Obsah (10)

§ 184§ 199§ 185§ 64§ 68§ 66§ 183§ 15§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6283 Kohtunik Kristel Vedro Rahvakohtunikud Mare Võrno, Kaja

§ 184

lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav O.V , isikukood XXX, xxxx, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaakorras karistatud 4-l korral, viimati 15.11.2016 Viru Maakohtu poolt mõistetud

§ 199

lg 2 p 4,7, § 215 lg 2 p 1,2, § 424 alusel karistuseks 1 aasta vangistust, väärteokorras karistatud 7-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 25.02.2018. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andres Veski kokkuleppel RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada O.V süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Tunnistada O.V süüdi

§ 185lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

1

§ 64

lg 1 alusel, lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista O.V-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka O.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 23.02.-25.02.2018, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel lugeda O.V vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista O.V-lt menetluskuluna sundraha 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista O.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 723,84 (seitsesada kakskümmend kolm eurot 84 senti) eurot v.adv. Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista O.V-lt menetluskuluna toksikoloogiaekspertiisiga tekkinud kulud summas 100 (ükssada) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista O.V-lt menetluskuluna tunnistajale makstud tasu 20 (kakskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada O.V-l tasuda menetluskulud kokku 2193,84 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 182,82 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700028426 ning selgitusega: „O.V , 1-18-6283, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID Pakend koos süstla otsikuga, mis on antud hoiule ja asuvad Ida prefektuuris asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 183 alusel (tl 158) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada. 1 DVD-plaat (22.06.2018 jälitustoimingu protokolli lisa) ja 1 DVD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 05.06.

1. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 20.06.
2. SÜÜDISTUSED O.V süüdistatakse suures koguses narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises edasiandmise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema omandas korduvalt alates 17.06.2017, täpselt tuvastamata ajast kuni märtsini 2018, eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult nii väikeses kui ka suures koguses s.o korraga vähemalt 1-5 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Valdas narkootilist ainet enda juures ja oma elukohas xxxx. Tarvitas narkootilist ainet ise ja turustas väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini xxxx, selle lähiümbruses ja xxxx ning selle lähiümbruses eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas: - ajavahemikul 17.06.2017 – 31.12.2017 andis O.V korduvalt s.o vähemalt 6 korda väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini xxxx ja xxxx edasi J Kle; - ajavahemikul suvi 2017 - 24.09.2017 andis O.V korduvalt s.o vähemalt kahel korral väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini edasi C Aile; - ajavahemikul suvi 2017 – 31.12.2017 andis O.V korduvalt väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini xxxx ja xxxx edasi A Kile ja K Kile; - ajavahemikul 09.09.2017-10.09.2017 andis O.V korduvalt s.o vähemalt kahel korral väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini xxxx asuvas majas edasi K Rle; - ajavahemikul 17.06.2017 – 31.03.2018 andis O.V korduvalt s.o vähemalt 5 korda väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini xxxx ja selle lähiümbruses edasi M Mile; - ajavahemikul 14.10.2017 – 17.03.2018 andis O.V korduvalt väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini edasi J Pile. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Ajavahemikul 17.06.2017-31.03.2018 andis O.V narkootilist ainet edasi enam kui 3 kümnele inimesele, seega käitles narkootikume suures koguses. Seega O.V , isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, käideldes narkootilisi aineid suures koguses, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse O.V-d selles, et tema, täisealise isikuna, kes on eelnevalt käidelnud narkootilisi aineid suures koguses ja toime pannud

12. peatüki esimeses jaos sätestatud kuriteo, andis teadlikult ja korduvalt 09.09.2017 ja 10.09.2017 xxxx asuvas majas väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini edasi nooremale kui 18-aastasele E V (sünd. xxxx, seega toona xxxx-aastane) ja M F (sünd. xxxx, seega toona xxxx-aastane), kes antud ainet koos O.V-ga ka tarvitasid. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Seega O.V , isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, edastades ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilisi aineid nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, pani toime

§ 185lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID, KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. O.V on kohtu alla antud

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 185lg 2 p 2 esitatud süüdistustes.

Kohtuistungil kuulati järgmisi tunnistajaid: E V andis kohtus ütlusi, et on xxxx. aastal sündinud,

1. aastal sai ta O.V-ga läbi K R tuttavaks. K R, kes oli tema tuttav, kirjutas talle Facebooki ja kutsus välja. Ta kutsus M F kaasa, sest ta ei tahtnud üksi minna. Neile tuli auto järgi. Nad mõlemad olid alaealised. K R oli teadlik, et M on alaealine, teadis seda ühiste sõprade kaudu. O.V-ga tutvuti samal septembri päeval xxxx. Neid sõidutati korterisse, seal oli O.V . Korteris alkoholi ei tarvitatud. Koos M, K ja vist ka T liiguti edasi M H majja. Majas tarvitati alkoholi ja 4 narkootikume teisel päeval (11.09.2017). Alkoholi käisid kõik koos poest ostmas. Alkoholi tarvitati kahel korral. Narkootikumid toodi autoga ja O.V pani need gripkotiga lauale. Narkootikume ta ei tahtnud alguses tarvitada, kuna ei teadnud nendest midagi. Siis ta proovis ühe triibu, M sõi ühe triibu ära. Narkootikume tarvitama õpetas O.V, kes ütles, et tuleb toruga läbi nina tõmmata. Teist korda proovis õhtul. Tema tarvitas narkootikume kokku kolm korda, ühest kotis jagus terveks päevaks, teised tarbisid ka. O.V-ga sai sõbraks Facebookis, viimasel päeval. Facebookis oli kirjas tema sünniaeg ja kool, kus ta õppis. Ta õppis xxxx. Viimasel päeval tuli politsei. Politseiga oli kaasas tema ema. M magas madratsil põrandal kui politsei sinna tuli. M F andis kohtus ütlusi, et ta tutvus O.V-ga ühel xxxx peol. Teda kutsus sinna E, öösel tuli auto järgi, mis teda sinna viis. Aastaaega täpselt ei mäleta, see võis olla 2017 või 2018 aastal. Tema elas seal ajal xxxx. Nad viidi kõigepealt korterisse, kus oldi lühikest aega, siis mindi M H majja. Korter oli O.V oma. Korteris olid E, M H, K, O.V ja veel keegi. Korteris oldi paar tundi. Korteris tegi O.V aineid. E jõi ühe lonksu alkoholi. Siis mindi koos E ja Kiga M H juurde. See võis olla öösel kella 3-4 ajal. Mt kodus ei olnud, ta tuli hommikul. Nemad läksid majja sisse läbi akna. Majas oldi mitu päeva ja tarvitati alkoholi ja narkootikume. Alkoholi jõid vähe. Narkootikume pakkus O.V . O.V küsis nende käest, kas nad on varem aineid tarvitanud, ja nad vastasid, et ei ole. Tunnistaja sõnul O.V sundis neile narkootikume peale. Tema tarbis kaks või kolm korda. Ta sõi selle ära. E tõmbas ninna. Arvab, et alguses keegi ei teadnud, kui vanad nad on. Tema oli xxxx ja E xxxx. Viimasel päeval keegi küsis nende vanuse kohta, kas O.V või K. Tema käis seal ajal xxxx. M K andis kohtus ütlusi, et O.V-ga on suhelnud telefoni teel oma mure pärast, temalt narkootikume pole küsinud. C A andis kohtus ütlusi, et
2. aastal sai ta O.V kodus narkootikume proovimiseks. Tema proovis ühes seltskonnas õhtu jooksul kaks korda. Seltskonnas oli lisaks temale ja O.V-le, M ja tema mees, kes kõik tarbisid narkootikume. G K andis kohtus ütlusi, et tunneb O.V-d kooli ajast. On kahel korral tema käes amfetamiini saanud. J K andis kohtus ütlusi, et tunneb O.V-d kuskil 10 aastat. On mõnel korral amfetamiini saanud O.V-lt . On saanud neid ühise peo käigus ja kaks korda ostnud. M M andis kohtus ütlusi, et tunneb O.V-d , kuna elas xxxx, samas alevis, kus O.V . Ta selgitas kohtus, et on paaril korral koos O.V-ga narkootikume teinud, aga ta täpselt ei tea, kust need narkootikumid tulid ja kelle omad olid. J Pi andis kohtus ütlusi, et tunneb Taaavi O.V-d, kuna elas samas alevis xxxx. Tema ei ole O.V-lt narkootikume saanud. Süüdistatav O.V andis kohtus ütlusi, et ta tunnistab end süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Hakkas narkootikume tarvitama, kuna oli palju vaba aega. Käis mustalt tööl. Kinnitab, et andis ühisel peol C Aale narkootikume, samuti on ühise peo käigus tarvitanud ja andnud edasi narkootikume J Kle, A Kile, K Kile, K Rle, M Mile. Tema sõnul oli narkootikumideamfetamiini tarvitamine peol tavapärane. Süüdistuses

§ 185lg 2 p 2 end süüdi ei tunnistanud.

Süüdistuse kohta andis järgmised ütlused, et istuti tema juures. K R kutsus kaks tuttavat tüdrukut. Nad tulid sinna. Ta ei 5 suhelnudki nendega, nad läksid edasi M H juurde. Järgmise päeva õhtul läks ta ka sinna. Tema neile narkootikume ei pakkunud. Ise küsisid. Tal oli narkootikum laua peal ette valmistatud. Mitme triibuna. Tema ise jõi narkootikumid veega alla. Tema oli seal 4-5 tundi, siis tuli politsei. Tarvitati koos narkootikume. Tema sõnul tarvitati narkootikume ainult ühel korral. Tüdrukute kohta sai teada, et nad on Me ja Ki sõbrannad, elavad xxxx ja käivad xxxx. Ta ei osanud arvata, et nad on alaealised, kuna K ja M olid ka täiskasvanud, nende tüdrukud olid. Ta ei survestanud narkootikume proovima, kuid ei keelanud ka. Ta arvas, et xxxx võetakse täiskasvanuid. Peol tarbiti alkoholi, aga seda ei ostnud tema. Ta sai E Vga facebookis sõbraks. Käesoleval ajal elab ja töötab xxxx. Läks

1. aasta septembris xxxx elama. Käib tööl xxxx ehitusfirma. Enam alkoholi ja narkootikume ei tarbi, kuna on elukaaslane ja varsti sünnib laps. Kohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust: Ekspertiisiakt nr 140I, 27.09.2019 (tl 1), mis kinnitab, et 12.09.2017 E Vlt võetud uriinist leiti amfetamiini. Õiend ekspertiisi maksumuse kohta (tl 2), et toksikoloogiaekspertiisi hind on 50 eurot. Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 3), 12.09.2017 on M F korrarikkumise kõrvaldamiseks tuvastatud isikusamasus. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 4), mille kohaselt edastatakse M F uriin ekspertiisi. Ekspertiisiakt nr 141I, 27.09.2019 (tl 5), mis kinnitab, et 12.09.2017 M Flt võetud uriinist leiti amfetamiini. Õiend ekspertiisi maksumuse kohta (tl 6), et toksikoloogiaekspertiisi hind on 50 eurot. Isiku läbivaatuseprotokoll (tl 7), 23.02.2018, mis kinnitab, et 23.02.2018 xxxx, O.V-l ei olnud keelatud esemeid. Vallasasja läbivaatuse protokoll (tl 8), 23.02.2018, mis kinnitab, et 23.02.2018 xxxx, O.V spordikotist leiti gaasipüstol, padrunihüls, gaasiballoon, kasutatud süstal, karp õhupüstoli kuulidega. Isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tl 10), O.V kinnipeetud 23.02.201825.02.
2. O.V kinnipidamise juurde (tl 9), 23.02.2018, isikut tõendav dokumendist (id-kaardist) koopia. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 14-35), O.V mobiiltelefoni Samsung xxxx, vaadeldi mobiiltelefonis sisalduvaid andmeid (fotod, kirjavahetus kõned, sõnumid jt), koos lisa 1 tototabeli ja lisa 2 -DVD plaadiga. Jälitusega kogutud tõendid: (Tõendid II kd, tl 36-105, koos ühe DVD plaadiga). Jälitusprotokollid (mobiiltelefonide pealtkuulamine) kogutud teabe kohta - alates 18.09.201725.03.
3. Pealt on kuulatud O.V mobiiltelefone nr xxxx ja nr xxxx. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tl 107), mis kinnitab, et O.V on teinud 12.09.2017 kolm kõnet E Vle. AS Xxx väljavõte O.V suhtes ajavahemikul 01.01.2017-14.09.2017 (tl 109-112), mis kinnitab, et juulis 2017 on mitmed isikud teinud O.V-le ülekandeid narkootikumide eest. Viru Maakohtu
4. aprill 2017 määrus (tl 113-116), mis kinnitab, et O.V jäeti vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Ta kandis karistust 16.06.2016- 16.06.
5. Ekspertiisiakt nr 52I, 04.04.2018 (tl 117), mis kinnitab, et 02.03.2018 K Rlt võetud uriinist leiti amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti. Õiend ekspertiisi maksumuse kohta (tl 118), et toksikoloogiaekspertiisi hind on 103 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused ( tl 119-122). O.V-le on tagastatud mobiiltelefoni Samsung xxxx ja akupank ( tl 123). O.V-le on tagastatud xxxx kaart, padrunihüls, gaasiballoon, karp õhupüstoli kuulidega, õhupüss (tl 124). 6 Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 125), mis kinnitab, et üle antakse O.V-lt kinnipidamisel ära võetud kasutatud süstal. Tunnistaja A K ülekuulamine (tl 126-127), mille kohaselt annab A K ütlusi, et tutvus O.V-ga ühiste sõprade kaudu, sai teada, et O.V-lt on võimlik saada amfetamiini. Sai temalt amfetamiini korraga 1 gramm, maksis 20 eurot. Kokku on ostnud temalt kolmel korral amfetamiini. Info O.V keskmise päevasissetuleku kohta (tl 128), mis kinnitab, et
6. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist oli 315 eurot. Info O.V keskmise päevasissetuleku kohta (tl 129), mis kinnitab, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed O.V
7. ja
8. aasta tulude kohta. Karistusregistri väljavõte (tl 130), mis kinnitab, et O.V-l on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 7 kehtivat väärteokaristust. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele.

§ 184

süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. O.V süüdistatakse narkootiliste aine amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete I nimekirja. "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse" § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Riigikohus selgitas otsuses 3-1-1-68-09 p 8.1, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad. Kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks on tavaliselt vaja amfetamiini keskmiselt 1,3 g. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohus tuvastas, et O.V-l ei olnud luba narkootikume käidelda. Tunnistajana üle kuulatud C A on selgitanud, et

1. aastal oli O.V-lt võimalik pidevalt narkootilisi aineid saada ja talle on O.V narkootikume proovimiseks andnud
2. aasta suve lõpus kaks korda. Lisaks C Aale oli nimetatud seltskonnas veel kolm inimest 7 ja ka kõik nemad tarvitasid nimetatud narkootikumi. Nimetatud narkootikum, mida tarvitati oli C Aa sõnul valget värvi amfetamiin. K K tunnistas kohtus, et on O.V-ga nii telefoni teel kui ka Facebookis ühendust võtnud ja on temalt paaril korral narkootikume saanud, saadud narkootikumiks oli amfetamiin. Ka J K tunnistas kohtus, et on O.V-lt kolmel korral narkootikume saanud, ka talle on O.V edasi andnud amfetamiini. J K sõnul sai O.V-lt amfetamiini turuhinnaga, milleks oli 20 eurot ja selle eest sai 0,6 või 0,8 grammi. M M selgitas kohtus, et on paaril korral koos O.V-ga narkootikume teinud, aga ta täpselt ei tea, kust need narkootikumid tulid ja kelle omad olid. A Ki avaldatud ütlustest selgub, et ta on ostnud O.V-lt
3. aastal vähemalt kolmel korral 1 g amfetamiini ja narkootikumide maksumuseks on olnud 20 eurot gramm. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust narkootilise aine liiki, kogust ja koostist tõendada ka tunnistaja ütlustega, st nt narkootikumi ostnud isiku ehk tarvitaja ütlustega (RKKo 3-1-1-6809). O.V kinnitas, et andis ühise peo käigus narkootikume edasi C Aale, J Kle, A Kile, K Kile, K Rle, M Mile. Tema sõnul oli narkootikumide- amfetamiini tarvitamine peol tavapärane. O.V on lisaks tunnistanud, et ühise peo käigus, kus viibisid ka E V ja M F, tarvitas ta ise kui ka K R tema toodud amfetamiini. Seega tunnistajate ja O.V enda ütlustega on tõendatud, et süüdistuses nimetatud perioodil on O.V amfetamiini edasi andnud vähemalt neljateistkümnel korral, sh K Rle kahel korral. Kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks on tavaliselt vaja amfetamiini keskmiselt 1,3 g. Seega on leidnud tõendamist, et O.V on käidelnud suurt kogust narkootilist ainet, andes süüdistuses loetletud isikutele edasi vähemalt 1,3 g ulatuses narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud kordade hulgast on välja jäänud E Vle ja M Fle üle antud narkootilised ained, kuna nimetatud koguse üleandmist heidetakse O.V-le ette

§ 185

süüdistuses ja nimetatud koguse topelt arvestamine ka

§ 184süüdistuses on seetõttu lubamatu.

Kui nimetatud isikulistele tõenditele lisaks vaadata ka jälitusega kogutud tõendeid ning arvestada ka sealt tulevad kogused, mida O.V on käidelnud, nähtub, et O.V on käidelnud suures koguses narkootilist ainet. O.V väitel tal suures koguses narkootikume igapäevaselt enda juures ei olnud, vaid narkootikumide jaoks koguti raha kokku ja seejärel käidi narkootikumidel järel ja jagati soovijate vahel laiali. Riigikohus selgitas otsuses 3-1-1-4-04 p 11-12, et lubatud on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Riigikohus selgitas samas otsuses p 13-14, et vastates küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada süüdistatava käitumist jätkuva süüteona või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab selles osas järgmist. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. 8 Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu " siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused. Tuvastatud on neliteist üksikjuhtumit, mil O.V käitles väikeses koguses narkootilist ainet. Ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule " eelnev narkootilise aine omandamine ja seejärel selle edasiandmine. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, milleks nii

§ 183

kui ka § 184 puhul on rahvatervis (mõlema sätte üldisemaks eesmärgiks on piirata narkootiliste ainete tsiviilkäivet). Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab kõiki neid väikese koguse narkootilise aine käitlemisi vaadelda jätkuva süüteona, on nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Kõik neliteist korda jäävad ajavahemikku suvi 2017 kuni 31.03.2018. Karistusõiguslikult tuleb aga anda hinnang narkootikumide müüja tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseeris O.V

§ 184

süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.

§ 184eesmärk on efektiivselt välistada selliste isikute tegevus.

Kohus vähendab

§ 184

lg 2 p 2 episoodi süüdistuse mahtu, kuna ei leidnud tõendamist, et ajavahemikul 14.10.2017 – 17.03.2018 andis O.V korduvalt väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini edasi J Pile. Samuti väheneb süüdistuse maht selles osas, et tõendamist ei leidnud, et: - ajavahemikul 17.06.2017 – 31.12.2017 andis O.V korduvalt s.o vähemalt 6 korda väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini xxxx ja xxxx edasi J Kle. Tõendamist leidis, et andis edasi 3 korda. - ajavahemikul 17.06.2017 – 31.03.2018 andis O.V korduvalt s.o vähemalt 5 korda väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini xxxx ja selle lähiümbruses edasi M Mile. Tõendamist leidis, et andis edasi 2 korda. Seega leidis tõendamist, et 14 korral on O.V andnud narkootilist ainet ajavahemikul suvi 2017- 31.03.2018 edasi erinevatele isikutele, millega realiseeris O.V

§ 184

lg 2 p 2 süüteokoosseisu.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus tuvastas, et O.V pani süüteo toime otsese tahtlusega. Ta ise soovis narkootilist ainet omandada ja seda edasi anda, seega sai ta aru, et omandades ja edasi andes suures koguses narkootilist ainet, paneb ta toime narkootilise ja 9 psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud

12. peatükis sätestatud kuriteo.

§ 185

kohaselt on karistatav täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Seega koosseisu täitmiseks peab edasiandja vähemalt kaudse tahtlusega möönma, et isikud, kellele ta narkootikume annab on alla 18 aastased. Lisaks esineb nimetatud koosseisus eritunnus ka toimepanija osas, nimelt peab toimepanija olema vähemalt 18-aastane.

1. aasta septembris oli O.V 26-aastane. Koos K Rga kutsuti välja E V, kes võttis sõbrannana kaasa M F. Algselt viibiti xxxx ühes korteris, siis liiguti edasi M H majja, kus ühiselt tarvitati alkoholi ning ka narkootikume.
2. aasta septembris oli E V xxxx-aastane ja M F xxxx-aastane. Narkootikumide üleandmist nimetatud tütarlastele ei ole O.V kunagi eitanud, küll on ta väitnud, et ei olnud teadlik tüdrukute vanusest ning seega ei tunnista ta ennast süüdi narkootikumide üleandmises alaealistele. Asjaolu, et narkootikume
3. ja
4. september 2017 tarvitati, on tõendatud E Vle ja M Fle tehtud uriinitestidega, millest nähtub, et mõlema tütarlapse uriinis leidus narkootilist ainet amfetamiin. Mõlemad tütarlapsed on kohtus ütlusi andes tunnistanud, et narkootikumid, mida ühiselt peol tarvitati, tulid O.V-lt ning just nimelt O.V veenis tüdrukuid narkootikume proovima. Küll on mõlemad tüdrukud kinnitanud, et neid ei sunnitud narkootikume tarvitama, vaid otsuse amfetamiini proovida tegid nad uudishimust ise. O.V on tunnistanud, et ta on K Rga pikka aega sõber olnud. E V ja M F kinnitasid, et O.V nägid nemad esimest korda korteris, kuhu nad K R kutsel läksid. E. V on selgitanud, et tema hinnangul pidid nii R kui ka O.V olema teadlikud, et nad on alaealised. Seda järeldas V tema ja R ühiste tuttavate ja sama seltskonna tõttu, kus viibiti. Ka E V Facebook Messengeri väljavõttest nähtub, et ta on O.V-ga sõber ning ka Messengeris on V, kelle kasutajatunnuseks on küll E V, avaldanud, et ta on õpilane xxxx. Ka vestlus O.V-ga käib kooli teemadel. Seega arvestades tütarlaste välimust, nende kontosid suhtlusvõrgustikus ja eelnevat tutvust peol viibinud isikutega, saab väita, et täiskasvanud isikul oleks pidanud tekkima küsimus tüdrukute vanuse osas. Kohtus esitatud küsimusele, et kas keegi seltskonnas olijatest ka huvi tundis, kui vanad tütarlapsed on, selgitasid nii V kui F, et O.V küsis neilt vanust, aga selleks hetkeks oli juba narkootikum tarvitatud. Ka O.V uudishimu tütarlaste vanuse osas näitab, et mingil hetkel tekkis tal ka endal küsimusi, kui vanad on neiud, kellega kaks päeva koos pidutseti ja alkoholi ning narkootikume tarvitati. Siit tõusetuv küsimus- kui eluliselt usutav on asjaolu, et O.V tõepoolest ei teadnud E V ja M F vanust ja kui intensiivselt oleks ta pidanud nimetatud asjaolu välja selgitama. Arvestades E V ja M F ütluseid, siis kogu kahepäevase suhtluse käigus oleks pidanud 26 aastane aru saama, et ta veedab aega koos alaealistega. Esiteks on E V selgitanud, et suitsetades tõmbasid nad F kahe peale sigarette, endal neil suitsu ei olnud, selle said nad peol viibinud isikutelt. Kuna E Vle ja M Fle saadeti järgi auto, siis ei saanud jääda märkamatuks ka see, et M F võeti peale xxxx juurest, kus teadupoolest täisealised isikud ei ela. Kuna E V on selgitanud, et K R oli nii tema kui ka M F vanusest teadlik, siis on eluliselt mitteusutav, et O.V nimetatud asjaolu ei teadnud. Kui vaadata E V ja M F fotot, mis neist on tehtud ülekuulamise käigus, siis neilt fotodelt nähtub neidude tütarlapselik välimus, mis oleks pidanud kohe tähelepanu osutama nende neidudega kokku saades. 10 Seadusandja on näinud ette rangema karistuse alaealistele narkootikumide üleandmise korral, kui täisealiste omavaheliste suhete korral. See on põhjendatav sellega, et täisealiselt oodatakse vastutustundliku käitumist ja teadlikkust oma tervise kahjustamisest. Alaealiste puhul on pannud riik suurema kohustuse kontrollida, et keegi ei paneks alaealist olukorda, mis võiks tema füüsilist- ja vaimset tervist kahjustada. Seega on ka täisealisel narkootikumide käitlejal piltlikult kohustus oma klientuuri tunda. Kui kõik väliselt viitab, et tegemist on alaealise isikuga, siis talle narkootikume edastades võtab diiler alati riski, et tema tegu on karmimalt karistatav kui muidu. Asjaolu, et tegemist oli amfetamiiniga, mida O.V edasi andis, on tõendatud ekspertiisiakti nr 140I, 27.09.2019 (tl 1) ja ekspertiisiakti nr 141I, 27.09.2019 (tl 5), mis kinnitab, et 12.09.2017 E Vlt ja M Flt võetud uriinist leiti amfetamiini.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus tuvastas, et O.V pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Tõendamist leidis, et O.V pidi aru saama, et E V ja M F on alaealised, kuna sellele viitas mitte üksnes tütarlaste välimus, vaid ka suhtlus ja K R teadmine nimetatud asjaolust. Ka hilisemad Messengeris peetud vestlused E Vga viitavad, et tegelikult ei ole O.V-le üllatuseks kui suhtluse käigus E Vga arutatakse koolis toimuvast ja politseis antud ütlustest. Seega on O.V teadlikult kahjustanud alaealiste tervist neile narkootikume andes ning seega on ta toime pannud

§ 185lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.V-le on esitatud süüdistus narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. O.V tunnistas ennast antud kuriteos süüdi. Seega esineb tema teos karistust kergendavad asjaolud, puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

§ 184lg 2 p 2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistaastani.

Lisaks süüdistatakse O.V

§ 185lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteos.

Selles episoodis O.V end süüdi ei tunnistanud, seega puudub tema teos karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud.

§ 185lg 2 p 2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistaastani.

Riigikohus oma 28.10.2015.a lahendis nr 3-1-1-79-15 märkinud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 11 Karistuse keskmine määr

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 185lg 2 p 2 alusel on 9 aastat.

Kohus mõistab O.V-le karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, miinimummääras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude paljusust, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus hindas karistuse mõistmisel O.V süü suurust. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestas kohus ka süüdlase isikut. Eripreventiivses mõttes on süütegude toimepanemise ajal O.V varem kriminaalkorras karistatud isik. Kohtu hinnangul on kõikide O.V-le süükspandavate tegude raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis keskmine või alla keskmise. Kohtu hinnangul on võimalik, arvestades O.V isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast miinimumi lähedase reaalse vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et O.V töötab ja tema perre on sündimas laps. Antud juhul ei ole põhjendatud kohaldada tingimisi karistust, kuna O.V on korduvalt karistatud reaalse vangistusega ning käesolevad kuriteod on laadilt muutunud rasemaks. Kohtu hinnangul saab mõistetud karistust pidada igati kaalutletuks ja optimaalseks karistuseks. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul O.V-l hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lähtuvalt on menetluskuludeks muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on 1350 eurot, määratud kaitsjale välja mõistetud tasu 723,84 eurot, ekspertiisi tegemisega seotud kulu 100 eurot, tunnistajate kohtusse ilmumisega seotud kulu 20 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ja toimepanija väljaselgitamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetutelt välja mõista. Kohus ei mõista O.V-lt välja ekspertiisiaktiga nr 52I, 04.04.2018 K R suhtes

§ 185lg 1 alusel määratud toksikoloogiaekspertiisi kulusid, kuna nimetatud kulud ei oma puutumust antud kriminaalasjas. Kr

MS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust lähtudes võimaldab kohus menetluskulud kogusummas 2193,84 eurot süüdistataval tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 182,82 eurot. ASITÕENDID Pakend koos süstla otsikuga, on antud hoiule ja asuvad Ida prefektuuris asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 183 alusel (tl 158), tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada. O.V kinnipidamisel ära võetud: musta värvi akupank Trust koos värvikaabliga, mobiiltelefon Samsung xxxx, milles Saunalahti Elisa kaart, on tagastatud O.V-le (tl 62-83, 156). O.V kinnipidamisel ära võetud: xxxx kaart nr xxxx O.V nimele, gaasipüstol, padrunihülss, gaasiballoon ja karp õhkpüstoli kuulidega, on tagastatud O.V-le (tl 157). 1 DVD-plaat (22.06.2018 jälitustoimingu protokolli lisa), tuleb jätta kriminaaltoimikusse. 1 DVD-plaat asitõendi vaatlusprotokolli juurde, tuleb jätta kriminaaltoimikusse. 12 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Mare Võrno Rahvakohtunik Kaja Inno Rahvakohtunik 21.08.2019 Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati osaliselt maakohtu otsus. 29.05.2019 kohtuotsus 1-18-6283 jõustus osaliselt 04. detsembril 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 13