Obsah (4)

§ 657§ 238§ 164§ 178

KO H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13381

§ 657lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotuse osas jääb hagi muutmata.

1. Maakohus leidis õigesti, et vanavanemate asenduskohustuse tekkimise aluseks on PKS § 106 koosmõjus § 102 lg-ga
2. PKS § 102 lg l järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega on vanavanemad kohustatud andma ülalpidamist vaid juhul, kui nad on selleks võimelised oma tavalist ülalpidamist kahjustamata (PKS § 102 lg 1). Erinevalt vanematest ei laiene vanavanematele PKS § 102 lg-s 2 toodud piirang ja nad vabanevad ülalpidamiskohustusest enese tavalise ülalpidamise kahjustamise tõttu. PKS § 102 lg 2 on suunatud spetsiifiliselt vanematele ja nende kõrgendatud hoolsuskohustusele, mida vanavanematelt samas mahus nõuda ei saa.
3. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal anda hagejale igakuist ülalpidamist 100 euro ulatuses. Maakohus on jätnud hindamata kostja väited, mille kohaselt ei ole tal enda ülalpidamiskulude ja laenukohustuste kandmise järgselt vahendeid hagejale elatise maksmiseks. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse parandada. 8.
4. Maakohus on tuvastanud, et kostja sissetulekud on 1170 eurot kuus, tal kulub enda ülalpidamiseks 918,65 eurot kuus ja tal on laenukohustused. Kohus ei ole kahtluse alla seadnud kostja väiteid, et tema laenukohustused on 600 eurot kuus. Ka laenukohustused on kostja kohustused, millega tuleb PKS § 102 lg 1 sõnastusest tulenevalt selle normi kohaldamisel arvestada. 8.
5. Kostja tõi 17.09.2025 menetlusdokumendis esile, et tema Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is olevate arvelduskontod on pidevalt miinuses. Samuti, et ta on kasutanud temale laekuvat töötasu ja elukaaslase poolt kontodele tasutud raha üksnes maksudeks, laenude tasumiseks ja toidule. 8.
6. Kostja SWEDPANK AS konto väljavõttest ajavahemiku 22.09.20023–15.09.2025 kohta (dtl 156) nähtub, et selle alg- ning lõppsaldo on 0,97 eurot. Kostja väited on tõendatud SEB Pank AS-i konto väljavõttega ajavahemike 22.09–31.12.2023, 01.01–31.12.2024, 01.01– 14.09.2025 (dtl 157–218) kohta. Lisaks nähtub konto väljavõtetelt, et kostja kasutab krediitkaarti ja tasub makseid erinevate tarbijakrediidiga tegelevatele laenuandjatele ja inkassofirmadele (TF BANK AB Eesti Filiaal, IPF Digital AS, BONDORA AS, Coop Pank 4 AS, TKM FINANTS AS, OMARAHA OÜ, OK Incure OÜ, Creditreform Eesti OÜ). Konto väljavõtetest saab järeldada, et kostja on võtnud hulgaliselt väikelaene, mille tasumisega on ta raskustes ja vajab ise abi oma majandamiskulude kandmiseks. Kostja TFBank AB (publ.) Eesti filiaaliga sõlmitud lepingudokumentidest (dtl 96–108) nähtub, et kostja on sõlminud 16.09.2022 erinevate väikelaenu andvate firmade ees olevate laenukohustuste täitmiseks refinantseerimislepingu, mille alusel tasub 48 kuu jooksul ligikaudu 273,10 eurot kuus. 13.06.2023 on kostja võtnud täiendavat laenu 1000 eurot. 8.
7. Samadest tõenditest nähtub, et kostja elukaaslane W on kandnud kostjale raha mh advokaaditeenuse, elektri, järelmaksu, ajalehtede, kindlustuse, toidu ja telefoni eest tasumiseks. 8.
8. Tuvastatud asjaoludest saab kokkuvõttes järeldada, et kogu kostja sissetulek koos elukaaslase pakutud abiga kulub ära ja tal ei jätku raha hageja ees oleva asenduskohustuse täitmiseks. Seega puudub siinsel juhul seaduslik alus hagi rahuldamiseks.
9. Hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ega vaidlustanud kohtu poolt tuvastatud kostja kulude ega temalt väljamõistetud elatise suurust. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus hageja vastuses apellatsioonkaebusele toodud väiteid seoses kostja majandusliku olukorraga ja hageja sooviga saada elatist suuremas ulatuses kui 100 eurot.
10. Kostja etteheited lapse emale, et ta ei ole teinud piisavalt elatise saamiseks lapse isalt või peaks ise sissetulekut teenima, on maakohtu tuvastatud asjaoludest järelduvalt põhjendamatud.
11. Kuna ringkonnakohus kostjalt elatist välja ei mõista, puudub menetlusökonoomia seisukohalt vajadus vastata apellatsioonkaebuse väitele, et hageja majanduslik olukord on parem kui menetluses on väidetud.
12. Asjas ei vaielda hageja vajaduste suuruse üle, mistõttu ei vaja lapse vajadused tõendamist ja ringkonnakohus ei võta asja juurde hageja apellatsioonimenetluses esitatud hinnapakkumisi lapsele vajalike ostude kohta (

§ 238lg 1 p 1).

13. Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid

§ 164lg-s 3 sätestatud asjaolud.

14.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5