis ei oleks see edasi andnud olukorra kogu grotesksust. Seejuures on huvitav, et kostja peab hageja poolset kostja käitumise fikseerimist meili teel konfliktseks, kuid kostja ise enda käitumist EK nr 45, kuupäeval 27.04.2023 kuidagi konfliktseks ei pea. Hageja täpsustaks veel, et just kostja otsustas saata meili 23 2-23-10916 lausa 17 kontaktile (kellest pooled on hageja jaoks täiesti tundmatud ja Siili 7a objekti ehitustöödega seotud ei olnud). Lisaks sellele, et kostja on hageja e-kirju kommenteerinud, mis hagejat oluliselt ei häiri, on kostja kogu hageja tehnilise meili sisu täielikult meilivahetusest eemaldanud, mis paraku ei ole olnud kostja poolt eetiline. Seega on kostja saatnud teistele, s.h mitteseotud, osapooltele edasi kostja kirju ilma tehnilise sisuta, sooviga näidata hagejat kui ebaprofessionaalset suhtlejat, kes saadab sisutuid kirju. 13.1.2.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt fikseeris hageja 27.04.2023 koosolekul toimunut. Hageja küll viitab, et tegemist oli vastusega kostja õelale e-kirjale ning kostja on kogu hageja tehnilise meili sisu täielikult meilivahetusest eemaldanud, kuid hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Võttes arvesse, et hageja ei esitanud kohtule kogu kirjavahetust nõustub kohus kostjaga, et 15.05.2023 e-kiri on kostjat halvustava alatooniga, kuna hageja pilkab ja alandab selles kostjat, väites et kostja „teeb lõustasid“ ega ole seetõttu väärikas („Tellija lõustade tegemist … Ma pole veendunud, kas sama Tellija peaks midagi rääkima väärikusest.“). Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt on „lõust“ ebameeldiv, veider, koletuslik nägu või olend (www.eki.ee). Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnes kostja poolne ebameeldiva, veidra või koletusliku näo või olendi tegemine. Ka ei ole kostja sellist näo tegemist või olendiks kehastumist omaks võtnud. Kohus lahendab asja asjas kogutud tõendite põhjal ja lähtub poolte esile toodud ja tõendatud väidetest (TsMS § 230 lg 1). Kohtu hinnangul on väide „lõustade tegemine“ kostjat halvustav ja solvavalt pilkav ning väide, et „hageja pole veendunud, kas kostja puhul saab rääkida väärikusest“ on kostja väärikust alandav kuna hageja pole vaidlusaluses kirjas põhistanud, millised asjaolud annavad aluse kostja väärikus kahtlemiseks. Kohtu hinnangul on hageja majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule pidi kostjale omanikujärelevalve teenust osutama, millega kohtu hinnangul kaasneb ka viisakas suhtlusstiil. 13.
5. Kostja toob välja, et hageja on saatnud kostja seisukohti ründava ning kostja positsiooni õõnestava 03.05.2023 e-kirja kostjale ja tehnilisele konsultandile, koopias ehitaja, alltöövõtja ning teine OJV: „Kui Tellija eirab KVJVK OJV tungivat soovitust antud soojussõlmega keldrisosas telgedes 18-24/S-U (mis ei ole soojussõlm!) kolm radiaatorit paigaldada, siis sel juhul:
6. TEOSTUSJOONISE-le jäetakse kolm radiaatorit alles, neile lisatakse suurelt märge “projektikohased radiaatorid Siili KÜ poolt omavoliliselt eemaldanud, eirates otsest KVJVK OJV tungivat soovitust paigaldada projektikohased küttekehad.“(10.11.2023 hagivastuse lisa 3 - hageja 03.05.2023 e-kiri kostjale ja ehitajale). 13.2.1.Hageja selgitab, et andis kostjale valiku, kas soojustada keldri lagi või paigaldada soojustuse ära jätmise korral projekteerija poolt ette nähtud keldriradiaatorid. Üks neist kahest meetmest oli igal juhul vajalik, tagamaks korteri 1 põrandapinna Kredexi nõuete kohane temperatuur. Hageja seisukohta toetas ka objekti tehniline konsultant I.O. oma vastuskirjas „Keldri küttekehad ja krt 1 sisekliima I.O. vastus“. Hiljem objekti tehniline konsultant I.O. ka tuvastas, et kostja soovil keldrilae soojustuse ära jätmine rahaliste vahendite kokkuhoidmise eesmärgil ei ole Kredex-ga kooskõlastatud ja see 24 2-23-10916 töö tuleb teostada. Seejärel lõpetati teema ja hageja enam keldriradiaatorite paigaldust ei pidanud nõudma. 13.2.2.Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt on sõna „mõnitama“ tähenduseks häbistavalt, solvavalt pilkama, au ja väärikust alandama (www.eki.ee). Võttes arvesse 03.05.2023 e-kirja sisu, s.h selles antud ehitusalaseid selgitusi, ei ole kohtu hinnangul tegemist kostjat pilkava ega alandava kirjaga. 13.
7. Kostja viitab, et hageja on saatnud 28.04.2023 e-kirja ehitajale ja alltöövõtjale, kus mõnitab tellija palvet ventilatsioonitorustike näidispuhastuseks: „Siili 7a OJV venttoru puhtust testima ei hakka. /-/ Siili 7a ühegi korteri ventilatioonisüsteemi puhastamine ei ole vajalik. /-/ Juhul kui Tellija uudishimust vajab tunnistust, et kõik torutikud on ligipääsetavad, siis on näidispuhastuse teostamine Tellija poolt vabalt valitud korterile lisatöö, mille Aero Grupp on nõus teostama hinnaga 350.- eur + KM (millest 50.- eur on tehnika kohale toomise tasu).“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 4 - hageja 28.04.2023 ja 04.05.2023 e-kiri ehitajale ja alltöövõtjale). 13.3.1.Hageja selgitab, et kuigi reeglina teostatakse ventilatsioonitorustiku puhtuse kontroll vaid juhul, kui ventilatsiooni toruotsad on tolmuste tööde ajal lahti jäetud või on tegu kõrgendatud hügieeninõuetega objektidega, mida kortermaja rekonstrueerimine kindlasti ei ole. Tegu on täiesti korrektse tehnilise meiliga, milles on esitatud nii torude puhtust tõestavad fotod, kirjeldatud ventilatsioonisüsteemi 100%-list puhastusvõimalust. Siiski hageja esitas kostjale ca 10 korteri ventilatsioonisüsteemi torustike fotod (kuigi kostja algne nõue oli viie juhuslikult valitud 5 korteri), kõikidelt fotodelt oli näha täiesti puhas torustik. Hageja esitas ka täpse kirjelduse, kinnitamaks, et süsteem on täies ulatusese puhastatav, vt 04.05.2023 meil „RE: Siili 7a vent puhastusluukide vajalikkus_vol2“. Sellest hoolimata Kostja nõudis ventilatsioonisüsteemi näidispuhastamist. Kuna täiesti puhas ventilatsioonitorustik puhastamist ei vaja, siis hageja hinnangul oli ühe korteri põhise ventilatsioonisüsteemi näidispuhastus lisatöö. Aero Grupp on nõus teostama hinnaga 350 eurot + KM, millest 50 eurot on tehnika kohale toomise tasu. Hageja hinnangul oli esitatud hind mõistlik. 13.3.2.Kohtu hinnangul ei ole 28.04.2023 kirjas hageja kostjat pilganud ega alandanud (mõnitanud), kuna kirjas on selgitatud, mis tingimustel on võimalik näidispuhastust teostada. 13.
8. Kostja toob välja, et hageja on saatnud 04.05.2023 e-kirja ehitajale ja alltöövõtjale, kus mõnitab uuesti kostja palvet ventilatsioonitorustike näidispuhastuseks: „Ja juhul kui Tellija soovib torustike puhastust (lisatööna), kas siis tuleks teha enne vastava näidispuhastatava korteri venttorud ekstra tolmusemaks, et oleks näha ka tulemus enne ja pärast puhastust?“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 4 - hageja 28.04.2023 ja 04.05.2023 e-kiri ehitajale ja alltöövõtjale). 13.4.1.Hageja selgitab, et ehituses fikseeritakse reeglina kõik „enne“ ja „pärast“ toimingud fotodega, olgu see survekatse, vea parandus jne. Kui ventilatsiooni torust tehakse foto enne näidispuhastust, olukorras kus toru on 25 2-23-10916 täiesti puhas ja peale näidispuhastust, mil toru on samuti täiesti puhas, siis erinevust neil fotodel ei ole ja ei saa 100% kindlusega väita, et ventilatsiooni puhastuse käigus trosshari jõudis igasse torustiku punkti. Tegu on täiesti emotsioonitu kirjeldusega teemal, et täiesti puhta ventilatsioonitorustiku korral ei ole võimalik hinnata ventsüsteemi näidipuhastuse toimingu efektiivsust. Hageja ettepanek oli teha ventilatsioonitorud seest nn tolmusemaks. Tõsi, alternatiivina võib ju puistata torustikku ka pabertükke või muid ebemeid, kuid tolmu puhastamine on harjastele kõige raskem, mistõttu see võimaldaks torupuhastamise kontrolli kõige raskemates testtingimustes. 13.4.2.Kohtu hinnangul ei ole 04.05.2023 e-kiri kostjat pilkav ega alandav (mõnitav), kuna kirja sisust järeldub, et hageja soovis teada, kuidas oleks näha näidispuhastuse tulemus pärast puhastust. 13.
9. Kostja toob välja, et hageja on saatnud 22.05.2023 e-kirja ehitajale ja alltöövõtjale, kus avaldab, et ta kostja seisukohtade ja juhistega enam arvestada ei saa: „Ps. Tellija viimane telefonikõne oli 19.04.2023, sellest kõnest alates ma Tellijalt suusõnaliste seisukohtadega oma töös kahjuks enam ei saa arvestada.“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 5 - 22.05.2023 e-kiri ehitajale). 13.5.1.Hageja selgitab, et antud objektil kostja hagejale teadmata põhjusel ei kooskõlastanud tegevusi kirjalikult, vaid aktsepteeris ehitaja või omanikujärelevalve poolt korrektselt meili teel kooskõlastamiseks esitatud lahendused kinnitada suusõnaliselt, mida siis hiljem palus ehitajal (vahel ka lausa korduvalt) ümber teha. Hiljem kostja väidab, et temaga midagi kooskõlastatud ei ole. Antud probleemile on hageja juhtinud tähelepanu EK nr 45 ja EK nr 48 lisades. 13.5.2.Kohtu hinnangul ei kahjustanud hageja 22.05.2023 e-kirjaga kostjat. Arvestades kohtule esitatud asjaolusid, hageja vaid selgitas, et kostja suusõnaliste seisukohtadega ei saa arvestada. Kirjast ei nähtu, et hageja üldse ei arvestaks kostja seisukohtade ja juhistega. 13.
10. Kostja hinnangul mõnitab hageja 11.05.2023 e-kiri teisele OJV-le (Inseneribüroo Telora OÜ) taaskord kostjat: „Tere, A.E.! Ehituslikult olen kursis. Tänud info eest, selles vallas, et mida Tellija arvab! /-/ NB! Mingeid põranda lahtikaevamisi, enne sajuvee kordus täistäitekatset kindlasti ei ole mõistlik teostada, sest kui vesi korduskatse käigus sajuveetorus püsib, siis veelekkeid sh ka põranda all, mida Tellija allpool meilis väidab, ei esine. (Juhul kui katse käigus vesi ei püsi, alles siis vaatame edasi ja ka sel juhul ei hakka me ajaviiteks suvalistes kohtades põranda all lahtikaevamisi tegema, vaid teeme täpsustatud uuringu.) Praegu mitte midagi lahti kaevama ei hakka. /-/ Seega vastus on ei, st ei ole tegu "Telora poolt nõutud sadeveepüstikute survekatset, mis nüüd teostatud Siili 7a majas". Töid teostatakse Siili 7a majas mu poolt ette kirjutatud puudustelisti alusel. Mis toimub 7b ja 7c majas, mind hetkel suht vähe huvitab. Ps. Juhin tähelepanu, et alates 27.04 pole ma tellijalt oma ca 10 meilile äärmiselt põhjalikule meilile mitte ainsatki vastust saanud (st isegi kogemata pole Tellija "replay-to-all" vastanud).“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 6 - hageja 11.05.2023 e-kiri Inseneribüroo Telora OÜ-le). 26 2-23-10916 13.6.1.Hageja toob välja, et lisaks sellele, et kostja on hageja meili väljavõtteid emotsionaalsel tasemel kommenteerinud, on kostja kogu hageja tehnilise meili sisu täielikult meilivahetusest eemaldanud, mis hageja hinnangul ei ole olnud kostjast eetiline. Kui lugeda hageja täiemahulist meili, milles kostja poolt kärbitud tekst on esitatud rasvases trükis, siis on tegemist igati koostööalti ja tehnilise meiliga. Alles kirja lõpus on hageja juhitud kostja tähelepanu kuhjuma hakkavatele teemadele vastamata meilides. 13.6.2.Kohtu hinnangul ei ole hageja 11.05.2023 e-kiri oma sisult kostjat pilkav ega alandav (mõnitav), hageja vaid selgitab, miks ei ole survekatse põhjendatud. 13.
11. Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärki, ei andnud kohtu hinnangul hageja punktis 13.2.-13.6 nimetatud e-kirjad alust kahelda hageja lojaalsuses. Küll aga on kohtu hinnangul hageja 15.05.2023 e-kiri kostjat pilkava ja alandava (mõnitava) alatooniga, mida kohus on analüüsinud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 13.1.2..
12. Kostja toob välja, et hageja poolt esinesid korduvad projektis olevate tööde ekslikud tõlgendamised lisatöödena käsundiandja jaoks materiaalselt kahjustaval viisil, sh käsundiandjaga eelnevalt arutamata. 14.
13. Soojasõlme torustiku isolatsiooni paigaldus - Kütte ja ventilatsiooni ehitusprojekti seletuskirjas lk 11 on toodud, et magistraaltorustik tuleb isoleerida (10.11.2023 hagivastuse lisa 7, 170311_PP_KV-3-01_Seletuskiri). Vastuolus kütte ja ventilatsiooni ehitusprojektiga on hageja oma 24.04.2023 e-kirjas ehitajale lk 23 märkinud: „Nõus, et vaja isoleerida ja nii on ka kirjas. Paraku on see varasemalt kokku lepitud lisatööna, st isoleeritakse lisatööna.“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 8, hageja 24.04.2023 e-kiri ehitajale). Samuti hageja 24.04.2023 e-kirjas kostjale: „Milles küsimus? Siili 7a isol tuleb, olen igati nõus, aga jääb lisatööks nagu kokkulepe oli (vt kütte, vk platilist20.02.2023).“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 9, hageja 24.04.2023 e-kiri kostjale). Kuivõrd tegemist oli ehitusprojektijärgse tööga, siis ei olnud soojussõlme torustiku isolatsioon lisatöö. Hageja hooletusest tingitud eksimuse tõttu oleks pidanud kostja ehitajale rohkem maksma. 14.1.1.Hageja toob välja, et fikseeris platsiülevaatustel 20.02.2023 ja 28.02.2023 kokku 23 puudust, millest vaid paar teemat sai märgitud kostjale lisatööna (sisuliselt oli tegu ehitajale „kirbu lubamisega“), kõik suuremahulised tööd läksid kirja ehitajatele teostada ilma täiendava tasuta. Seega hageja poolt koostatud list oli koostatud kostja jaoks äärmiselt soodsana. Vaid kahe kuu möödudes selgus, et kostja on sõnamurdlik ja eitab kõiki kirja pandud lisatöid. Kuigi hageja jättis n.n platsilistis töö kirja kui lisatöö, teostas ehitaja antud soojustrassi DN65 kokku 5,0 m Alkattelist isolatsioon isoleerimistööd juuni esimeses pooles ehk siis hageja tegevusaja jooksul. Antud töö maksumuse summa on maksimaalselt 120 eurot, lisandub käibemaks. 27 2-23-10916 14.1.2.Ekspertarvamuse kohaselt on magistraaltorustike isoleerimise nõue käesoleval juhul projektis selgelt välja toodud: Soojussõlme isolatsiooni nõue on kajastatud seletuskirja punktis 1.5.3 Tabel 6 ja tabel
14. Küttesüsteemi magistraaltorustike isoleerimise nõue punktis 1.6.2.
15. Eeltoodust nähtuvalt ei saa magistraaltorustiku isoleerimise puhul olla tegemist lisatööga (15.08.2025 Ekspertarvamus ehitustöödest Siili tn 7A hoones, lk 1). 14.1.3.Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et magistraaltorustiku isoleerimise puhul ei olnud tegemist lisatööga, kuna pooled ei olnud selle käsitlemises lisatööna kokku leppinud, sest magistraaltorustiku isoleerimise töö sisaldus algses ehitusprojektis, mistõttu ei olnud korrektne, et hageja märkis selle töö lisatööks, mille eest kostja oleks pidanud täiendavalt maksma. 14.
16. Valamute paigaldus - Korterelamu ehitusprojekt - Siili 7, Tallinna linn, Harjumaa joonisel „-
17. korruse tarbeveesüsteem 7A“ on toodud valamud -
18. korrusel (10.11.2023 hagivastuse lisa 10, 170311_PP_VK1-5-01-A_v02_1.korrusetarbeveesüsteem7A joonis). Vastuolus ehitusprojektiga on hageja oma 24.04.2023 e-kirjas ehitajale lk 25 märkinud: „Foto 19 – Ühistu ruumi paigaldada väikse keeramiline kraanikauss (Tellija tasub kraanikausi eest, Tolira tarnib ja Olemar paigaldab)“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 8 - hageja 24.04.2023 e-kiri ehitajale). Kuivõrd tegemist oli ehitusprojektijärgse tööga, siis ei olnud valamute paigaldus lisatöö. Hageja hooletusest tingitud eksimuse tõttu oleks pidanud kostja ehitajale rohkem maksma. 14.2.1.Hageja selgitab, et fikseeris 17.03.2023 keldri nn saunakompleksi WC ehituse kokkuleppe: „Foto 2 – keldri saunaruumis hetkel WC-potti paigaldada ei saa: - esmalt Tellija ja Tolira kokkuleppel hüdro ja plaadid; - seejärel Olemar poolt WC-pott taas paigaldada. Kas Tellija tasub WC-poti eest rääkida enne läbi“. Hageja ei ole võtnud vastutust üldehituslike teemade eest vaid fikseerinud ainult tööde järjekorra. 14.2.2.Ekspertarvamuse kohaselt ühendatakse vastavalt ehitusprojektile ptk 1.5.1 olmevee kanalisatsiooniga kõik hoonetes paiknevad sanitaartehnilised seadmed ja trapid. Konkreetsed sanitaarseadmed valida tööprojektis ja eelnevalt kooskõlastada tellija ja sisekujundajaga. Seletuskirjas on üheselt esitatud nõue ühendada kõik hoonetes paiknevad sanitaartehnilised seadmed ja trapid kanalisatsiooniga. Kui olemasolevad sanitaarseadmed on lahti ühendatud seoses püstikute rekonstrueerimisega, siis on vaja need peale rekonstrueerimistöid uuesti ühendada kanalisatsiooniga (15.08.2025 tõendi lisa 2 - Siili KÜ ekspertarvamus_VK, lk 5). 14.2.3.Kohtu hinnangul ei nähtu hageja e-kirjast, et valamute paigaldus oleks lepitud kokku lisatööna. Kohus nõustub hagejaga, et kirjas on fikseerinud tööde järjekord. Samas märgib kohus, et kirjast järeldub, et eelnevalt tuleb veel läbi rääkida selles, kas tellija tasub WC-poti eest, millest järeldub, et hagejal ei olnud selle eest tasuja isikus selgust. 28 2-23-10916 14.
19. Välise ventilatsioonitorustiku isoleerimine – Kütte ja ventilatsiooni ehitusprojekti seletuskirjas lk 16 on toodud, et: „Kõik jahutatud õhku transportivad sissepuhkekanalid siseruumides tuleb isoleerida. Külma õhku transportivad kanalid tuleb siseruumides isoleerida soojusisolatsiooniga nii, et oleks välistatud kondensaadi teke.“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 7 - 170311_PP_KV-301_Seletuskiri). Vastuolus kütte ja ventilatsiooni ehitusprojektiga on hageja oma 21.02.2023 e-kirjas ehitajale märkinud: „KVJ seletuskirja järgi on isolatsioonitabelis esitatud õhuvõtul SI60 ja väljaviskel SI30 (vt allpool väljavõtet)“ ning toonud arvutused, mille kohaselt paigaldatud isolatsioon ei vasta projektis toodud normidele (10.11.2023 hagivastuse lisa 11 - hageja 21.02.2023 e-kiri ehitajale). Valesti paigaldatud isolatsiooni aga hageja ehitajal ümber teha ei nõudnud. 14.3.1.Hageja toob välja, et projekti seletuskirja ja jooniste vahel oli isolatsiooni paksuse osas vastuolu: seletuskiri eeldas 50 mm isolatsiooni, kuid joonistel oli näidatud K15 ehk kondensaadi vältimiseks poorkummisolatsioon paksusega 15 mm. Ehitaja koos eelmise OJV K.M.ga täpsustades isolatsioone projekteerijaga, ning isoleeris vent torustikud joonistel näidatust paksema isolatsioonikihiga: õhuvõtul 19 mm ja väljatõmbel 13 mm. (Need poorkummisoli paksused on tavapraktika, mis enamus juhtudel välistavad torupinnale kondenseerumise). Kõrgema taseme insenerina teostas hageja täiendavad tehnilised arvutused. Oma töös jätkas hageja kõikide järgmiste korterite puhul isolatsiooni paksusega 30 mm, mis oli 2x paksem kui senine tööde teostamine jooniste järgi, sest rohkem lihtsalt ei mahtunud. Teema sai kostjaga korduvalt läbi räägitud. Kostja oli kursis ja nõustus, et veel suurema isolatsiooni-paksuse paigaldamine oleks eeldanud sanruumide ripplagede allapoole laskmist ja uute vent avade puurimist piiretesse, mis
20. aasta madalate lagedega kortermaja puhul ei tule tehniliselt kõne allagi. Hageja selgitused ja soojustehnilised arvutused sisalduvad 24.04.2023 tehnilises meilis “RE_ Siili 7a_vent projekteerija poolt isoli paksus” (10.11.2023 hagivastuse lisa 8 – hageja 24.04.2023 e-kiri ehitajale lk 7). Lisaks lasi hageja isoleerida täiendavalt ka kõik eelmise OJV ajal paigaldatud vent õhuvõtud ja väljavisked, mis veel konstruktsiooniliselt suletud ei olnud. 14.3.2.Ekspertarvamuse kohaselt on käesolevas projektis ventilatsioonikanalite isoleerimise nõue esitatud seletuskirja punktis 1.8.4 ja kuna viited jahutusele puuduvad, peab isolatsioon vältima kondensaadi teket kanali ja/või isolatsiooni välispinnal. Küsimus on kanalites, mida mööda transporditakse välisõhku ja soojustagastit läbinud heitõhku. Projektis viidatud tabel annab välisõhu kanali isolatsiooni paksuseks 50 mm, heitõhu kanali isolatsiooni paksuseks võib olla 30 mm. Isolatsiooni kattekiht peab olema aurutihe. Punktides 1 ja 2 kajastatu ei ole mitte üksnes projektiga nõutavad tegevused, vaid ka hea ehitustava, millised nõuded on käsitletud erinevates standardites ja juhendmaterjalides ja mida peavad teadma kõik KVJ pädevust omavad spetsialistid (15.08.2025 tõendi lisa 1 - Siili7_küte ja ventilatsioon, lk 1). 14.3.3.Kohtule esitatud asjaoludest ning tõenditest nähtub, et seletuskirjas ning joonistel oli märgitud erinev isolatsiooni paksus. Kohus möönab, et 29 2-23-10916 seletuskirja kohaselt oli ettenähtud paksem isolatsioon, kuid hageja selgituste kohaselt ei olnud arvestades maja vanust tehniliselt võimalik paigaldada paksemat isolatsiooni (10.11.2023 hagivastuse lisa 8 – hageja 24.04.2023 ekiri ehitajale lk 7, 10.11.2023 hagivastuse lisa 11, hageja 21.02.2023 e-kiri ehitajale). Lisaks on hageja toonud välja, et eelmine omanikujärelevalve teostaja K.M. täpsustas isolatsioone projekteerijaga ning torustikud isoleeriti joonistel näidatust paksema isolatsioonikihiga. Kohtu hinnangul puudus hagejal vajadus nõuda isolatsiooni ümbertegemist. Isolatsioonitööde maksumuseks oli 120 eurot. 14.
21. Veemõõdusõlme filtri paigaldamine – Kütte ja ventilatsiooni ehitusprojekti seletuskirjas lk 6 on toodud, et: „Peaveemõõtjale järgneb kuulkraan tühjenduseks või surve maha võtmiseks, tarbevee puhastusfiltrid ja tagasilöögiklapp.“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 12 - 170311_PP_VK3-01_v02_Seletuskiri). Vastuolus kütte ja ventilatsiooni ehitusprojektiga on hageja oma 02.06.2023 e-kirjas ehitajale märkinud: „Veemõõdusõlmes Siili 7b, ega 7a veemõõdusõlmedes pole projekti järgi jäme filterite ega ka läbipestavat peenfiltrit (nt Permaster) ette nähtud“ (10.11.2023 hagivastuse lisa 13 - hageja 02.06.2023 e-kiri ehitajale). 14.4.1.Hageja toob välja, et Siili 7a ei ole paraku Siili 7 objekti peaveemõõdusõlm, vaid on ainult dubleeriv ehk siis Siili 7a hooneosa veemõõdusõlm. Kuigi siin on vajalik veemõõtja paigaldus fikseerimaks hooneosa veetarvet, siis filtri paigaldus ei ole kohustuslik, sest vesi on juba eelnevalt peaveemõõdusõlme filtris puhastunud. Filtri paigaldus oli siiski kostja soov, kuna aga Siili 7a hooneosa veemõõdusõlmes projekt filtrit ette ei näinud, siis on tegu lisatööga. 14.4.2.Ekspertarvamuse kohaselt on vastavalt ehitusprojektile ptk 1.3.5 ette nähtud, et peaveemõõtjale järgneb kuulkraan tühjenduseks või surve maha võtmiseks, tarbevee puhastusfiltrid ja tagasilöögiklapp. Täiendavalt on koostatud veemõõdusõlme skeemid VK1-7-02A ja VK1-7-02-B, millel tarbevee puhastusfiltrit ei ole näidatud (hinnangu koostajale oli kättesaadav skeem VK1-7-02-A). Ekspert A.P. toob välja, et vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 6