ja § 215 lg 2 p 1 järgi
lg 1 alusel 1 aasta vangistusega.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust kohaldati tingimisi ja täies ulatuses täitmisele ei pöörata, kui I.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
lg 1 p-dega 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Priimäed heastama kannatanule tekitatud varaline kahju (tsiviilhagi esitatud summas 54 eurot) hiljemalt 05.08.2017.
Priimäed katseajal mitte tarvitama alkoholi.
Priimäed osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.
lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile, kuid seda mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane
Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu 30.05.2016 määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Õige on maakohtu seisukoht, et tingimise enne tähtaega ei saa vanglast vabastada kinnipeetavat, kellel ei ole elukohta. Seega oli maakohtu otsustus jätta I.A vangistust kandma põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebemenetlusest nähtub, et käesolevaks ajaks on olukord muutunud. Nimelt on määruskaebuse lisana esitatud avaldus, milles M.S. on valmis pakkuma M. Priimäele peale vabanemist elukohta M.S. ile kuuluvas korteris aadressil XXX. Selle uue teabe valguses leiab kohtukolleegium, et elukoha nõue on M. Priimäe puhul täidetud. Vanglast vabanemisel saaks süüdimõistetu elada XXX. 9. Kaitsja toob välja, et nüüdseks on kõik alused I.A vabanemiseks tagatud ja ta saab ennetähtaegselt vabastada. Vaatamata sellele, et formaalsed alused M. Priimäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud, s.o karistus on kantud seaduses nõutud ulatuses ning isikul on käitumiskontrolli jaoks olemas elukoht, ei ole põhjendatud M. Priimäe tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Materiaalsed eeldused on täitmata. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava vabastamine ei ole
76 lg-s 4 sätestatud sisulisi eeldusi hinnates põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20 ja 21). Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad süüdimõistetul küll vangistuses distsiplinaarkaristused, kuid puuduvad ka alused järeldamaks, et vanglas viibitud aeg on süüdimõistetu arengule mõjunud positiivselt, sest süüdimõistetule individuaalset täitmiskava koostatud ei ole, mistõttu põhjapanevaid järeldusi muutuste kohta teha ei ole võimalik. Küll nähtub vangla lisatud julgeolekuabinõude ja julgeolekualaste andmete väljavõttest, et M. Priimäe puhul on kohaldatud julgeolekuabinõusid tulenevalt tema tervislikust seisundist, kuna süüdimõistetu on suitsiidne ning on enesevigastamise oht. Samuti on süüdimõistetu näidanud oma varasema käitumisega, et teda ei ole alust usaldada. Vangla iseloomustusest nähtub, et I.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri kohaselt on süüdimõistetul 2 kehtivat kriminaalkaristust, seda
ja § 215 järgi ning
Samuti on süüdimõistetut mitmel korral karistatud väärteokorras, sh
Korduv karistatus näitab seda, et süüdimõistetu ei ole 3 võimeline oma käitumist juhtima, vaid jätkab süütegude toimepanemist ning varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Süüdimõistetu on vabaduses tegusid toime pannud majandusliku kasu eesmärgil. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul tasumata nõudeid 06.08.2020 seisuga 18 300 eurot. Süüdimõistetul puudub põhiharidus, kuid väidetavalt on motiveeritud seda lõpetama ja on selle peale korduvalt mõelnud. Küll näitab süüdimõistetu elukäik, et mõtteks see jäänud ongi. Töötamine vabaduses on samuti olnud M. Priimäel heitlik ning ta on peaasjalikult teinud juhutöid. Majanduslikust toimetulekust tulenev risk uuteks kuritegudeks on märkimisväärne. Süüdimõistetul on lähedastena elukaaslane ja nende ühine laps. Nimetatud isikud olid süüdimõistetul olemas ka enne käesoleva vangistuse aluseks oleva teo toimepanemist, kuid see ei ole ära hoidnud süüteo toimepanemist. Ka elukaaslane ise on öelnud, et ta on nõus I.A-d moraalselt aitama, kuid selleks on vaja süüdimõistetu enda motivatsiooni. Reaalseid argumente või asjaolusid selliseks seisukohaks, et süüdimõistetu tõesti soovib muutuda, kohtule ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul esineb ka süüdimõistetul alkoholi tarvitamisest tulenev risk. Vangistuse aluseks olev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ning kui tutvuda süüdimõistetu selgitustega maakohtu istungil ning vangla iseloomustusega, siis süüdimõistetu ei näe alkoholis probleemi. Ringkonnakohus sellega eeltoodust tulenevalt ei nõustu. Süüdimõistetu selgitused toimepandud kuriteo osas on samuti asjakohatud. Seega ohuprognoos, mille kohaselt võib I.A vabaduses toime panna uued kuriteod, põhineb süüdimõistetu varasemal elukäigul ning arusaamadel. See, et I.A suhtub püüdu teda karistusega mõjutada ükskõikselt, nähtub järgmisest. Pärnu Maakohtu 05.07.2017 otsusega karistati M. Priimäed 1 aasta vangistusega, kuid 24.09.2018 esitas kriminaalhoolduse ebaõnnestumise tõttu kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, mida ei olnud võimalik menetleda rohkem kui 1 aasta jooksul, sest süüdimõistetu oli tagaotsitav. Ehk siis, süüdimõistetu ei ole osanud kasutada talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ning ei ole kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tulenevalt eelnevast puudub ringkonnakohtul ka usk, et kriminaalhooldus oleks süüdimõistetu puhul sobiv meede uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. I.A on näidanud, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid ning ta asub karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma. Seega ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud ning antud süüdimõistetu puhul ei ole sobivaks riskide maandajaks ka kriminaalhooldus. 10. M. Priimäe kaitsja vandeadvokaat M. Frey esitas taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealuse nõustamisele telefoni teel 4+4 minutit, maakohtu määrusega tutvumisele 37 minutit, määruskaebuse koostamisele ning esitamisele 35 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 74 eurot. Kuna advokaadibüroo ei ole käibemaksukohuslane, siis käibemaksu ei lisandu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades, et määruskaebemenetluse esemeks olev vaidlus ei ole keeruline, M. Frey osales M. Priimäe kaitsjana ka maakohtu menetluses, olles seega juhtumi asjaoludega kursis, kaitsja argumendid on määruskaebuses äärmiselt napid, korrates üksnes üle maakohtu poolt juba väljatoodu ning sisulisi argumente on üksnes 7 rida ning samuti asjaolu, et maakohtu määruses tänu elukoha puudumisele pikad argumendid puuduvad, loeb kolleegium kaitsealusega suhtlemise, 4 maakohtu määrusega tutvumise ning kaebuse koostamise ning esitamise ajakuluks 60 minutit. Sellele vastav riigi õigusabi tasu on 54 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud hüvitada M. Priimäel. 11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 30. novembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm 5 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.