1-18-6283/96

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-6283 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus süüdimõistetu H.X-ile Tartu Ringkonnakohtu
4. augusti
5. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.X (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Tühistada Viru Maakohtu
7. juuli
8. a määrus H.X-ile Tartu Ringkonnakohtu
9. augusti
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramise kohta.
11. Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus H.X-ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks.
12. H.X kaitsja määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
13. Tartu Ringkonnakohus karistas H.X 21.08.
14. a otsusega kriminaalasjas nr 1-186283 KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistusaja 3 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.12.
15. 1.
16. Viru Maakohus vabastas 21.09.
17. a määrusega H.X temale Tartu Ringkonnakohtu 21.08.
18. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega katseajaga kuni 18.07.2021 ja allutas ta käitumiskontrollile. Elektroonilise valve tähtajaks määras kohus 2 kuud. H.X-i kohustati järgima kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4 ja 9 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ning alluda elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus 07.10.
20. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 04.06.2021 erakorralise ettekande, milles taotles H.X-ile mõistetud ärakandmata karistuse - 9 kuu 11 päeva pikkuse vangistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Maakohtu määrus
21. Viru Maakohus rahuldas 09.07.
22. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras täitmisele H.X-ile Tartu Ringkonnakohtu 21.08.
23. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6283 mõistetud ja Viru Maakohtu 21.09.
24. a määrusega karistuse kandmisest tingimisi vabastamisel kandmata jäänud karistuse 9 kuud 11 päeva vangistust. 3.
25. Kõigepealt leidis maakohus, et on tõendamist leidnud, et H.X rikkus korduvalt (22.04.2021 ja 02.06.2021) kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, kui testidega tuvastati amfetamiini tarvitamine. H.X tunnistas rikkumise toimepanemist nii kriminaalhooldajale kui ka kohtule. 3.
26. Seejärel leidis maakohus, et kuigi hooldusaluse suhtes esineb positiivseid asjaolusid, erakorralisi ettekandeid varem koostatud ei ole, elektroonilise valve periood 08.
27. – 08.12.2020 möödus rikkumisteta, perioodil 20.
28. – 04.12.2020 oli isik töövõtulepingu alusel tööl ettevõttes Athena Tõlked OÜ ning alates detsember 2020 on ta töötuna arvel Eesti Töötukassas, ei ole teda käesoleval ajal võimalik mõjutada kergema meetmega, kui seda on vangistuse täitmisele pööramine. H.X-ile määratud katseaeg lõppeb 18.07.2021, mistõttu ei jõuaks isik täita talle määratavaid lisakohustusi ning samuti ei ole võimalik pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni, kuivõrd käitumiskontroll määrati H.X-ile katseaja lõpuni ning katseaeg lõppeb vähem kui 2 nädala pärast. Samas ei saa jätta toimepandud kohustuse rikkumistele reageerimata. Isikule on koostatud ka üks kirjalik hoiatus registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest. Määruskaebus
29. Viru Maakohtu 09.07.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse H.X kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg, kes palub eelnimetatud määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ja H.X-ile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele pööramata. 4.
31. Kaitsja leiab, et maakohtu käsitlus, et ainuke võimalus on pöörata karistus täitmisele, kuna käitumiskontroll määrati kuni katseaja lõpuni ning uusi kohustusi H.X täita ei jõuaks, seab ebavõrdsesse olukorda isiku, kes rikub katseaja nõudeid alles katseaja lõpus, võrreldes isikuga, kes rikub käitumiskontrolli nõudeid katseaja alguses. Põhiseaduse § 12 sätestab üldised võrdsuspõhiõigused ja diskrimineerimiskeelu, mille eesmärk on tagada õiguse ühetaoline kohaldamine. Võrdse kohtlemise põhimõtte printsiibi avaldumisvormi tuleks mõista kui seaduse või õiguse samasugust või ühesugust kohaldamist, kusjuures tegemist on ühe isiku peamise põhiõigusega, mille eesmärk on tagada inimeste sarnane kohtlemine sarnastes olukordades, mistõttu ongi võrdse kohtlemise käsitluses oluline selgitada välja omavahel võrreldavad olukorrad, võrreldavad õigussubjektid ja õigusobjektid, kelle suhtes peab võrdse kohtlemise põhimõtet rakendama. 2 4.
32. KarS § 76 lg 7 annab kohtule laia kaalutlusõiguse, sh peab kohus otsustama, kas karistuse täitmisele pööramine on vajalik, kuivõrd säte annab selleks kohtule õiguse, kuid ei kohusta. Maakohus on ka ise leidnud, et hooldusaluse suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Seega oleks olnud põhjendatud jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. 4.
33. 22.04.2021 rikkumist H.X ei tunnistanud, mistõttu on temale etteheidetav ühekordne narkootiliste ainete tarvitamine. 02.06.2021 koostatud „Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll“ ei sisalda narkootikumide tarvitamise tunnuseid – pupillid väiksed, reaktsioon – normaalne, kõne – selge, aja-, isiku- ja kohataju – selge, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, tasakaal ja koordinatsioon häireteta, käitumine – normaalne. Seega puudusid kaebuse esitajal narkootikumide tarvitamise tunnused. Samuti on 04.06.2021 esitatud erakorraline ettekanne ebaselge, seda H.X rikkumiste selgituste osas.
34. Tartu Ringkonnakohtu 10.08.
35. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 19.08.
36. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning ringkonnakohtu hinnangul on olemas alused mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata jätmiseks.
38. Kõigepealt nõustub ringkonnakohus kaitsjaga selles, et erakorralises ettekandes märgitud teave H.X selgituste kohta on osaliselt arusaamatu, kuivõrd märgitud kuupäevad ei kattu esitatud tõenditega. Nii on erakorralisest ettekandest näha, et H.X 22.04.2021 toimepandud rikkumist esialgu ei tunnistanud, kuid hiljem, s.o 26.05.2021 toimunud registreerimisel ta seda tegi, selgitades, et ei saa aru, kuidas libastumine juhtus ning lubab edaspidi öelda kindlalt „ei“. 26.05.2021 seletust materjalidele lisatud ei ole. Küll on samalaadne selgitus H.X poolt 02.06.2021 antud seletuses. Kuna teine rikkumine tuvastati 02.06.2021, on usutav, et 02.06.2021 võetud seletus käis just samal päeval tuvastatud rikkumise kohta. Lisaks on erakorralises ettekandes märgitud, et H.X seletuste kohaselt tarvitas ta kontrollimisele eelnenud pühapäeval (30.05.2021) amfetamiini, sõber tuli oma asjadele järele ja andis temale lusika otsaga amfetamiini. Sellise selgituse andis H.X 02.06.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis. Seega käib ka see H.X seletus 02.06.2021 toimunud rikkumise kohta. Seega on esitatud materjalidest nähtuvalt H.X tunnistanud 30.05.2021 amfetamiini tarvitamist, mis tuvastati 02.06.
40. Ringkonnakohus leiab, et H.X-ile süüks arvatud kohustuse rikkumist 22.04.2021 ei saa karistuse täitmisele pööramisel arvesse võtta, kuna sellel ajal narkootilise aine tarvitamise kohta puuduvad kindlad andmed. H.X ei ole seda ise tunnistanud, 22.04.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli järgi H.X saadud positiivse tulemusega ei nõustunud. Erakorralise ettekande andmetel saadeti võetud proov Politsei- ja Piirivalveameti poolt ekspertiisi. Kriminaalasja toimikus ekspertiisivastust ei ole, mistõttu ei ole teada, kas H.X oli 22.04.2021 tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin. Ringkonnakohus kontrollis ka H.X karistusregistri andmeid – teda ei ole väärteokorras narkootilise aine tarvitamise või omamise eest karistatud. Seetõttu saab H.X-ile ette heita vaid ühel korral narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumist.
41. Mis puudutab kaitsja väiteid selle kohta, et 02.06.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli järgi puudusid H.X-il narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused, siis see ei välista ainete tarvitamist. Käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 3 p 21 alusel pandav kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid tähendab, et neid ei tohi tarvitada ka väikeses koguses, mis ei pruugigi joobetunnuseid anda. Narkojoobe tuvastamine selle rikkumise puhul ei ole vajalik. H.X on seda rikkumist ise tunnistanud ja indikaatorvahend on tulemuseks andnud amfetamiini positiivse leiu.
42. Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd KarS § 76 lg 7 ei anna võimalust katseaega pikendada, ei ole tõesti võimalik katseaja lõpus toimepandud rikkumistele reageerida lisakohustuste määramisega, kuna neid ei ole võimalik katseaja jooksul täita. Küll ei saa rääkida siin ebavõrdsest kohtlemisest, vaid tegemist on olukorraga, millega tuleb süüdimõistetul arvestada. H.X-ile ei saanud tulla üllatusena, et käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisel võidakse temale mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele pöörata. Seega pidi ta arvestama selle võimalusega kogu katseaja kestel. Samalaadseid olukordi võib tekkida üldkasuliku töö täitmisel või KarS § 74 alusel määratud katseaja pikendamisel, kui tähtaja pikendamine ei ole võimalik, kuna see on juba maksimaalne aeg. Ometigi ei tähenda see, et rikkumisele tuleks jätta alati reageerimata. Küll aga tuleb kohtul kaaluda, arvestades kõiki asjaolusid kogumis, kas käitumiskontrolli nõuete rikkumine tingib karistuse täitmisele pööramise.
43. Ringkonnakohus leiab, et H.X-ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. H.X suhtes ei ole koostatud eelnevalt ühtegi erakorralist ettekannet. On vaid üks hoiatus ja seda registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. Elektroonilise valve periood lõppes ilma rikkumisteta, mis näitab, et kriminaalhooldusalune oli võimeline järgima temale kehtestatud reegleid. Samuti käis H.X tööl ning alates detsember 2020 on töötuna Eesti Töötukassas arvel.
44. Kõige positiivsemaks peab ringkonnakohus aga seda, et H.X liitus 07.07.2021 programmiga SÜTIK, mis tegeleb sõltuvusprobleemidega inimestega. See näitab, et süüdimõistetul on soov vabaneda narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ning motivatsioon selle probleemiga ka tegeleda, et ta peab oluliseks enda tervist ja edaspidist reegleid järgivat elustiili. Lisaks soovib H.X minna tööle Soome Vabariiki, kus ta oleks eemal vanadest sõpradest, kes kallutavad teda narkootiliste ainete tarvitamisele. Kõik eelnev viitab sellele, et H.X soov on asuda elama õiguskuulekalt, muuta enda eluviisi ja loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. Kuivõrd peaaegu kogu ülejäänud katseaeg oli edukas ning tegemist oli vaid ühekordse rikkumisega (arvestades ka seda, et H.X seda tunnistas), oleks ringkonnakohtu hinnangul karistuse täitmisele pööramine ebaproportsionaalne meede.
45. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
46. juuli
47. a määrus tuleb tühistada täies ulatuses ja määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 4 Maarika Kuusk