← Eesti

1-18-4052/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4052 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. aprilli 2020 määrus I.K-le Viru Maakohtu
  3. veebruari 2019 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.K XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. aprilli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Viru Maakohtu 07.02.2019 otsusega karistati I.K-d KarS § 209 lg 2 p 4 - § 22 lg 3 järgi 1 aasta vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel liideti Viru Maakohtu 04.12.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 5 kuud vangistust – ning mõisteti I.K-le liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 04.12.2017 kohtuotsuse alusel ärakantud karistus – 5 kuud vangistust ning mõisteti I.K-le lõplikuks karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui I.K ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX. KarS § 74 lg 3 alusel määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud. Kohtuotsus jõustus 15.02.
  6. 25.03.2020 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb I.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikub kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.
  7. 07.04.2020 kell 11.36 alanud kohtuistungile I.K ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud. Maakohus kohaldas süüdimõistetu suhtes sundtoomist 09.04.2020 istungile. Samal päeval isik helistas kell 11.30 kantseleisse. Tema arvates pidi istung olema kell 12 ja siis paluti süüdimõistetul tulla kella 16.00-ks tagasi. Selleks ajaks I.K ei ilmunud. 2.
  8. Viru Maakohtu 08.04.2020 määrusega lükati edasi erakorralise ettekande arutamine ning kohaldati I.K suhtes sundtoomist Viru Maakohtu Narva kohtumajja 09.04.2020 kell 14.00 toimuvale istungile. Sundtoomine ebaõnnestus. 09.04.2020 taotles kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist. 2.
  9. Viru Maakohtu 14.04.2020 määrusega lükati edasi erakorralise ettekande arutamine, kuulutati I.K tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel tõkendina vahistamine. 14.04.2020 peeti süüdimõistetu tagaotsitava kinni ja toimetati Narva arestimajja Vahtra
  10. Maakohtu määrus
  11. Viru Maakohtu 15.04.2020 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja KarS § 74 lg 4 alusel pöörati täitmisele I.K-le mõistetud kandmata karistuse osa 7 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 14.04.
  12. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. 3.
  13. Maakohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimusid erakorralise ettekande aluseks olevad kohustuse rikkumised 05.12.2019 ja 06.01.2020 ning edasi alates 28.02.2020, kui I.K jättis täitmata registreerimiskohustuse. Lisaks rikkus I.K kohustust elada kohtu määratud aadressil ning saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Erakorralisele ettekande kohaselt elas isik kuu jooksul aadressil XXX kriminaalhooldusametniku sellest teavitamata ja elukoha vahetamise avaldust kirjutamata. Kõiki nimetatud rikkumisi tunnistas ka I.K ise. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 3.
  14. Hinnates KarS § 75 lg 1 p-des 1, 5 sätestatud kohustuste rikkumisi tuleb tõdeda, et käesoleval juhul puudusid mõjuvad põhjused, mis õigustaksid rikkumiste toimepanemist. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et I.K oli teadlik käitumiskontrolli täitmise kohustusest ning mittetäitmisele järgnevatest tagajärgedest. I.K põhjendas registreerimistele mitteilmumist terviseprobleemidega (20.01.2020 seletuskiri) ning alkoholijoobe seisundiga (12.03.2020 seletuskiri, 05.12.2019 telefonikõne). Maakohtu hinnangul ei ole ühelgi juhul tõendatud, et tegemist olnuks mõjuva põhjusega. Maakohus rõhutas, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna selle rikkumine takistab ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli. Ka elukoha muudatusest teatamata jätmiseks ei olnud I.K-l mõjuvaid põhjuseid ega reaalseid takistusi. 3.
  15. Maakohtu hinnangul tuleb karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel arvesse võtta I.K käitumist nii enne kui ka pärast erakorralise ettekande esitamist, mis viitab äärmiselt ükskõiksele suhtumisele talle määratud kohustuste suhtes. Vaatamata sellele, et kriminaalhooldusalune kohtuistungil tunnistas rikkumiste toimepanemist, puudus maakohtul veendumus, et edaspidine kriminaalhooldus jätkub ilma probleemideta. Viimast kinnitab tõik, et I.K ei ilmunud ka 07.04.2020 toimunud kohtuistungile, kuigi kohtukutse sai ta isiklikult kätte ning reaalseid takistusi kohtusse ilmumiseks ei olnud. Taaskord 2 põhjendas ta ilmumata jätmist alkoholi tarvitamisega. Ka isiku sundtoomine ei andnud tulemust, kuna ta ei viibinud aadressil, kus ta kohtuotsuse kohaselt pidanuks elama. Tagamaks I.K kohtusse ilmumist, pidi kohus kuulutama ta tagaotsitavaks ning kohaldama tõkendit vahistamine. Kõiki rikkumisi kogumis arvestades tuleb tõdeda, et rikkumised ei ole juhuslikku laadi. I.K hoidis tahtlikult kõrvale nii kohtuotsuse täitmisest kui ka kohtumenetlusest. Rikutud on erinevaid kohustusi, mistõttu tuleb kohtuotsuse eiramist pidada laiaulatuslikuks. 3.
  16. I.K väljendas katseaja nõuete korduva rikkumisega ning kohtumenetlusest kõrvale hoidumisega hoolimatut suhtumist õiguskorda ja talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles. Hoolimatule suhtumisele viitab ka asjaolu, et I.K ei avaldanud rikkumiste osas mingit kahetsust ning püüdis otsida üksnes õigustavaid vabandusi. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametniku hinnangut ja ka I.K seletusi, oli maakohus veendunud, et I.K rikkus käitumiskontrolli nõudeid korduvalt ja tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puudusid. Neil asjaoludel ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine otstarbekas ning KarS § 74 lg-st 4 lähtuvalt tuleb pöörata täitmisele I.K-le mõistetud karistuse kandmata osa – 7 kuud vangistust. Kuivõrd I.K vabatahtlikult kohtuistungile ei ilmunud, puudus maakohtul veendumus, et ta ilmuks iseseisvalt kinnipidamisasutusse karistust kandma. Seetõttu jättis maakohus muutmata I.K-le kohaldatud tõkendi vahistamine. Määruskaebus
  17. Viru Maakohtu 15.04.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I.K, kes toob sisuliselt välja samad asjaolud, mis maakohtu menetluses. I.K põhimõtteliselt tunnistab oma vigu, osundab haigusele ning tunnistab, et oli mingi hetk purjus. I.K leiab, et asja arutamise juures oleks pidanud olema advokaat, mida ta ikkagi tahtis. Veel leiab süüdimõistetu, et täitmisele oleks pidanud pööratama 5 kuud mitte 7 kuud vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  18. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
  19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I.K karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust, täita registreerimiskohustust ja elada kohtu määratud aadressil. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud registreerimiskohustust ning määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis annaks aluse asuda seisukohale, et süüdimõistetu ei rikkunud talle määratud kohustust või kohutuse rikkumine oleks millegagi põhjendatud. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaksid rikkumisi või mida maakohus ei oleks selles osas juba oma määruses käsitlenud. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks vastata väitele, et süüdimõistetu hinnangul tuleks täitmisele pöörata mitte 7 kuud vangistust, vaid 5 kuud vangistust. Seejuures ei ole aru saada, miks süüdimõistetu jõuab sellisele järeldusele. Jõustunud kohtuotsusest tuleneb üheselt, et ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on 7 kuud vangistust. Ka ei päde süüdimõistetu väide, et asja arutamise juures oleks pidanud olemas advokaat, kuna ta seda tahtis. Ringkonnakohus kontrollis nii maakohtu istungiprotokolli kui ka selle juurde 3 kuuluvat helisalvestist. Istungi protokollist tulenevalt on kohtunik selgitanud süüdimõistetule tema õigusi ja kohustusi ning see on kirja pandud ka istungiprotokolli. Süüdimõistetu on vastanud, et õigused ja kohustused on arusaadavad, küsimusi seoses õiguste ja kohustustega ei ole. Maakohtunik selgitas süüdimõistetule, et kaitsja osavõtt kohustuslik ei ole, kuid kui süüdimõistetu soovib, siis talle määratakse kaitsja. Kuna vahepeal videosalvestus katkes, siis kaitsja osaluse võimalikkust selgitas kohus süüdimõistetule lausa 2 korda, kuid seejuures on õigused ja kohustused olnud arusaadavad ja täiendavaid küsimusi süüdimõistetule ei olnud. Seega on tegemist eksliku väitega. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks mõne üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga I.K ei saa aru, et ta oleks midagi valesti teinud, kuidas ta peaks nõuetekohaselt nõudeid täitma, vaid õigustab oma rikkumisi põhjendamatute väidetega. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud.
  20. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
  21. aprilli 2020 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau 4 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.