Obsah (12)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-103408 Tsiviilasi Aktiva Finance G

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
2. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 668,11 euro saamiseks. Kohus tegi
3. veebruaril 2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohtu
4. aprilli 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, mh esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas kohtule hagiavalduse
5. mail
6. Tartu Maakohtu
7. mai 2025 määrusega saadeti tsiviilasi nr 2-25-103408 kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru Maakohtu
8. mai 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh täpsustamaks sissenõudmiskulude aluseks olevaid asjaolusid.
9. Viru Maakohtu
10. juuli 2025 määrusega keelduti menetlusse võtmast Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks, kuna hageja ei kõrvaldanud
11. mai 2025 puuduste määruses osundatud puuduseid, mis kohtu hinnangul takistasid asja menetlemist.
12. Hageja esitas
13. juulil 2025 Viru Maakohtule määruskaebuse, milles palus rahuldada hageja määruskaebus täielikult, tühistada Viru Maakohtu
14. juuli 2025 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-25-103408, millega Viru Maakohus jättis nõude kostja vastu menetlusse võtmata ning võtta hagi täies ulatuses menetlusse.
15. Viru Maakohtu
16. augusti 2025 määrusega võeti hageja
17. juuli 2025 määruskaebus Viru Maakohtu
18. juuli 2025 määruse peale menetlusse. Kohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas Viru Maakohtu
19. juuli 2025 määruse, millega kohus keeldus Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse X vastu menetlusse võtmisest.
20. Viru Maakohtu
21. septembri 2025 määrusega jäeti hagi veelkord käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja täpsustas hagi
22. septembril
24. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Telia Eesti AS-i ja kostja vahel
25. juulil 2020 sõlmitud liitumislepingust ning
26. jaanuaril 2021 sõlmitud seadmete kasutuslepingutest tulenev põhivõlgnevus 370,68 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 118,42 eurot, lisaks viivised alates
27. maist 2025 kuni põhinõude (370,68 eurot) täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.
28. Kostja ei ole hagile vastanud. 2 KOHTU SEISUKOHT
29. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks postkasti jätmisega
2. oktoobril
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

12. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 13. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

14.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt 20 eurot (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 3 tundi.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on 3 standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades, on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 × 1,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 448,50 eurot (175 + 20 + 253,50).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

16.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4