Obsah (5)

§ 126§ 256§ 180§ 244§ 245

1-20-6480 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6480 (20233001178) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Koh

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Mõista U.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt

§ 256

5 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning 92 (üheksakümmend kaks) eurot ja 40 senti kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulude katteks.

§ 180

lg-te 1, 3 alusel kohustub U.X hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 530 (viissada kolmkümmend) eurot ja 40 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 3 (kolme) kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700038609 ning selgitus „U.X , 1-20-6480, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. U.X ´it süüdistatakse selles, et ta 12.09.2020.a kella 21.29 paiku Sillamäel Ranna tn 37 asuva elumaja juures juhtis sõiduautot Volvo V 70, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et U.X ´i ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,50±0,14 mg/l (tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE ARLE-0014), seega oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 1,36 mg. Joobeseisundi tõttu ei tulnud U.X toime sõiduauto juhtimisega ning riivas elumaja juures olnud kivi. Tagurdades riivas U.X ´i poolt juhitav sõiduauto elumaja juurde pargitud sõiduautot Land Rover Discovery 3, riikliku reg-märgiga xxx, ning sõitis osta õuepingile. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus U.X liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani U.X toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 14.09.2020 sõlmitud kokkuleppega 2 1-20-6480 taotleb prokurör kohtus U.X-i süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.09.2020-14.09.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis tuleb KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, kui U.X ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vabastada U.X kinnipidamiselt kohtuotsuse kuulutamisel. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada U.X-i suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4-ks kuuks. Välismaalasest süüdistatav ei ole nõus võtma endale kohustust lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga (

§ 244²).

Asitõendiks olev väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub toimikus tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista U.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha ja 92,40 eurot kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulude katteks.

§ 180

lg-te 1, 3 alusel kohustub U.X hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 530,40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas U.X , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatava soovil ei osalenud kohtuistungil kaitsjat. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista U.X süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 3