← Eesti

2-24-112831/8

Obsah (7)§ 5§ 200§ 172§ 174§ 138§ 175§ 178

K OHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad 2-24-112831 Tallinn,

) § 317 lg 1 alusel 12.12.

  1. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele.
  3. Korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on majandamiskulude periood
  4. a augustist kuni
  5. a augustini. Sel ajal reguleeris korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Erinevalt avalduses viidatule ei kajasta võlaarvestus
  6. a septembri majandamiskulusid.
  7. Kuigi hagita menetluses kohaldub

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (

§ 200lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (vt TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).

  1. Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg
  2. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.
  3. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi liikmete 29.06.2021 (dtl 148), 24.10.2022 (dtl 184), 07.06.2023 (dtl 187) ja 14.05.2024 (dtl 190) üldkoosolekutel kehtestanud majanduskavad. Avaldaja on esitanud kohtule majanduskavad
  4. a juuni –
  5. a mai (dtl 151),
  6. a novembri –
  7. a oktoobri (dtl 186),
  8. a juuni –
  9. a mai (dtl 189) ja
  10. a mai –
  11. a aprilli (dtl 192) kohta.
  12. a juuni – 2022.a oktoobri majandamiskulude osas kuulub kohaldamisele KrtS § 41 lg 5 ning lähtuda saab majanduskavast, mis kehtestati sellele eelneva perioodi kohta. Kohtule ei nähtu asjaolusid, et eelpool viidatud üldkoosolekutel vastu võetud otsused majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.
  13. Esitatud asjaoludel on puudutatud isik avaldaja liige ja korteriomandi nr xx omanik, talle kuuluva korteri pindala on 50,7 m 2 ning elamu ruumide üldpind on 1426 m 2 (dtl 118). Korteriomandile vastava mõttelise osa suurus on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 507/23669 (dtl 120). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki 4

(7)2-24-112831 asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Antud juhul näeb korteriühistu põhikirja p 3.2
(6)ette, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri pinna osast maja korterite kogupinnas (dtl 40).
  1. 23.10.2024 täienduses esitatud arvestused (dtl 152-183 ja 193) vastavad KrtS § 40 lgtele 1 ja 2, korteriühistu põhikirjale (dtl 39-46) ja majanduskavadele (dtl 151, 186, 189 ja 192). Korteriomaniku vastuväidete puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust. 12.
  2. Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil
  3. a august –
  4. a august tekkis puudutatud isikul võlgnevus summas 2588,22 eurot (dtl 152-183): Periood Arve nr August 2022 September 2022 Oktoober 2022 November 2022 Detsember 2022 291 330 369 408 447 Arvega esitatud põhisumma 84,09 83,06 103,90 107,68 133,12 Jaanuar 2023 18 128,87 Veebruar 2023 57 119,60 Märts 2023 96 119,27 Aprill 2023 135 99,77 Mai 2023 174 74,78 Juuni 2023 213 62,62 Juuli 2023 252 59,64 August 2023 291 59,16 September 2023 330 59,80 Oktoober 2023 369 91,52 November 2023 408 108,66 Detsember 2023 447 124,48 Jaanuar 2024 Veebruar 2024 Märts 2024 Aprill 2024 Mai 2024 Juuni 2024 Juuli 2024 August 2024 18 57 96 135 174 213 252 291 Kokku: 144,07 122,46 115,02 98,44 98,73 81,60 84,60 86,15 2451,09 Laekumine (ettemaks) -39,89 -39,89 12.
  5. Avaldaja on ekslikult palunud puudutatud isikult välja mõistavmajandamiskulusid puudutava põhivõla summas 2588,22 eurot. Kohtule nähtub avaldaja võlaarvestusest (dtl 5
(7)2-24-112831 152183 ja 193), et nõudesumma 2588,22 eurot sisaldab majandamiskuludelt arvestatud viiviseid. Selliselt on avaldaja enda nõude kujunemist ka ise mõistnud (dtl 96), jättes aga selle avalduse palvepunktis tähelepanuta. Võlaarvestuse järgi on puudutatud isikule majandamiskulude eest väljastatud arveid summas 2451,09 eurot (dtl 194), millest tuleb maha arvata
  1. a augustiks jäänud ettemaks 39,89 eurot. Seega kujuneb põhinõudeks 2411,20 eurot (= 2451,09-39,89), mis tuleb
  2. a augusti –
  3. a augusti majandamiskulude eest puudutatud isikult välja mõista.
  4. Viivisenõude õiguslik alus on korteriühistu põhikirja p 3.2.10 ja KrtS § 42 lg
  5. Viivisemäär 0,022% päevas ei ületa KrtS § 42 lg-s 1 viidatud VÕS § 113 lg-st 1 tulenevat viivisemäära. Arvega esitatud Arvestatud Periood Arve nr põhisumma viivis aug.22 291 84,09 sept.22 330 83,06 okt.22 369 103,9 0,3 nov.22 408 107,68 0,84 dets.22 447 133,12 1,58 jaan.23 18 128,87 2,31 veebr.23 57 119,6 2,91 märts.23 96 119,27 4,1 apr.23 135 99,77 4,75 mai.23 174 74,78 5,73 juuni.23 213 62,62 6,2 juuli.23 252 59,64 6,92 aug.23 291 59,16 7,34 sept.23 330 59,8 7,5 okt.23 369 91,52 8,15 nov.23 408 108,66 8,29 dets.23 447 124,48 9,19 jaan.24 18 144,07 9,93 veebr.24 57 122,46 10,07 märts.24 96 115,02 11,76 apr.24 135 98,44 12,18 mai.24 174 98,73 13,38 juuni.24 213 81,6 13,59 juuli.24 252 84,6 14,72 aug.24 291 86,15 15,28 Kokku: 177,02 13.
  6. Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue ning puudutatud isikult tuleb välja mõista 31.08.2024 seisuga viivis 177,02 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 172

lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1). 6

(7)2-24-112831 Kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt, ~94% ulatuses, jätab kohus menetluskulud

§ 172lg 1 alusel 6% ulatuses avaldaja ja 94% ulatuses puudutatud isiku kanda.

15. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 65 eurot ja õigusabikulud 7,5 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), kokku 815 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud. 16. Riigilõiv 65 eurot on põhjendatud ja vajalik kohtukulu (

§ 138lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6), mis tuleb avaldajale hüvitada.

17.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

  1. Põhjendatuks saab lugeda avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta). Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus avalduse ja selle täienduse mahtu ning õiguslikku keerukust arvestades: − tutvumine vaidluse asjaoludega, kliendi nõupidamine ja 05.06.2014 avalduse koostamine – 4 tundi; − 23.10.2024 täiendatud tõendite kogumine ja avalduse täienduste koostamine – 3,5 tundi.
  2. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 815 eurot (lepingulise esindaja tasu 7,5 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis; riigilõiv 65 eurot). Puudutatud isikul hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja 766,10 eurot. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.
  3. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.