Obsah (6)

§ 240§ 241§ 43§ 71§ 124§ 152

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-177 Määruse kuupäev 11.2.2026 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Oleg Poltrak kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

) ei näe ette võimalust haldusasja menetluste taastamiseks. Haldusasja uuesti läbivaatamine on võimalik saavutada üksnes teistmise korras (vt

§ 240lg 1).

Teistmise alused on sätestatud

§ 240lg-s 2.

Teistmisavaldused tuleb esitada Riigikohtule (

§ 241lg 1).

Samaaegselt on võimalik esitada Riigikohtule ka taotlus teistmismenetluses riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. 3-26-177 5. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse 2015 aastal. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. Tallinna Vangla 11.2.2026 vastuse kohaselt O. Poltrak esitas 12.12.2014 Tallinna Vanglale kahjunõude seoses ebapiisava põrandapinnaga. Tallinna Vangla jättis 09.03.2015 vastusega nr 518/14/3447-4 kahjunõude rahuldamata. Tallinna Vangla postinimekirjas nähtub, et vangla vastus edastati O. Poltrakile 10.03.2015, kuid vanglal puudub kahjuks info, mis kuupäeval vastus kaebajani Tartu Vanglas jõudis. Küll aga Tartu Halduskohus edastanud 11.03.2015 kohtunõude haldusasjas 3-15-564, milles kohus palus teatada, kas O. Bogdanov on pöördunud Tallinna Vangla poole kahjunõudega, milles ta palus vanglal hüvitada talle kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju. Vangla vastas kohtunõudele 16.03.2015 vastusega. Tartu Halduskohus 09.04.2015 määrusega haldusasjas 3-15-564 tagastas kaebuse.
2. Seega O. Poltrak ei ole alates
3. aasta juulikuust esitanud Tallinna Vanglale ühtegi pöördumist, sh kahjunõuet.
4. Kaebaja on kahjunõude seoses ebapiisava põrandapinnaga esitanud 12.12.2014 ning on saanud selle kohta tehtud keelduva otsuse kätte 9.3.
5. Kaebaja pöördus seejärel 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse, kuid tema kaebus tagastati (haldusasi nr 3-15-564).

§ 43

lg 2 lubab küll kaebuse tagastamise korral pöörduda sama kaebusega uuesti kohtu poole, kuid sellisel juhul võib olla kohtusse pöördumise tähtaeg juba ületatud ning tuleb taotleda kaebetähtaja ennistamist (

§ 71lg 1).

Arvestades, et kaebaja esitas praeguses haldusasjas halduskohtule kaebuse 22.1.2026, on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades. 9.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks.
2. Kaebajal oli võimalus esitada hüvitamiskaebus kohtule tähtaegselt ning ta ka tegi seda haldusasjas nr 3-15-564, kuid kohus tagastas kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks hüvitamiskaebuse esitamisel esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. 12.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 13. Eelnevat arvestades leiab kohus, et praeguses asjas tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 14. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 2 3-26-177 15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist ning tema väidetest ei nähtu, et asja suhtes saaks esineda ülekaalukat avalikku huvi. Kaebuse on suutnud kaebaja ise koostada ning selles esitatud asjaolud ja taotlus on piisavalt arusaadavad. Uurimispõhimõttest tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega, mistõttu ta saab asjas tähendust omavad asjaolud ise välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka juhul, kui kaebaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada. Kirjeldatu alusel kaebaja on esitanud seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning esitatud tõenditest ja väidetest ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3