KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2216 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Q.A.A kaebus Keskkon

§14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest ja LKS-ist tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.
2. Äriregistris on Q.A.A põhitegevusalaks metsaraie ja lisategevusalaks muude põllukultuuride kasvatus. Juhatuse liikme K. V. sõnul tegeleb ettevõte ka metsa majandamise ja metsa majandamist abistavate tegevustega. K. V., korraldades puude istutamist Põlendmaa ja Ranna maaüksustele, pani teo toime juriidilise isiku huvides, sest selline tegevus on otseselt 2 / 21 seotud Q.A.A, sest selline tegevus on otseselt seotud Q.A.A tegevusalaga. Seega kuulub Q.A.A vastutusele võtmisele juriidilise isikuna. 10.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Sama seaduse § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Q.A.A juhatuse liige K. V. pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna oli Põlendmaa maaüksuse omandamisel ettevõtte esindajana teadlik maaüksusele ulatuvast Võrtsjärve hoiualast ja kaitsealustest liikidest, kuid sellest hoolimata korraldas Põlendmaa ja Ranna maaüksustel maapinna ja puude istutamist, teades või vähemalt mööndes, et paneb sellise teoga toime õigusrikkumise.

1. Q.A.A on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv ja seega on ettevõte õigusvõimeline ja süüvõimeline. Q.A.A
2. mai 2024 vastulause
3. Q.A.A esitas
4. mail 2024 Keskkonnaameti väärteoprotokollile vastulause, milles märkis, et see osa kinnistutest, mis oli kvalifitseeritud muu maa kõlvikuna, oli võsastunud.
5. aastal eemaldas Q.A.A kinnistutelt võsa ning kinnistutele istutati kuuse- ja kaseistikud. Kinnistute kõlviku koosseisu muudeti vaid osaliselt. Keskkonnaameti seisukoht, mille kohaselt rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase ja rohunepi elupaigad hävivad või satuvad ohtu, on vale ja põhjendamata. Kuna tegemist on avamaastiku lindudega, kellele mets elupaigaks ei sobi, ei ole Põlendmaa ja Ranna kinnistute võsastunud osa olnud kunagi nendele liikidele elupaik. Keskkonnaamet ei ole hinnanud seda, kas puude istutamine Põlendmaa ja Ranna kinnistu nendele osadele, mis olid varem kasutuses haritava maana, omab olulist ebasoodsat mõju liikide elupaikadele olukorras, kus ümberringi paiknevad teised elupaigaks sobiva avamaastikuga kinnistud. Q.A.A selgituse kohaselt osteti need kinnistud puude istutamiseks ning isegi, kui istutatud puud tuleb likvideerida, ei tegele Q.A.A põllumajandusega ja ei niidaks neid kinnistuid, mistõttu võsastuks need mõne aasta jooksul nii või teisiti. Põlendmaa ja Ranna kinnistud ei ole PRIA andmebaasi alusel olnud varasemalt mitte üksnes heinamaad, vaid neil on kasvatatud ka erinevaid põllukultuure (põldhernest, punast ristikut). Seega need kinnistud ka künti üles ja külvati erinevaid põllukultuure, toimus saagikoristus. Rukkiräägu puhul peetakse üheks peamiseks ohuks põllumajanduse intensiivistumist, millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ja sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel. Q.A.A ei ole toime pannud tahtlikku tegu. Keskkonnaameti
6. juuni 2024 üldmenetluse otsus
7. Kohtuvälise menetleja
8. juuni 2024 otsusega karistati Q.A.A-d looduskaitseseaduse § 71 lõige 2 järgi rahatrahviga 1200 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, kuid arvestas süüd vähendava asjaoluna, et võsa eemaldamisega Põlendmaa kinnistu muu maa kõlvikult on eeldatavalt tagatud soodne seisund avamaa lindudele rukkiräägule, suurkoovitajale, hänilasele ja rohunepile. Otsuses on märgitud, et Q.A.A -l puuduvad kehtivad karistused looduskaitseseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise osas. Kohtuväline menetleja leidis, et kuigi metsa istutamine on iseenesest loodust soosiv ja taastav tegevus ning käesolevalt ei ole keskkonnale veel kahju tekkinud, võivad istutatud puude alles jätmisel ja nende kasvamisel kaduda lagedad alad, mis on elupaigaks kaitsealustele linnuliikidele nagu rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane ja rohunepp. Kuigi Q.A.A oli puid Põlendmaa 3 / 21 ja Ranna kinnistutele istutades teadlik hoiualast ja selle kitsendustest (kaitsealustest liikidest), ei jälgitud oma tegevuse juures kehtivat seadusandlust. Samas arvestas Keskkonnaamet Q.A.A suurt panust tulevasse elukeskkonda ja leidis, et ettevõttele võib määrata karistuse, mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära ning mis võiks olla piisav olemaks edaspidi tähelepanelikum ja hoidumaks sarnaste rikkumiste toimepanemisest. Q.A.A kaebus
9. Q.A.A esitas kaitsja vahendusel
10. juunil 2024 kaebuse kohtuvälise menetleja
11. juuni 2024 üldmenetluse otsusele väärteoasjas
12. Menetlusaluse isiku kaitsja palub kohtul väärteomenetluse väärteoasjas väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja lõpetada väärteomenetluse Q.A.A suhtes otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud palub Q.A.A jätta Eesti Vabariigi kanda.
13. Keskkonnaameti kirjalik seisukoht Q.A.A kaebusele
14. Kohtuväline menetleja leiab
15. augustil 2024 kirjalikus seisukohas, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsus on õiguspärane ning järeldused kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemise osas on tõenditega kinnitust leidnud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on rikkumiste olulisust ja süü suurust arvestades optimaalne. Kirjaliku seisukoha kohaselt on menetlusalune isik kuuse- ja kasetaimede istutamisega tekitanud olukorra, kus haritava ja muu maa kõlvikud muutuvad tulevikus metsamaa kõlvikuks. Q.A.A -l ja tema juhatuse liikmel K. V. puudus LKS § 14 lg 1 p 1 kohaselt nõusolek kõlviku piiride ja sihtotstarbe muutmiseks. Puude istutamisega on kahjustatud rukkiräägu ja rohunepi elupaikasid, mis on LKS § 32 lg 2 kohaselt keelatud. Kuna töid teostati kevadisel ajal, toimus ka märgitud liikide oluline häirimine nende pesitsuse ja poegade üleskasvatamise ajal. Kuuse- ja kasetaimede istutamisega on tegemist maaomaniku poolt teadlikult metsakultuuri rajamisega ehk kõlviku piiride ja sihtotstarbe muutmisega. Q.A.A kaitsja on kohtule esitatud kaebuses öelnud, et ettevõte omandas Põlendmaa ja Ranna maaüksused selleks, et sinna puud istutada.
16. Põlendmaa ja Ranna maaüksustel registreeritud rukkirääk on ühtlasi nii Võrtsjärve hoiuala kui ka Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärgiks. Samuti asub Põlendmaa maaüksusel oluline rohunepi mänguala Valguta poldril. Vaatlused kinnitavad, et rukkirääk ja rohunepp eelistavad elada ekstensiivselt majandatavatel põllumajandusmaastikel. Istutatud lehtpuumets sarnaneb lühiajaliselt võsastunud alaga, kuid pikaajaliselt on metsal negatiivne mõju poldril pesitsevatele kaitstavatele põllulindudele. Kuusemets on kohe algselt rukkiräägule, suurkoovitajale ja rohunepile ebasoodne elupaik. Q.A.A on puude istutamisega rukkiräägu ja teiste kaitstavate linnuliikide elupaikadesse vähemalt kahjustanud nende elupaika ja rikkunud LKS § 32 lg 2 sätestatud keeldu.
17. Võsastunud ala taastamine avatud maastikeks on lihtne tegevus on ning Keskkonnaamet on paljudel sarnastel kaitstavatel aladel seda vajadusel tellinud. Seega ei saa võsastunud ala kuidagi liigikaitseliselt võrrelda istutatud puistuga ja isegi põllumajanduse lakkamine nendel kinnistutel ei tähenda elupaikade kadu.
18. Keskkonnaamet on varasemalt selgitanud, et otsest taimekaitsevahendite mõju rukkiräägule ei ole tuvastatud, kuid taimekaitsevahendid põldudel mõjutavad looduslikku 4 / 21 mitmekesisust ja seeläbi ka lindude toidubaasi. Asjaolu, et Ranna ja Põlendmaa kinnistutel on kasvatatud põllukultuure, ei tähenda, et need alad ei sobi sellisel juhul rukkiräägu või teiste põllulindude elupaigaks.
19. Põlendmaa ja Ranna maaüksustele kuuse- ja kasetaimede istutamine oli teadlik tegevus. Maaüksuseid soetades pidi Q.A.A olema teadlik, et need asuvad hoiualal ning maaüksuste kasutamisele laienevad looduskaitseseaduses sätestatud kitsendused. Kaitstavate linnuliikide elupaikadesse istutamisel on oluline negatiivne mõju kõnealustele liikidele, nende elupaigale ja kaitstava ala kaitse-eesmärgile. Keskkonnaamet leiab, et väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü piisavalt suur ja omab avalikku huvi, seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks.
20. Kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus rikkumiste olulisust ja süü suurust arvestades optimaalne. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub alus otsuse tühistamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites rõhutanud, et seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (näiteks RKKKo 3-1-1-2-16, p 9).
22. Kohus kontrollib käesoleva otsuse raames seda, kas kohtuvälises menetluses kogutud tõendid kinnitavad Q.A.A poolt Keskkonnaameti 07.06.2024 otsuses neile etteheidetava teo toimepanemist, kas on täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis, samuti, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Lisaks eeltoodule avaldab kohus otsuses oma seisukoha Q.A.A kaebuses esitatud kohtuvälise menetleja otsuse kohta esitatud etteheidete osas.
23. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Tartumaal XXX Põlendmaa (katastritunnus XXX) ja Ranna (katastritunnus XXX) maaüksused kuuluvad Q.A.A-le (tl 95-96) ja need asuvad Võrtsjärve hoiualal.
24. Vaidlust pole ka selle üle, et Q.A.A juhatuse liige K. V. korraldas 2023 aprillis - mais Põlendmaa ja Ranna maaüksustel maapinna ettevalmistamist ja puude istutamist (tl 99-107 vaatlusprotokoll). Nimetatud asjaolu kinnitab nii K. V. kui ka H. V. pöördumine Keskkonnaameti Looduskasutuse osakonna poole koos fototabeliga (tl 65- 69), M. V. koostatud vastus Keskkonnaameti Järelevalveosakonna Tartumaa büroole (tl 70-71) ja 22.06.2023 sündmuskoha vaatluse protokoll koos asukoha skeemi ja fototabeliga (tl 72-83).
25. LKS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on hoiuala kaitstavaks loodusobjektiks.
26. Q.A.A-le heidetakse nii väärteoprotokollis kui -otsuses ette kuuse- ja kasetaimede istutamist Põlendmaa maaüksusele jäävatele haritava-, metsa- ja muu maa kõlvikutele ja Ranna maaüksusele jäävatele haritava- ja muu maa kõlvikutele, omamata 5 / 21 selleks tegevuseks kaitstava loodusobjekti valitseja- Keskkonnaameti - nõusolekut. Kohtuväline menetleja leiab, et kirjeldatud teoga rikkus Q.A.A juhatuse liige K. V. LKS § 14 lg 1 p 1 nõudeid.
27. LKS § 14 lõike 1 punkti 1 sätestab, et hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet.
28. Kohus on seisukohal, et Q.A.A juhatuse liige K. V. pidi olema m.h 22.02.2023 ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkuleppe ja müügilepingu (tl 109-129) mitmetes lepingu punktides kajastatud informatsiooni alusel teada, et Põlendmaa kinnistu asub Võrtsjärve hoiualal, mille valitseja on Keskkonnaamet (tl 115).
29. Kaebuses viidatakse asjaolule, et Keskkonnaamet pole täpsustanud, kas menetlusalusele isikule heidetakse ette kõlvikute piiride või kõlvikute sihtotstarbe muutmist.
30. Kohus leiab, et väärteoprotokolli ja -otsuse sõnastusest nähtub, et etteheidetav tegu seisneb maaüksustel maapinna ettevalmistamises ja puude istutamises kõlvikutele, m.h kõlvikutele mis ei ole metsamaa. Kohtu arvamuse kohaselt on väärteoprotokolli tekstist aru saada, et Keskkonnaamet heidab Q.A.A-le ette nii kõlvikute piiride muutmist kui ka kõlvikute sihtotstarbe muutmist.
31. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Sama sätte p 11 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed.
32. Seega seisneb tegu, mida Q.A.A-le ette heidetakse, selles, et K. V. korraldas Põlendmaa ja Ranna maaüksutel maapinna ettevalmistamise ja puude istutamise, ilma, et ta oleks omanud selliseks tegevuseks Keskkonnaameti luba ja oma tegevusega muutis Q.A.A talle kuuluvate katastriüksuste kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet.
33. Q.A.A kaitsja leiab kaebuses, et Keskkonnaameti 08.05.2024 väärteoprotokollist ega ka 07.06.2024 väärteootsusest ei ole aru saada, mille eest Q.A.A-d karistati.
34. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et menetleja on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt 3-1-171-13, p 7; 3-1-1-90-12, p 7; 3-1-1-45-11, p 12; 3-1-1-16-09, p 8 ja 3-1-1-54-09, p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt 3-1-1-45-11, p 9).
35. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. 6 / 21
36. Q.A.A-le etteheidetav väärtegu on kvalifitseeritud looduskaitseseaduse (LKS) § 71 lõike 2 alusel, s.o kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine.
37. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet ei ole LKS § 71 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu sisustamisel selgelt viidanud, millist LKS § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat loodusobjekti kaitsenõudeid on Q.A.A väidetavalt rikkunud.
38. Kaebuses on Keskkonnaametile ette heidetud, et kuivõrd LKS § 4 lõige 1 kohaselt on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, siis väärteoprotokollist ja -otsusest ei selgu, millise konkreetse kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumist Q.A.A-le ette heidetakse.
39. Kohus sellise etteheitega ei nõustu. Nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on selgelt viidatud asjaolule, et Q.A.A-le kuuluvad maaüksused asuvad Võrtsjärve hoiualal ja, et hoiualal oleks olnud enne maapinna ettevalmistamist ja puude istutamist vajalik küsida loodusobjekti valitseja, s.o Keskkonnaameti, nõusolekut.
40. Lisaks eeltoodule on sõnaselgelt väärteoprotokollis ja -otsuses märgitud, et kuivõrd Põlendmaa maaüksusel on Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva rukkiräägu elupaik, kes on ühtlasi ka Võrtsjärve hoiuala kaitseeesmärgiks, samuti on samal maaüksusel registreeritud III kaitsekategooriasse kuuluva suurkoovitaja ja hänilase elupaik, aga ka II kaitsekategooriasse kuuluva rohunepi elupaik ning seal asub oluline rohunepi mänguala, on K. V. rikkunud ka LKS § 32 lg 2 nõudeid. Seega on viidatud asjaolule, et Q.A.A tegevus seoses maapinna ettevalmistamise ja puude istutamisega on kaasa toonud elupaikade ja kasvukohtade hävitamise ja kahjustamise, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide olulise häirimine, samuti on ohtu seatud elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodne seisund.
41. Kaebuses on märgitud, et Keskkonnaamet on väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidanud LKS § 32 lõike 2 rikkumisele. Säte sisaldab mitut erinevat faktilist koosseisu. Keskkonnaameti väärteoprotokollist ja vaidlustatud väärteootsusest ei selgu, millise eelpool nimetatud tegevusena Q.A.A tegevus on kvalifitseeritud.
42. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis ja -otsuses on puutumuses rukkiräägu, suurkoovitaja ja hänilase ning rohunepi kaitsevajadusega viidatud selgelt asjaolule, et Q.A.A on oma tegevusega toonud kaasa:  hoiualal elupaikade hävitamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;  hoiualal elupaikade kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;  hoiualal kasvukohtade hävitamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;  hoiualal kasvukohtade kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati;  hoiuala kaitstavate liikide oluline häirimine;  tegevus hoiualal, mis seab ohtu elupaikade soodsa seisundi;  tegevus hoiualal, mis seab ohtu kasvukohtade soodsa seisundi;  tegevus hoiualal, mis seab ohtu kaitstavate liikide soodsa seisundi.
43. Seega on Keskkonnaamet nii väärteoprotokollis kui ka- otsuses teinud viite LKS § 32 lg 2 kõigile loetletud tegevustele. Seega on etteheide arusaadav, kuid eraldi on küsimus sellest, kas väärteoasjas kogutud tõendid annavad aluse ette heita kõiki loetletud tegevusi, m.h elupaikade, kasvukohtade hävitamist. Kohus käsitleb seda teemat käesolevas otsuses hiljem. 7 / 21
44. Kaebuses on välja toodud ka asjaolu, et väärteoprotokollis ja -otsuses on nimetatud erinevaid kaitsealuseid liike (rukkirääk, rohunepp, suurkoovitaja, hänilane) ja nende elupaiku. Samas Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmise määruses on liigiks, mille kaitseks on hoiuala moodustatud, nimetatud nendest liikidest vaid rukkirääku. Tõendid, millele väärteoprotokollis ja -otsuses viidatakse, käsitlevad vaid rukkiräägu ja rohunepi elupaiku.
45. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et väärteoprotokollis ja -otsuses on loetletud enam liiki, kelle olulisele häirimisele on viidatud, kuid tõendeid on kohtuväline menetleja valdavalt kogunud rukkiräägu ja rohunepi kohta.
46. Samas on pigem tegemist küsimusega, kas kõik väärteoprotokollis ja - otsuses Q.A.A-le etteheidetavad asjaolud on tõendatud või mitte, mitte aga sellega, et väärteokoosseis oleks sellest tulenevalt ebaselge.
47. Eeltoodust tulenevalt on kohus seiskohal, et Keskkonnaameti poolt koostatud 08.05.2024 väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 lg 2 sätestatud nõuetele.
48. Kaebuses on kaitsja märkinud, et väärteoprotokollis ja -otsuses on ebaõigesti kajastatud katastriüksuste kõlvikulise koosseisuga seotud asjaolusid. Kaebaja leiab, et Põlendmaa ja Ranna kinnistu kõlvikulist koosseisu ei ole muudetud või alternatiivselt on seda muudetud vaid osaliselt.
49. LKS § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei või hoiualal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtostarvet.
50. MaaKatS § 13 1 lõike 2 kohaselt on kõlvikute liigid haritav maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa.
51. Põlendmaa kinnistu koosneb järgmistest kõlvikutest: haritav maa (42,83 ha), muu maa (24,42 ha) ja metsamaa (0,2 ha). Ranna kinnistu koosneb järgmistest kõlvikutest: haritav maa (0,11 ha) ja muu maa (2,15 ha). Kaebuses on viidatud, et sellel osal kinnistutest, mis oli kvalifitseeritud muu maa kõlvikuna, kasvas võsa
52. Kaebaja on seisukohal, et puude istutamisega Põlendmaa ja Ranna kinnistutele ei tekkinud metsamaa kõlvikut.
53. Keskkonnaamet leiab, et kuuse- ja kasetaimede istutamisega Võrtsjärve hoiualale jäävatele Põlendmaa ja Ranna maaüksustele, haritava- ja muu maa kõlvikutele, on menetlusalune isik teadlikult tekitanud olukorra, kus haritava maa ja muu maa kõlvikud muutuvad tulevikus metsamaa kõlvikuks.
54. Kohtus andis tunnistajana ütlusi P. A.. Ütluste kohaselt on tunnistaja tööalaselt kokku puutunud Põlendmaa ja Ranna maaüksustega ja on käinud alaga põgusalt tutvumas. Tunnistaja sõnul registreeris ta vaatepildi, mis seal oli. Oma sisendis andis mõista, et selle teoga on kahjustatud kaitsealuste liikide elupaika ja ala tuleb taastata selliselt nagu see oli. Põlendmaa ja Ranna maaüksuste metsastamine on kahjustanud seal pesitsevate kaitsealuste liikide elupaikasid. Kahjustamine seisneb selles, et kaitsealused liigid, kes seal elavad, ehk rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane ja rohunepp, kellest rukkirääk on kaitse eesmärgiks, on avamaastiku linnud. Nad ei ela metsas. Kui avamaastikule istutatud taimedest kasvab mets, 8 / 21 siis nad väldivad seda, see ei sobi neile toitumiseks ja pesitsemiseks. Eestis on liigid varustatud GPS-ga ja sealt nähtub, et need linnud väldivad metsamaad. Eestis on tehtud mõned tööd rukkiräägu ja rohunepiga selliselt, et on nad varustatud GPS seadmega, et jälgida, kuidas nad liiguvad. Sealt on näha, et rukkirääk väldib puistuid. Talle sobivad erinevad lagedad alad, ka kultuurviljapõld. Eelistab olla kuskil rohumaal. Vajadusel ta võib isegi mõnda aega olla kuskil raielangil, aga see on pigem selline koht, kus ta ei pesitse, vaid on varju läinud. Kui on niitmistegevus või muu tegevus, mis on tema elupaiga ajutiselt ebasobivaks muutnud, siis on kolinud varju. Puistuid nad väldivad. Lisaks puude istutamine mõjub ka mullale. Maapind muutub kuivemaks ja seal on vähem toitu nendele lindudele. Rohunepp toitub põhiliselt vihmaussidest ja rukkirääk sihktiivalistest. Kuivemas maapinnas on neid vähem ja raskem kätte saada ja nad ei läheks neid sinna metsa otsima. Tunnistaja avaldas, et kaardilt vaadates täisistutatud ala muutub ja jagab selle ala keskelt kaheks. Kui vaadata rohunepi elupaika, mis ulatub hoiualalt välja põhja poole, siis täisistutatud ala killustab seda maastikku, mis muudab sobiliku ala väiksemaks, see teeb kiskjatele nende lindude püüdmise lihtsamaks või nende kurnade leidmise, mis on kuskil maapinnal. Seoses maaüksustel olnud võsaga avaldas tunnistaja, et kõnealused liigid eelistavad avatud maastikku. Võsa neile ei sobi, sellepärast on ka need elupaigad registrist justkui välja lõigatud. Samas leidis tunnistaja, et isetekkinud võsa on looduslikum kui suurel alal täis istutatud kinnistu. Tunnistaja ütluste kohaselt küsiti võsa eemalduse kohta Keskkonnaametist ka luba, aga ta eeldab, et see oli eelmine omanik, kes küsis seisukohta, et kas võib eemaldada või mitte. Kuna võis arvata, et selle eemaldamise läbi avatud maastiku osa ka suureneb, siis Keskkonnaamet ei näinud põhjust keelduda. See tundus hea asi, mida nende liikide jaoks teha. Nendel aladel on varasemalt olnud püsirohumaad. Seal on põllukultuure kasvatatud. Tunnistaja avaldas ka seda, et kui maa harimisel mitte midagi ei tehta ja see ala võsastub, siis kuna nad on avamaastiku linnud, siis see ala mingi hetk neile enam ei sobi ja see ala muutub neile kasutamatuks. Nendele liikidele on vaja, et maad hooldatakse. Nad saavad hakkama ka kultuurmaastikul ja kultuurpõldudel, aga pesitsuse edukus on seal oluliselt väiksem kui looduslikel rohumaadel. Kuna tegu on hoiualaga, siis seal on põllumajandamise võtted seetõttu leebemad, seal ei kasutata biotsiidi või väetist. Selleks peab olema keskkonnaameti nõusolek. Puude istutamise mõju on negatiivne, sest elupaika jääb vähemaks. Muutuvad elutingimused, muutub niiskusreziim kui mets hakkab kasvama, kuid niiskusrežiim muutub taimede istutamisest alates. Pluss killustatuse teema, sest see jagab elupaiga pooleks. Metsaservas, kus kaks elupaika või kaks erinevat kooslust kokku saavad, on tavaliselt liigikus suurem. Erinevad biotoobi liigid mingil määral kattuvad. See võib kohale meelitada kiskjaid. Kiskjad armastava liikuda mööda servi, eriti kui serv on rikkalikum. Tegu on Natura alaga ja rukkirääk on kaitse eesmärk. Kaitse-eesmärgile on seatud ka teatud arvuline väärtus, et kui palju linde seal peaks olema. Rukkiräägul on vahemik, mis on 30-
55. Viimase inventuuri andmete põhjal hinnati arvukuseks 35, mis on vahemiku madalamas otsas. Kui suurem ala neile kasutuks muutub, siis see tähendab seda, et neid linde jääb sobivas elupaigas vähemaks, sest nad ei mahu sinna ära. Tunnistaja tutvus rukkiräägu elupaiga kaardiga (Eesti Looduse Infosüsteemist välja prinditud rukkiräägu elupaiga kaart) ja vastates kaitsjale. Tunnistaja nõustus asjaoluga, et vaidlusealused kinnistud on elupaiga ühes ääres, kuid lisas, et need katavad päris suure ala. PRIA kaardi järgi on Põlendmaa ja Ranna kinnistud kas rohumaa või püsirohumaa. Tunnistaja sõnul on Põlendmaa ja Ranna kinnistul olevat kõlvikut peale kuuseja kasetaimede istutamist muudetud, nüüd on tegemist metsamaa kõlvikuga. Sinna on pandud kasvama puud, mis praegu on väikesed, kuid mis kasvavad. Eesmärk on see, et see oleks lõpuks mets. Metsa istutamine on esialgne samm, et sinna mets tekiks. See, et praegu metsa termini alla ei lähe, ei ole tunnistaja arvates oluline. Tunnistaja selgitas ka seda, et kui puud on piisavalt väiksed, siis linnud suudavad seda taluda, taimed on küllalt peenikesed. Algstaadiumis nad suudavad istutatud metsa taluda, aga mida aeg edasi, seda enam nad 9 / 21 hakkavad seda vältima ja seal ei ole võimalik enam varjuda ning eelistavad seal mitte olla. Tunnistaja arvas, et see on paari aasta küsimus. Rohunepi mängupaik, mis on EELIS-esse kantud ja see mäng sattus täpselt olema Põlendmaa kinnistu peal, mis näitab, et see on nendele oluline koht. Vaadates selle ja eelmise aasta seiret, siis mänguvaatlus oli nihkunud lõuna poole. Tunnistaja avaldas, et pole teada, kas see on tingitud metsa istutamisest, et nad on mängu päris palju ümber kolinud. See võib ka varieeruda, et vastavalt sellele, kus on parasjagu paremad tingimused. Poldri ala on justkui selline ala, kus leiab märjemaid ja kuivemaid alasid. Lindudel on suurem valik, kus nad eelistavad oma mängu teha ja hiljem pesitseda. Sama on rukkiräägul. Kui on mitu kurna, siis esimese jaoks valib ühe koha ja kui tingimused muutuvad, so läheb kuivemaks või märjemaks, siis vastavalt selle korrigeerib. See muudab ala väiksemaks, kus ta valikuid saab teha.
56. Tunnistaja M. V. avaldas kohtus, et tema kõige esimene kokkupuude antud teemaga oli möödunud aasta

§ 14

lg 1 kohaselt on juriidilisele isikule võimalik omistada üksnes juhtorgani liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud füüsilise isiku tegu. Individuaalvastutuse põhimõtte kohaselt eeldab juriidilise isiku vastutuse tuvastamine ka juriidilise isiku huvides vahetult tegutsenud isiku koosseisupärase, õigusvastase ja süülise tegevuse tuvastamist.

1. Kuivõrd K. V. on Q.A.A V. poolt toime pandud tegu. juhatuse liige, siis saab osaühingule omistada K.
2. Kohus leiab, et kuivõrd äriregistri andmete kohaselt on Q.A.A põhitegevusalaks metsaraie ja lisategevusalaks muude põllukultuuride kasvatus ning osaühing tegeleb K. V. sõnul metsa majandamisega, siis on kuuse-ja kasetaimede istutamise näol tegemist juriidilise isiku huvides toime pandud teoga, sest istutamise eesmärgiks oli metsa kasvatamine ja selle majandamine. 88.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

89. Keskkonnaamet on väärteootsuses asunud seisukohale, et Q.A.A juhatuse liige K. V. pani

§ 16

lg 3 mõtte kohaselt osaühingule etteheidetava teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna Põlendmaa maaüksuse omandamisel oli ettevõtte esindajana teadlik maaüksusele ulatuvast Võrtsjärve hoiualast ja kaitsealustest liikidest, kuid sellest hoolimata korraldas Põlendmaa ja Ranna maaüksustel maapinna ettevalmistamise ja puude istutamise, teades või vähemalt mööndes, et paneb sellise teoga toime õigusrikkumise.

1. Kaebuses leitakse, et Q.A.A ei ole toime pannud tahtlikku tegu.
2. Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et Q.A.A omandas Põlendmaa ja Ranna kinnistud eesmärgiga istutada sinna kuuse -ja kasetaimed, millest pidi kasvama mets. K. V. oli teadlik, et tegemist on Võrtsjärve hoiualaga. K. V. avaldas kohtus, et ta küsis kinnistu eelmise omaniku esindajalt, et kas seal võivad olla mingisugused istutamisega seotud piirangud ja sai vastuseks, et teadolevalt piiranguid ei ole. Seega oli K. V. kahtlus, et mingid piirangud eksisteerivad, kuid selle asemel, et pöörduda Keskkonnaameti poole eelistas ta infot koguda endiselt omanikult. Asjaolu, et ta ei teinud endale selgeks hoiualaga seonduvaid looduskaitselisi piiranguid, ei tõenda kohtu arvamuse kohaselt seda, et ta ei pannud toime tahtlikku tegu. 92.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 15 / 21 93.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

1. Kaebuses leitakse, et Q.A.A ei teadnud, et puude istutamine ilma Keskkonnaameti nõusolekuta võib olla keelatud. Samuti ei aimanud Q.A.A, et tema tegevus võib kuidagi liike või elupaiku ohustada.
2. Üldteada olevalt peetakse metsa istutamist õilsaks, loodust soosivaks ning igati heaks kiidetud tegevuseks. Metsa istutamist propageeritakse, metsa istutamiseks korraldatakse kampaaniaid, tavapärased on ühised üritused (nt koos kolleegidega või sõpradega) metsa istutamiseks. Sellises olukorras ei oska ega peagi looduskaitsealaste nüanssidega mitte kursis olev isik aimama, et metsa istutamiseks oma kinnistule võiks olla vaja mõne ametkonna nõusolekut või see võiks suisa keelatud olla.
3. Kohus märgib kaitsja poolt otsuse viimases kahes punktis kajastatu kohta, et KeÜS § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava KeÜS-st ja LKS-ist tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Seega oli K. V. juriidilise isiku juhatuse liikmena kohustus endale selgeks teha LKS-st tulenevad hoiuala piirangud ja täitma seaduses kehtestatud nõudeid. Asjaolu, et K. V. väidetavalt ei teadnud, et puude istutamine hoiualale ilma Keskkonnaameti nõusolekuta on keelatud, ei vabasta Q.A.A-d vastutusest ega süüst. Seega oli K. V. kohustus end looduskaitsealaste nüanssidega kurssi viia, kuid ta ei teinud seda.
4. Kohus on seisukohal, et K. V. ütlustega on tõendamist leidnud, et tal oli kahtlus, et kuuse- ja kasetaimede istutamiseks võivad olla Põlendmaa ja Ranna kinnistul mingid piirangud. Vastasel korral poleks ta endise omaniku poole pöördunud ja sellekohast infot küsinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Q.A.A-le etteheidetav tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, sest K. V. pidas võimalikuks, et kuuse -ja kasetaimede istutamisega võib ta rikkuda kaitstava loodusobjekti kaitsenõudeid ja möönis seda.
5. Täiendavalt vajab kontrollimist, kas Q.A.A eksimusega teo keelatuses

§ 39lg 1 mõttes.

puhul võis tegemist olla 99.

§ 39

lg 1 järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. 100. Kaitsja avaldas kohtuvaidluste käigus, et Q.A.A ei teadnud, et tema tegevus – kuuse- ja kasetaimede istutamine –on keelatud ning et ta paneb sellega toime väärteo. Tegemist on keelueksimusega, mis

§ 39lõike 1 alusel välistab isiku süü ja seega puudub väärteo subjektiivne koosseis.

Kaitsja arvamuse kohaselt tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lõike 1 alusel lõpetada, sest puudub üks deliktistruktuuri element - süü. Q.A.A ei teadnud, et ta ei tohi nendele kinnistutele puid istutada. Ta ei teadnud, et puid istutades rikub ta LKS § 71 lõiget 1 – kaitstavad loodusobjekti kaitsenõudeid.

1. Puutumuses eksimusega teo keelatuses toob kaitsja välja järgmised asjaolud. 16 / 21
2. Q.A.A teadis, et tegemist on maatulundusmaaga ja teadis, et maatulundusmaale võib metsa istutada ja seal metsa kasvatada. Samuti teadis ta, et varasemalt on nende kinnistutel tegeletud põlluharimisega – st et kinnistule võib taimi istutada ja neid seal kasvatada.
3. Maakatastri seaduse § 181 lõige 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Metsa kasvatamine ja istutamine maatulundusmaale on lubatud tegevus, maakatastri seaduse kohaselt üks maatulundusmaa kasutamise viise. Just seda Q.A.A ka soovis teha.
4. On täiesti mõistetav, kuidas siin võis tekkida eksimus selles, mida on kinnistul lubatud teha. Maatulundusmaa sihtostarve on mõiste, millega igapäevaselt opereeritakse ja millega Q.A.A ka kursis oli. See sihtostarve nähtub kinnistusraamatust.
5. Asjaolu, et eraldi eksisteerib ka mingit sorti kõlviku sihtotstarve selle 100% maatulundusmaa sihtotstarbe sees, mis võib maatulundusmaa sihtotstarbest erineda – see info ei olnud Q.A.A-le teada.
6. Q.A.A ei teadnud, et metsa istutamine maatulundusmaale, kus metsa kasvatamine on lubatud, võib olla selle maatüki kõlviku sihtotstarbe või piiride muutmine. Samuti ei teadnud Q.A.A, et metsa istutamiseks maatulundusmaale võib vaja olla Keskkonnaameti luba. Muid taimi oli samadele kinnistutele varem istutatud ning selleks polnud Keskkonnaameti luba vajalik olnud.
7. Samuti kasvas kinnistutel juba ostu ajal lehtpuu noorendik, mis samuti jättis mulje, et kinnistutele puude istutamine ei saa olla keelatud.
8. Kui hinnata Q.A.A tegevust ka ühiskondlikust ja moraalsest aspektist, siis ilmset ei saa olla vaidlust selle üle, et metsa istutamist peetakse üldteadaolevalt positiivseks ning soositud tegevuseks. Selle peale ei ole mõistlikult võimalik tulla, et metsa istutamine võiks olla keelatud ning isegi kaasa tuua süüteomenetluse.
9. Selleks, et jõuda järeldusele, et kuuse- ja kasetaimede istutamine nendele kinnistutele võiks olla keelatud, peab omama kas väga spetsiifilisi teadmisi juriidikast (kõlviku sihtotstarve ja selle muutmine, selle eritamine katastriüksuse sihtotstarbest) või väga spetsiifilisi teadmisi rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase ja rohunepi elukohaeelistustest. Selliseid teadmisi ei saa isikult eeldada. Selliste teadmiste puudumise eest ei saa isikut karistada.
10. Eksimus oli vältimatu, sest isegi notar ei pidanud vajalikuks sellist hoiatust kinnistu võõrandamise lepingusse kirja panna. Lepingus on notari selgituste osas esile toodud, et metsa raiele on hoiualal piirangud, kuid metsa istutamise piirangule ei ole kuskil eraldi viidatud. Nendel asjaoludel ei tekkinud ja ei saanudki Q.A.A -l üldse tekkida kahtlust, et tema tegu võiks olla õigusvastane või et ta peaks eelnevalt täiendavalt kontrollima, kas kuuseja kasetaimede istutamine on nendele kinnistutele lubatud. Ka täiendav õigusaktide kontrollimine ei oleks tulemust toonud, kuna Q.A.A oma teada ei muutnud kinnistute sihtostarvet – tegemist oli ka pärast puude istutamist maatulundusmaaga, sest maatulundusmaal on metsa kasvatamine lubatud. See, et katastriüksuse sihtotstarve ja kõlviku sihtotstarve võivad olla erinevad asjad – see ei ole tavainimesele tajutav ja arusaadav. See, et 17 / 21 puude istutamine võiks häirida või kahjustada rukkiräägu, suurkoovitaja, hänilase ja rohunepi elupaiku, ei ole samuti tavainimesele tajutav ja arusaadav.
11. Q.A.A juhib tähelepanu sellele, et mõiste „kõlviku sihtotstarve“ ei ole mitte üheski õigusaktis isegi defineeritud. Ainus säte, kust saab aimu, mis liiki kõlvikuid on olemas, on see maakatastri seaduse säte, mis räägib kõlvikukaardi koostamisest (maakatastriseaduse § 131 lõige 2). Ka see säte ei nimeta kõlviku sihtotstarbeid.
12. Samuti juhib Q.A.A tähelepanu sellele, et ka Keskkonnaameti ametnikud, kes käisid tunnistusi andmas, ei osanud üheselt ja arusaadavalt selgitada, millal muutub haritava maa kõlvik metsamaa kõlvikuks, millised asjaolud selleks täpselt esinema peavad ning millisel õiguslikul alusel seda kõike tuvastatakse. Kui väärtegu menetleva asutuse ametnikud ei suuda selgitada, mis õiguslikel ja faktilistel alustel toimub kõlviku sihtotstarbe ja piiride muutmine, siis kuidas saab sellist teadmist eeldada tavaliselt eraõiguslikult isikult?
13. Eeltoodust tulenevalt puudub Q.A.A süü.
14. Kohtul tuleb hinnata seda, kas Q.A.A -l, täpsemalt K. V., oli objektiivselt põhjust kahelda oma teo õiguspärasuses. Sellise hinnangu andmisel on Riigikohtu arvates oluline arvestada isiku objektiivselt ebaseadusliku käitumise ulatust ja intensiivsust – mida vähemintensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema (RKKKo nr 3-1-1-85-04, p 14).
15. Kohus peab seega vastama küsimusele, kas on võimalik, et Q.A.A juhatuse liige K. V. arvas, et olles kinnistute omanik, millede sihtotstarve on maatulundusmaa, ja teadis, et maatulundusmaale võib metsa istutada ja seal metsa kasvatada, et kuuse -ja kasetaimede istutamine Põlendmaa ja Ranna kinnistutele oli seaduslik ja lubatud tegevus.
16. Riigikohus on selgitanud, et

§ 39

lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Eeskätt peab hindama, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Tavaliselt on keelueksimus välditav. Näiteks on see nii juhul, kui teo keelatus on ilmne. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid endale selgeks teha. Samuti on leitud, et mida vähem intensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema (RKKKo nr 1-21-7336, p 15).

1. K. V. on kohtus avaldanud, et ta ei lugenud läbi lepingut, millega omandas Põlendmaa kinnistu. Nimetatud lepingus on sõnaselgelt kirjas, et Põlendmaa kinnistul asub Võrtsjärve hoiuala, mille valitseja on Keskkonnaamet. Lisaks sellele on K. V. kohtus avaldanud, et ta uuris kinnistu eelmiselt omanikult, et kas kinnistul võivad olla mingid piirangud seoses puude istutamisega. Seega oli ta vähemalt teadlik sellest, et 18 / 21 hoiualal võivad mingid piirangud eksisteerida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. V. kahtles oma tegevuse õiguspärasuses.
2. Isegi kui saaks jaatada asjaolu, et K. V. oli eksimuses, siis polnud see eksimus vältimatu. Lepingut lugedes oleks ta pidanud mõistma, et hoiualal tegutsedes võivad sellega kaasneda piirangud. Kuivõrd lepingus oli ka konkreetne viide hoiuala valitsejale, s.o Keskkonnaametile, siis poleks olnud midagi lihtsamat kui pöörduda asjaolude selgitamiseks Keskkonnaameti poole. K. V. tunnistas, et ta ei pöördunud ühegi ametiasutuse poole enne maa ettevalmistamist ja taimede istutamist.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasja puuduvad õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolud.
4. Alternatiivselt palub Q.A.A menetluse lõpetada VTMS § 30 lõike 1 punkti
5. 1 alusel.
6. Kaebuses leitakse, et Q.A.A süü ei ole suur. Q.A.A eesmärk puude istutamisel oli õilis ja omakasupüüdmatu. Q.A.A tegutses sooviga teha loodusele head ning anda omalt poolt midagi tagasi. Seda kinnitab asjaolu, et Q.A.A on kinnistute omandamisega ja puude istutamisega seoses kandnud märkimisväärseid kulusid, kuid need tegevused ei too talle mitte mingisugust tulu.
7. Q.A.A ei osanud aimata, et maale, mida on majandustegevuseks (põllumajanduseks) aastaid kasutatud, ei tohi puid istutada. Metsa istutamist peetakse ühiskonnas positiivseks ja loodust soosivaks ning taastavaks tegevuseks, seega ei osanud Q.A.A kahtlustada, et selleks võib olla vaja kellegi nõusolekut.
8. Q.A.A leiab, et eeltoodud asjaoludel ei ole õiglane panna teda samasse patta isikutega, kes kahjustavad loodust omakasupüüdlikel eesmärkidel – isikutega, kes metsa röövellikult maha võtavad, loodust reostavad, ehitavad looduskaitsealale elumaju või üksnes lõbutsemise eesmärgil ATV-dega looduskaitsealal ringi kihutavad.
9. Kaebuses märgitakse, et metsa istutamise eest väärteomenetluse korras karistamine sellistel asjaoludel saadab avalikkusele hoopis vale signaali – ükski heategu ei jää karistamata.
10. Keskkonnaamet on seisukohal, et istutades kaitstavate linnuliikide elupaikadesse kuuseja kaseistikuid, on sellisel teol oluline negatiivne mõju kõnealustele liikidele, nende elupaigale ja kaitstava ala kaitse-eesmärgile, mistõttu leiab, et käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel piisavalt suur ja omab avalikku huvi.
11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi sedastatud kohtupraktika kohaselt ei too väärteo toimepanemine siiski vältimatult kaasa vajadust menetlusaluse isiku karistamiseks. Seejuures juhindutakse ka väärteomenetluses otstarbekuse kaalutlustel menetluse lõpetamisel kriminaalmenetlusõigusest (vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Kohtul lasub karistuse kohaldamisel ka üldine kohustus järgida põhiseaduse § 11 teisest lausest tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet, mille järgi tuleb karistuse kohaldamine välistada, kui see oleks väärteo asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas (vt RKKKo 3-1-1-85-04, p-d 15-16). Sealjuures ei välista otstarbekuse kaalutlustel väärteomenetluse lõpetamist asjaolu, et menetlusalune isik on teo toimepannud kutsetegevuses (vt RKKKo 3-1-1-29-11). Arvestades väärteomenetluse asjaolusid, oleks menetlusaluse isiku karistamine väärteo korras ilmselgelt 19 / 21 mittemõõdukas meede, isegi kui mõni väärteo koosseis oleks kohtu hinnangul täietud (millise järeldusega menetlusalune isik ei nõustu).
12. Kohus leiab, et Q.A.A süü pole hetkel suur tänu sellele, et avamaa(stike) lindude elupaiku vaid kahjustati, mitte ei hävitatud. Samuti eemaldati Põlendmaa kinnistu muu maa kõlvikult võsa, mis tagab soodsa seisundi avamaa lindudele.
13. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega aga avaliku menetlushuvi küsimuses ja leiab, et Q.A.A ükskõikne suhtumine looduse kaitsmisesse, mitmekesisuse säilitamisse, looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisesse ja tegutsemine vastuolus LKS -sätestatud reeglitele, on ilmselgelt avaliku menetlushuvi sfääri jääv temaatika.
14. Vastupidiselt kaitsjale, leiab kohus, et metsa istutamise eest väärteomenetluse korras karistamine sellistel asjaoludel saadab avalikkusele õige signaali- enne kui asuda metsa istutama, on vajalik veenduda, et selline tegevus ei kahjusta lindude/loomade elupaiku või ei häiri kaitstavaid liike ega sea ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsat seisundit.
15. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 132.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele.

1. LKS § 71 lg 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumis eest rahatrahviga kuni 3200 eurot.
2. Kohtuväline menetleja leidis, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, kuid arvestas süüd vähendava asjaoluna, et võsa eemaldamisega Põlendmaa kinnistu muu maa kõlvikult on eeldatavalt tagatud soodne seisund avamaa lindudele rukkiräägule, suurkoovitajale, hänilasele ja rohunepile. Otsuses on märgitud, et Villa Carteloni OÜ-l puuduvad kehtivad karistused looduskaitseseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuigi metsa istutamine on iseenesest loodust soosiv ja taastav tegevus ning käesolevalt ei ole keskkonnale veel kahju tekkinud, võivad istutatud puude alles jätmisel ja nende kasvamisel kaduda lagedad alad, mis on elupaigaks kaitsealustele linnuliikidele nagu rukkirääk, suurkoovitaja, hänilane ja rohunepp. Kuigi Q.A.A oli puid Põlendmaa ja Ranna kinnistutele istutades teadlik hoiualast ja selle kitsendustest (kaitsealustest liikidest), ei jälgitud oma tegevuse juures kehtivat seadusandlust. Samas arvestas Keskkonnaamet Q.A.A suurt panust tulevasse elukeskkonda ja leidis, et ettevõttele võib määrata karistuse, mis jääb alla keskmist sanktsioonimäära ning mis võiks olla piisav olemaks edaspidi tähelepanelikum ja hoidumaks sarnaste rikkumiste toimepanemisest.
3. Seega saab nõustuda Keskkonnameti seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas tagab ka keskmisest madalam karistusmäär menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. 20 / 21 Kohus leiab, et mõistetav karistus tagab nii üld- kui eripreventiivsetest aspektidest menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise.
4. Seega on kohtu arvamuse kohaselt Keskkonnaameti poolt Q.A.A-le LKS § 71 lg 2 alusel määraud karistus, s.o rahatrahv summas 1200 eurot põhjendatud ja seaduslik karistus.
5. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 29.11.2019, 4-18-5765/24, p 9).
6. Kaitsja esitas kohtule taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks summas 4700 eurot, mille lisandukstaotluses märgitud õigusabi hinnaga 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta) tasu 25.11.2024 istungil osalemise aja eest.
7. Kohus on seisukohal, et nii õigusabi maht, mis on kajastatud taotluses, kui ka hind vastavad väärteoasja keerukusele ja selleks kulutatud ajale. Kuna kohus ei rahulda Q.A.A kaebust, siis puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt. Seega jääb kaitsja poolt esitatud menetluskulu Q.A.A kanda.
8. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p-le 1 jätab kohus Q.A.A kaebuse Keskkonnaameti
9. juuni 2024 üldmenetluse otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 21 / 21