Obsah (5)

§ 37§ 121§ 133§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-4074 18. veebruar 2026 Karin

) § 32 lg 1 sätestab, kes võib olla volitatud esindajaks halduskohtumenetluses. Siim Grossberg ei vasta ühelegi selle sätte tingimustest. 1 4. Kohus käsitleb kaebust hüvitamiskaebusena (

§ 37lg 2 p 4).

Kaebuse alusena välja toodud vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamine on hõlmatud hüvitamisnõudega. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

§ 133

lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju hüvitamise nõudele kaebaja. Kohtu hinnangul ei saa intensiivseks pidada riivet, mis väljendub selles, et kaebaja näeb aknast suitsetavaid inimesi. On vähe tõenäoline, et kaebaja saavutab sellisel põhjendusel rahalise hüvitise väljamõistmise mittevaralise kahju eest, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on aknast nähtavate suitsetavate inimeste tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

1. Suitsetamiseks keelatud kohad on sätestatud tubakaseaduse (TubS) § 29 lg
2. Vangla piiratud maa-ala nende hulka ei kuulu. TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS § 29 nimetamata juhtudel otsustab piiratud maa-alal suitsetamise lubamise piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades sama paragrahvi lõiget 3 ning TubS §
3. Viidatud sätetest ei tulene piiranguid või erisusi suitsetamise reguleerimisel vangla piiratud maa-alal. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Eeltoodud õigusnormid tähendavad, et kaebajal ei ole vanglas võimalik suitsetada. Vanglateenistujate suitsetamist vangla territooriumil asuvas varjualuses on vastustajal õigus lubada. See, et kaebaja ei saa suitsetada, kuid vanglateenistujatel on selleks võimalus, on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus vangistusseaduse § 41 lg 1 tähenduses. Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust esitada nõudeid sellele, kuidas korraldab vastustaja vangla teenistujate suitsetamise vangla piiratud territooriumil, kus paikneb vangla teenistujatele suitsetamiseks ette nähtud koht, kas see on nähtav kaebaja kambrist.
4. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Määruse punktis 6 toodu tähendab, et on vähe tõenäoline, et kohus hindab vangla teenistujate suitsetamise korralduse õigusvastaseks.
5. Kohus jätab tähelepanuta kaebuses sisalduvad väited, mis käsitlevad tubakatoodete, süütamisvahendite või suitsetamise keelamist kinnipeetavatele, selle aluseid, põhjendatust jms. Need ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad. 9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2

1. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti puudub sel juhul vajadus kindlaks teha, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
2. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 4-7 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.
3. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3