Obsah (16)

§ 214§ 200§ 263§ 323§ 114§ 199§ 64§ 58§ 45§ 266§ 120§ 22§ 81§ 24§ 56§ 59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 27. oktoober 2021 Kriminaalasja number 1-20-4575 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Karl Koi

§ 214

lg 2 p 1, 4,

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 263

lg 1 p 1,

§ 323

lg 1 ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi; Daniel Kaasiku süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4,

§ 200

lg 2 p 4, 8,

§ 323

lg 1 ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi; Artur Grigorovi süüdistuses

§ 114

lg 1 p 1 ja

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 21.

aprilli

1. a otsus Apellandid Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Daniel Kaasiku kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Artur Grigorov (isikukood 50008262757, asub vahistatuna Tartu Vanglas), tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa süüdistatav Daniel Kaasik (isikukood 50207182755, asub vahistatuna Viru Vanglas) kannatanu M.H. , tema lepinguline esindaja Ivo Kaurit Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus osas, millega kohus mõistis Artur Grigorovi

§ 199

lg 2 p 4, 8 (ajavahemikul 26.07.2019 kell 17.30 kuni 27.07.2019 kell 18.00 toime pandud teos) õigeks ja lõpetada selles KrMS § 274 lg 1 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus, kuna süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele.

1. Tühistada Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus osas, millega jäeti ekspertiisikulud 684 eurot riigi kanda. Teha selles uus otsus, millega lugeda ekspertiisikulu 684 eurot menetluskulude hulka ja jätta nende kandmine otsustamiseks väärteomenetluse lahendis.
4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsus muutmata.
7. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt, Daniel Kaasiku kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole Rein Napa vandeadvokaadi Rein Napa poolt Artur Grigorovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 eurot, sealhulgas käibemaks 27 eurot.
9. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda.
10. Kannatanu M.H. a ja M.S. i vahel 30.06.2021 sõlmitud kompromiss jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. APELLEERITUD SÜÜDISTUSED
11. Artur Grigorovile esitati muuhulgas süüdistus

§ 199

lg 2 p 4 ja 8 järgi selles, et ajavahemikul 26.07.2019 kell 17.30 kuni 27.07.2020 kell 18.00 tungis ta akna kaudu sisse Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus XXX asuvasse renoveerimisjärgus eluhoonesse ja võttis sealt võõra vallasasjana ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.T. ile kuuluva elektrilise kettsae „Makita uc3551a“, tikksae „Makita 4327“, elektrilise käsiketassae „Makita 5704“, puulõhkumise kirve „Fiskars XL 25“, helipuldi „Yamaha 01V 96 V2“, isevalmistatud kohvri, basskitarri „Yamaha RBX-270J“ ning samal kinnistul asuvast puukuurist poksikoti „Marbo Sport MB-MC-W140/35-FULL“ väärtusega 40 eurot. Kokku tekitas Artur Grigorov kannatanule kahju summas 1240 eurot. 2. Daniel Kaasikut süüdistatakse

214 lg 2 p 1 ja 4 järgi järgmistes tegudes. 2 2.

1. 06.03.2020 ajavahemikul 20.05.30–20.31 nõudis grupis koos Karl Koiva ja M.A.T. ga Tartu linnas Riia tn 2 asuvas Kvartali keskuses alaealiselt M.M. ilt võla tasumist kannatanut ähvardades. Karl Koiva lausus: „Kas sa arvad, et ma ei vajuta sind ära?“ ning „Kas sa arvad, et ma ei anna sulle nuga“. M.A.T. ähvardas kannatanut lausudes: “Kas sa arvad, et ma ei julge sulle siin peksa anda?“ „Kas sa arvad, et ma ei anna sulle nuga?“ M.M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis selle hirmu tõttu
2. märtsil
3. a Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. 2.
4. 07.03.2020 kell 14.18 nõudis Daniel Kaasik mobiilirakenduse Messenger teel alaealiselt M.M. ilt võla tasumist. Daniel Kaasik ähvardas kannatanut, öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. M.M. tundis reaalset hirmu ähvarduse täideviimise eest ning maksis
5. märtsil 2020 Daniel Kaasikule 25 eurot sularaha. 3.

§ 200

lg 2 p 4 ja 8 järgi süüdistatakse Daniel Kaasikut selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud väljapressimise, 09.03.2020 kella 21.45 paiku Tartu linnas Soola tn 6 asuva Dorpat Hotelli parkla juures võttis kätte noa ning ütles alaealisele kannatanule S.R. ile: „Sa kas annad telefoni või raha, muidu saad nuga“, pärast mida haaras Daniel Kaasik kannatanu käest musta värvi mobiiltelefoni Samsung Galaxy J6, väärtusega 30 eurot. II. MAAKOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU 4. Tartu Maakohus tunnistas 21.04.2021. a otsusega Daniel Kaasiku süüdi ja mõistis karistuseks

§ 214

lg 2 p 4 järgi 5 aastat vangistust;

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi 5 aastat vangistust;

§ 323

lg 1 järgi 1 aasta vangistust ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistis kohus Daniel Kaasikule liitkaristuseks 10 aastat vangistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 13.03.

1. Maakohus rahuldas kannatanu M.H. a tsiviilhagi osaliselt ja mõistis mittevaralise kahju hüvitisena tema kasuks välja Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt solidaarselt 30 000 eurot.
2. Maakohus mõistis Artur Grigorovi

§ 199

lg 2 p 4, 8 (ajavahemikul 26.07.2019 kell 17.30 kuni 27.07.2019 kell 18.00 toime pandud teos) õigeks. Artur Grigorov tunnistati süüdi

§ 199

lg 1 järgi (05.07.2019 toime pandud teos) ja karistati 1 aasta vangistusega;

§ 114

lg 1 p 1 järgi ja karistati 12 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõistis Artur Grigorovile liitkaristuseks 12 aastat vangistust, lugedes karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 13.03.

1. KrMS § 310 lg 2 alusel jättis maakohus kannatanu A.T. i tsiviilhagi Artur Grigorovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 1240 eurot läbi vaatamata.
2. Prokuratuur vaidlustab Artur Grigorovi õigeksmõistmist A.T. i esemete varguses, Daniel Kaasiku kaitsja oma kaitsealuse süüdimõistmist väljapressimises ja röövimise kvalifikatsiooni (korduvuse) osas ning mõrva eest mõistetud karistuses. KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt toimub apellatsioonimenetlus Artur Grigorovi ja Daniel Kaasiku osas vaid ülalnimetatud ulatuses. Apelleeritud osas on maakohtu põhjendused kokkuvõtlikult järgmised.
3. Maakohus asus seisukohale, et esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et just Artur Grigorov oli isikuks, kes võttis Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus XXX asuvast renoveerimisjärgus eluhoonest ja kuurist võõra vallasasjana ebaseadusliku 3 omastamise eesmärgil ära A.T. ile kuuluvad esemed. Süüdistatav tunnistas, et ta viibis Kase tänava kinnistul koos teiste isikutega, kelle nimesid ta ei olnud nõus avaldama. Ta tegi kaasasolnud isikutele akna lahti, teised läksid sisse ja tema läks ära. Edasi ta ei tea, mis seal toimus. Ekspertiisiaktide kohaselt saadi sündmuskohalt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kuigi Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist võetud proovidest ei saa välistada, selgub siiski eksperdi vastusest, et proovist saadud DNA-analüüsil täisprofiil on pärit enam kui ühelt inimeselt. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav oli see, kes võttis XXX kinnistu eluhoonest ja kuurist süüdistuses nimetatud esemed, kuivõrd A. Grigorovi ütluste kohaselt viibis temaga sündmuskohal veel teisi tuvastamata isikuid ja kuriteo toimepanemist grupi poolt ei ole süüdistatavale etteheidetud.
4. Maakohus tõlgendas KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüdiolekus tema kasuks, leides et ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi, kas Artur Grigorov oli isikuks, kes võttis ära A.T. ile kuuluvad esemed.
5. Daniel Kaasikule

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi esitatud väljapressimise süüdistuses leidis maakohus järgmist.

1. Maakohus luges tõendatuks, et Karl Koiva ja Daniel Kaasik nõudsid 06.03.2020 ajavahemikul kell 20.05–20.31 Tartu linnas Riia tn 2 asuvas Kvartali keskuses koos M.A.T. ga M.M. ilt võla tasumist kannatanut ähvardades. Karl Koiva ja M.A.T. ähvardasid kannatanule peksa ja nuga anda, lausudes: „Kas sa arvad, et ma ei vea sind välja siit ja siis annan peksa?“, „annan peksa“ ning „annan nuga“.
2. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et Daniel Kaasik nõudis 07.03.2020 kell 14.18 mobiilirakenduse Messenger teel M.M. ilt võla tasumist kannatanut ähvardades. Daniel Kaasik ähvardas kannatanut M.M. i öeldes: „Kui sa täna õhtuks tuled maksad mingi osa ära jäävad kohe teised mängust välja“, „Homseks veel 25“ ning „Ja siis esmaspäeval ylejaanud“. M.M. maksis 07.03.2020 Daniel Kaasikule 25 eurot sularahas.
3. Maakohus leidis, et juhindudes Riigikohtu praktikast (30.06.
4. a otsus nr 3-1-1-54-16 p 26 ja RKKKo 3-1-1-88-03, p 9) tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas kannatanu M.M. oli süüdistatavale Daniel Kaasikule võlgu ning kas kannatanule esitatud nõue oli seaduslik või mitte. Kannatanu M.M. vastas väidetava võla tekkimise osas, et ta ei olnud kindlasti mitte Kaasikule ega kellelegi teisele võlgu. Ta ei ole Kaasikuga koos ostnud nikotiinipatjasid, mokatubakat. Nikotiini sai ta tasuta. Ta ei ole nikotiini patjasid müünud. Ka jaanuaris ja märtsis 2020 Häirekeskusele tehtud kõnede käigus väitis M.M. , et tema ei ole võlgu ning ta kordas seda veelkord Messengeri vestluses Daniel Kaasikuga. Seega on kannatanu kategooriliselt eitanud süüdistatavale võlgu olemist.
5. Ka tunnistaja R-A.O. ütluste põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et M.M. oli Daniel Kaasikule võlgu, kuivõrd tunnistaja kuulis võlast kolmandatelt isikutelt ning kannatanu väitis talle, et ei taha maksta, sest see ei ole õiglane. Nimelt selgus tunnistaja R-A.O. ütlustest, et tema ei saanudki sellest aru, kas M.M. tegelikult oli võlgu või mitte. Ta ei teadnud, kas see võlg oli päriselt 100% või mitte.
6. Süüdistatav Karl Koiva sai võlast teada paar päeva varem Daniel Kaasikult. Karl Koiva ütluste kohaselt oli M.M. Kaasikule võlgu mingite tupsu värkide ja tornide eest. Muud ta väga ei teadnud selle kohta. Seda, mis summa M.M. võlgu oli, ta otseselt ei teadnud. Ta eeldas, et 4 180 eurot, aga tuli välja, et vähem. Võlast sai ta teada paar päeva varem, kui nad suitsul väljas käisid ja siis tuli jutuks lihtsalt. Ainult Daniel Kaasik rääkis talle võlast.
7. Maakohus leidis, et Daniel Kaasiku ütlused võla tekkimise osas on suuresti vastuolulised, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Nimelt avaldas Daniel Kaasik kohtuistungil kaitsjale vastates, et kannatanu palus temalt abi, kuna kannatanul oli võlg tekkinud. Siis ta andis M.M. ile kaks nikotiinipadja torni ja selle pidi M.M. maha müüma ja raha saama. Kuid prokurörile vastates väitis Daniel Kaasik, et padjakesi ta M.M. ile üle ei andnud, vaid ta andis kannatanule kellegi J. i-nimelise isiku Snapchati kontakti, kelle käest M.M. võis ise nikotiini patju hankida. Lisaks väitis süüdistatav, et tema ise nikotiini patjade eest J. ile ei maksnud, seejärel väitis ta, et M.M. pidi talle andma müügist saadud raha ehk 90 eurot, mille eest said padjakesed hangitud. Siis rääkis Daniel Kaasik, et ta andis 90 eurot M.M. ile, mille eest kannatanu ostis nikotiini patju. Seega nõudis Daniel Kaasik kannatanult raha, mida ta tegelikult ei ole M.M. ile andnud.
8. Kuna Karl Koiva sai väidetavast võlgnevusest teada kaassüüdistatavalt Daniel Kaasikult, kes on kohtus väidetava võla tekkimise osas andnud väga vastuolulisi ütlusi, ei saa ka Karl Koiva ütlusi selles osas pidada usaldusväärseks ja nende põhjal ei saa väita, et M.M. oli Daniel Kaasikule võlgu.
9. Isegi kui jaatada Daniel Kaasiku versiooni võla tekkimise osas, siis tuleb arvestada sellega, et süüdistatav nõudis enda ütluste kohaselt raha kannatanult, kes pidi mokatubakat hankima selleks, et seda edasi müüa. Kuivõrd huuletubaka müük on Eesti Vabariigis tulenevalt Tubakaseadusest keelatud, lubatud on üksnes selle omamine ja kasutamine, siis Daniel Kaasiku poolt varalise kasu üleandmise nõue ei tuginenud seaduslikule alusele.
10. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et Daniel Kaasiku hilisemat kirjavahetust ei saa käsitleda ähvardustena. Daniel Kaasik lubas koos K. iga tulla, mille peale kannatanu kirjutas, et ta ei saa täpselt aru, mida Daniel Kaasik üritab hirmutada. Seega nähtub juba vestlusest endast, et kannatanu võttis seda kui ähvardust. Kohtu hinnangul tuleb tekkinud olukorda vaadata tervikuna ja kogu kontekstis ning sellest saab järeldada, et kannatanu ähvardamine algas juba eelmisel päeval Kvartali keskuses, kui kannatanu ümber kogunes suur seltskond ja ta piirati sisse. M.M. ilt nõuti raha ja selle raha nõudmine jätkus Daniel Kaasiku poolt ka järgmisel päeval. Ehk süüdistatava ähvardusest võib välja lugeda seda, et kui M.M. mingit osa ära ei maksa, võib juhtuda sama, mis juhtus eelneval päeval ehk seekord Daniel Kaasik juba teisi inimesi enam asjast välja ei jäta.
11. Maakohus leidis, et M.M. i ähvardati verbaalselt 06.03.2020 Kvartali keskuses ja järgmisel päeval kirjalikult rakenduse Messenger kaudu. Kannatanu väitis kohtus, et ta tundis, et tema elu on väga tõsises ohus. Kui nii suure grupiga inimesed piiravad Kvartalis, on suutelised teda üles leidma juhuse või tutvuste kaudu, siis ei oleks teda raske leida ka väljaspool Kvartalit, natukene väiksematel tänavatel ja teha, mis vaja. Ta kartis linnas liikuda ja mõtles, et kõige parem viis probleemi lahendada on, kui ta 25 eurot ära annab ja loota, et need inimesed ei otsi teda enam taga. Ta ei tahtnud peksa ega nuga saada ega oma perele halba. Kannatanu ema K.V. kirjeldas kohtus, kuidas M.M. rääkis talle nädal aega hiljem väljapressimisest. M.M. oli häiritud sellest. Ta pani tähele, et M.M. ei käinud nädal aega kodustki väljas ja sai aru, et M.M. kartis. Tulenevalt kannatanu enda kirjeldusest hirmu tundmise kohta, mida kinnitavad ka M.M. i ema K.V. u ütlused, on kohus veendunud, et Kvartali keskuses M.M. ile verbaalselt öeldud ning Messengeri teel kirjalikult edastatud ähvardused on objektiivselt tõsised ja seda pidas tõsiseks ka ähvarduse adressaat M.M. . 5
12. Maakohus tuvastas, et süüdistatavad Daniel Kaasik ja Karl Koiva tegutsesid kaastäideviijatena, kooskõlastatult ning ühiselt – Daniel Kaasik nõudis raha üleandmist ning Karl Koiva ähvardas kannatanut vägivallaga. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Daniel Kaasik ei olnud kannatanu ähvardamisest teadlik, kuivõrd ta oli ise varasemalt oma sõpradele väidetavast kannatanu võlast rääkinud ning kohtus ütlusi andes väitis, et Koiva, T. ja Grigorov on vägivaldsed ning nad on varasemalt juba teisi ähvardanud. Samuti teadis Daniel Kaasik, et Karl Koiva kandis M.M. iga seotud episoodi ajal nukiraudu. Märkimist väärib ka asjaolu, et Karl Koiva tunnistas kohtus, et tema ja teised isikud hakkasid M.M. ilt nõudma Daniel Kaasiku võlga.
13. Süüdistatav Daniel Kaasik võimendas oma kohalolekuga Karl Koiva poolt esitatud ähvarduse sisu, aktiviseerides sellega kannatanus hirmutunde, seega süüdistatavate ühise tegevuse tagajärjel põhjustasid nad koos M.M. is hirmu. Daniel Kaasiku raha nõudmise tegu ja Karl Koiva poolne vägivallaga ähvardamine moodustasid kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel, seega juhtis nii Daniel Kaasiku kui ka Karl Koiva tahe väljapressimistegu. Kuigi kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Daniel Kaasik ja Karl Koiva oleksid varem kannatanult raha nõudmises kokku leppinud, saab siiski nende käitumisest järeldada, et nad asusid vahetult sündmuskohal ehk Kvartali keskuses vaikivalt ühise eesmärgi teostamiseks kooskõlastatult tegutsema, seega nende tegevus kogumis täitis väljapressimise objektiivse koosseisu.
14. Maakohus nõustus kaitsjaga selles, et 06.03.2020 ja 07.03.2020 toime pandud teod on käsitletavad jätkuva süüteona. Süüdistatava Daniel Kaasiku käitumine oli mõlemal päeval suunatud M.M. ilt varalise kasu üleandmise nõudmisele, tema teod olid ajaliselt lähedased ning tema tegevuse eesmärgiks oli vägivallaga ähvardamise kaudu varalise kasu saamine, seega võib järeldada, et süüdistuses etteheidetud väljapressimise kaks üksikkorda olid kantud ühtsest tahtlusest.
15. Kuivõrd kohus leidis, et Daniel Kaasikule süüks arvatud
16. ja
17. märtsil 2020 toime pandud väljapressimised tuleb lugeda üheks jätkuvaks kuriteoks, ei saa Daniel Kaasikut käsitleda isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ning tema tuleb kvalifitseerida

§ 214lg 2 p 4 järgi.

24. Maakohus leidis, et Daniel Kaasikule süüks arvatud röövimine tuleb kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 4 järgi, kuna kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise. Ja seda põhjusel, et kohus luges kriminaalasjas tuvastatuks, et Daniel Kaasik pani eelnevalt, so 6-7.03.2020 Tartu linnas Riia tn 2 asuvas Kvartali keskuses ja mobiilirakenduses Messenger toime väljapressimise.

1. Daniel Kaasikule mõistetavat karistust põhjendas maakohus järgmiselt.
2. Daniel Kaasiku süü suurust hinnatase võttis maakohus arvesse, et ta pani teo toime grupis ja ta jätkas M.M. ilt raha väljapressimist pärast seda, kui kannatanu oli süüdistatava sõprade poolt Kvartali keskuses ümber piiratud, ka järgmisel päeval Messengeri kaudu. Süüdistatav üritas enda rolli toimunus leevendada, väites et tema nõudis oma võlga sisse, samas andis ta võlgnevuse tekkimise osas väga segaseid ja vastuolulisi ütlusi. Daniel Kaasik pani väljapressimise toime raskeima tahtluse vormiga ehk kavatsetusega.
3. Daniel Kaasik kasutas röövimisel relvana kasutatavat muud eset, millega ähvardas S.R. it, 6 lubades kannatanule nuga anda. Selline agressiivne käitumine tekitas kannatanus hirmutunnet. Oluline on hinnata süüdistatava käitumist ka pärast teo toimepanemist ehk käesoleval juhul asus Daniel Kaasik kannatanu telefoni kasutama, sisestades sellesse enda SIM-kaardi, mis näitab selgelt süüdistatava üleolevat suhtumist enda teosse ja ükskõiksust teo tagajärge. Daniel Kaasik pani röövimise toime otsese tahtlusega. Pärast röövimise toimepanemist ähvardas süüdistatav uuesti S.R. it, eesmärgiga takistada kannatanul teostada oma õigusi kriminaalmenetluses. Daniel Kaasik pani teo toime otsese tahtlusega. 28.

§ 114lg 1 p 1 järgi toime pandud kuriteos on Daniel Kaasiku süü suur.

Ta üritas luua ettekujutuse, et tema lõi kannatanut vaid kolmel korral ja peksmine kestis aja, mil ta jõudis kolm suitsu teha ehk vähem kui 6 minutit. Daniel Kaasik on kõigist kolmest süüdistatavast kõige enam üritanud enda rolli toimepandud tegudes minimaliseerida, luues pildi, justkui tema panus kuriteosse oli märkimisväärselt väike. Arvestada tuleb aga sellega, et kannatanu mõrv pandi toime kaastäideviijatena kantud ühisest tahtlusest. Peksmine kestis vastupidiselt Daniel Kaasiku väidetele pikemat aega, alates Tartu linnast, kust mindi edasi autoga Ülenurme. Peksmine oli väga agressiivne, julm ja kannatanule piinarikas. Peksti nii käte, jalgade kui ka lauajupiga kõikvõimalikesse kohtadesse, tekitades kannatanule elupuhused hulgivigastused. Süü suuruse hindamisel tuleb kahtlemata arvestada sellega, et C-K.T. i surnukeha süüdati põlema. Daniel Kaasik pani mõrva toime otsese tahtlusega. 29.

§ 58p 3 alusel on Daniel Kaasiku puhul karistust raskendavaks asjaoluks M.M.

ilt väljapressimise kuriteos süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheksateistaastase inimese suhtes. Daniel Kaasiku karistust raskendavaks asjaoluks kannatanu C-K.T. i mõrvas on

§ 58p 10 alusel süüteo toimepanemine grupi poolt.

30. Maakohus ei nõustunud prokuröriga selles, et M.M. ilt väljapressimise episoodis on Daniel Kaasiku karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine grupi poolt, kuivõrd see on

§ 214lg 2 punkti 4 järgi süüteokoosseisu tunnus.

Samuti ei nõustunud maakohus prokuröriga selles, et Daniel Kaasiku puhul tuleb C-K.T. i mõrvas karistust raskendava asjaoluna arvestada

§ 58

p 2 alusel süüteo toimepanemist erilise julmusega, kuivõrd teo toimepanemine julmal viisil on

§ 114lg 1 p 1 koosseisuline tunnus.

1. Maakohus arvestas Daniel Kaasiku karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Daniel Kaasik avaldas kohtus, et tal on äärmiselt kahju, et nii traagiliselt see varahommik lõppes. Tal on kahju kõigist lähedastest, kes kannatada said, nii C-K.T. i kui enda omadest. Tal on kahju ka sellest, et tal ei jätkunud julgust sekkuda ja see asi lõpetada.
2. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Daniel Kaasik on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata.
3. Hoolimata sellest, et Daniel Kaasikul on väga ühtehoidev perekond, kus alati arutati kõik probleemid läbi ja hinnati koosveedetud aega, juhtus enne käesolevas kriminaalasjas arutlusel olevate tegude toimepanemist süüdistatavaga midagi sellist, mis muutis tema käitumise agressiivseks ja vägivaldseks. Hoolimata sellest, et teda oleks oodanud ees karjäärivõimalus Tartu Vanglas, kus teda kirjeldati väga positiivselt, otsustas süüdistatav teise – kuritegeliku tee valida. Daniel Kaasik põhjustas koos kaaslastega Tartu linnas teistele eakaaslastele hirmu, kasutades enda nö õigluse maksmapanekuks omakohut. Süüdistatav soovis kannatanuid nn õpetada või karistada ja selleks kasutati kannatanute suhtes vägivalda. Vägivalla kasutamises osales aktiivselt ka Daniel Kaasik. Kuigi Daniel Kaasik tõi enda käitumise põhjenduseks kambavaimu ja alkoholi tarvitamise, ei õigusta see kuidagi tema käitumist. Kohus nõustub 7 prokuröri seisukohaga, et Daniel Kaasik, ise vastava väljaõppe saanud isikuna (Tartu Vangla jõukoolitus, pikka aega vabavõitluse treeningud), on kahtlemata keskmisest paremini informeeritud igasuguse vägivalla kasutamise ohtlikest tagajärgedest ja sellest, kui kahjustavaid tagajärgi võib ta ise oma treenitud tegevusega põhjustada (väljaõppel treeninud ohvri kahjutuks tegemist). Daniel Kaasiku viimane kuritegu oli eelnevatest ilma igasuguse kahtluseta kõige rängema tagajärjega ja seda ei õigusta ei alkoholi tarvitamine ega ka kambavaim.
4. Kõike eelnevaid asjaolusid arvestades tunnistas maakohus Daniel Kaasiku süüdi

§ 214

lg 2 p 4 järgi,

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi,

§ 323

lg 1 järgi ja

§ 114

lg 1 p 1 järgi.

§ 45

lõikes 2 sätestatud piirmäärast lähtudes mõistis kohus karistuseks

§ 114

lg 1 p 1 järgi karistuseks 10 aastat vangistust ja luges

§ 64lg 1 alusel kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. 35. Ts

MS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 3, 5, § 136 lg 1, § 137 lg 1 § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldas maakohus kannatanu osaliselt kannatanu M.H. a tsiviilhagi ning mõistis välja Karl Koivalt, Daniel Kaasikult ja Artur Grigorovilt solidaarselt 30 000 eurot M.H. a kasuks. III. APELLATSIOONID 36. Prokurör palub tühistada Tartu Maakohtu 21.04.2021. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista Artur Grigorov süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ajavahemikul 26.07.2019 kell 17.30 kuni 27.07.2019 kell 18.00 toime pandud teos. Rahuldada kannatanu A.T. i tsiviilhagi ning mõista Artur Grigorovilt A.T. i kasuks välja 1240 eurot. Alternatiivselt mõista Artur Grigorov süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi, jättes

§ 199lg 1 järgi mõistetud karistuse muutmata.

1. Prokuratuur ei nõustu Artur Grigorovi õigeks mõistmisega ning leiab, et Tartu Maakohus on teinud ebaõiged järeldused kohtulikul uurimisel kogutud tõenditest, mis lõpptulemusena tõi kaasa Artur Grigorovi õigeksmõistmise osas ebaõige kohtuotsuse tegemise. Ei saa nõustuda maakohtuga, et ainuüksi DNA ekspertiisi tulemuse alusel pole võimalik tuvastada isiku süüd elumajast toimepandud varguses. Käesolevas kriminaalasjas teostatud DNA ekspertiisi tulemus on kooskõlas kannatanu ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt majja tungiti sisse just selle akna kaudu, mille raami ja klaasi peal tuvastati süüdistatava Artur Grigorovi DNA. Kohus on ekslikult leidnud, et kuna eksperdi arvamus ei ole antud kategoorilises vormis, siis on alust kahelda süüdistatava süüs. Kohtuotsuses puudub põhjendus, millise järelduse tegi kohus sellest, et proovist saadud DNA-analüüsil täisprofiil on pärit enam kui ühelt inimeselt. Eksperdi arvamus, et isiku DNA sisaldumist ei saa välistada, tähendab et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. DNA ekspertiisis arvutati samuti eksperdi arvamuses sisalduva vastuse tõepärasust, mille kohaselt Artur Grigorovile kuuluva DNA sisaldumine segaproovis on 106 tõenäosem. Maakohus pidas Artur Grigorovi kohtus pakutud versiooni tema DNA aknaraamile ja klaasile sattumise kohta usaldusväärseks, kuid samas ei arvestanud asjaoluga, et süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ütlusi andes eitas ta täielikult talle etteheidetud tegu ning selgitas, et viibis kahtlustuses märgitud ajal mujal. Seetõttu on ilmselge, et saades kohtueelse menetluse lõpus teada, et tema DNA on leitud varguse toimepanemise kohas, hakkas süüdistatav välja mõtlema põhjendusi nimetatud asjaolu selgitamiseks, mistõttu tema ütlusi ei saa pidada täielikult usaldusväärseteks. 8
2. Maakohus rikkus samuti kriminaalmenetlusõigust ning jättis kaalumata, kas Artur Grigorovile etteheidetud kuritegu on kvalifitseeritav mõne teise karistusseadustikus märgitud kuriteokoosseisu järgi. Riigikohtu 04.03.
3. a lahendis nr 1-20-470 on korratud varasemas kohtupraktikas omaks võetud seisukohta, et pelgalt süüdistatava käitumisele süüdistuses märgitust erineva - sh kergema - karistusõigusliku hinnangu andmine ei tingi KrMS § 309 lg 2 kohaselt isiku osalist õigeksmõistmist. Siis tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ja teda karistada karistusseadustiku selle sätte järgi, millele vastavaks kohus isiku tegu peab, teda süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata. KrMS § 306 lg 1 p-des 1-3 eristatakse teo ja kuriteo mõistet. Seega on teona nende sätete mõttes käsitatav süüdistatava faktiline tegevus või tegevusetus, mitte teo kvalifikatsioonis väljenduv karistusõiguslik hinnang sellele käitumisele. Artur Grigorovile etteheidetud süüdistuses on märgitud, et vargus on toime pandud elamusse sisse tungimise abil, seega maakohus leides, et temale esitatud süüdistus varguses ei ole tõendatud, oleks pidanud kaaluma

§ 266lg 2 p 1 järgi teo ümberkvalifitseerimist.

1. Daniel Kaasiku kaitsja vandeadvokaat Robert Sprenk palub oma apellatsioonis tühistada Tartu Maakohtu 21.04.
2. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista Daniel Kaasik õigeks

§ 214

lg 2 p 4 järgi; tühistada Daniel Kaasiku süüdi mõistmine

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi ja kvalifitseerida tegu ümber

§ 200

lg 2 p 8 järgi; mõista Daniel Kaasikule

§ 114

lg 1 p 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust ning

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust karistuse kandmise algusega 13.03.2020. 40. Süüdistuses

§ 214lg 2 p 4 järgi toob kaitsja välja järgmised asjaolud.

Juhul, kui süüdistusaktis on esitatud asjaoluna „võla tasumise nõudmine“, siis asja arutamisel tuleb lähtuda sellest, et võlg oli olemas. Ei saa võtta enam seisukohta selles osas, et võlga ei olnud või võlg põhines tühisel tehingul. Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul pidi asja lahendamisel arvestama sellega, et süüdistuaktis oli toodud faktiliseks asjaoluks võla nõudmine ehk seaduslikul alusel põhineva kasu üle andmise nõudmine. Seaduslikul alusel põhineva nõude esitamine välistab väljapressimise ja süüdi mõistmise

§ 214järgi.

Võlg tähendab kellegi seadusest või tehingust tulenevat kohustust tasuda teisele isikule rahasumma ning võla tasumise nõudmine tähendab varalise kasu nõudmist seaduslikul alusel. Kui võla tasumise juures ähvardati, mida käesoleval juhul ilmselt ja vastuvaidlematult tehti, siis võib tegemist olla

§ 120järgi kvalifitseeritava teoga.

41. Apellant leiab veel, et kuna Daniel Kaasik tuleks õigeks mõista

§ 214

lg 2 p 4 järgi, siis langeb ära röövimise kvalifikatsioon

§ 200

lg 2 p 4 järgi, sest Daniel Kaasiku puhul pole tegemist isikuga, kes on varem toime pannud väljapressimise. 42. Samuti vaidlustab kaitsja Daniel Kaasikule

§ 114lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse.

Apellant leiab, et Daniel Kaasiku süü ei saa olla sama suur kui Karl Koival, kes oli kolmest süüdistatavast kõige agressiivsem. Kohus pole siinjuures arvestanud kuriteole vahetult järgnenud aega. Kui Karl Koiva ja Artur Grigorov läksid kuriteole järgneval hommikul C-K.T. i laipa ära peitma, siis Daniel Kaasikut kaasa ei võetud ja ta ise ei läinud. See asjaolu viitab sellele, et ka teised kaks kaasosalist pidasid Daniel Kaasiku osalust väiksemaks kui endi oma. Kuna tegu on kvalifitseeritud piinaval ja julmal viisil tapmisena, siis ei saa süü suuruse hindamisel arvestada agressiivset, julma ja kannatanule piinarikast peksmist. Samuti ei saa samal põhjusel süü suuruse hindamisel arvestada, kuidas kannatanut löödi ja milliseid vigastusi tekitati. 9 43 Kaitsja leiab, et kohus ei ole süü suuruse hindamisel arvestanud seda, et Daniel Kaasik on varem kriminaalkorras karistamata, samuti teda iseloomustavaid andmeid. Kohus pole arvestanud Viru Vangla kohtueelses ettekandes esitatut, Daniel Kaasikule karistuse mõistmisel tuleb lähtuda Daniel Kaasikut iseloomustavatest materjalidest, sealjuures K.O. ja klassijuhataja iseloomustustest. Kohus on need ja vangla kohtueelse ettekande küll märkinud otsuses, kuid pole neid sisuliselt hinnanud ega nendest karistuse mõistmisel lähtunud. Daniel Kaasikule karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka sellest, et ta tutvus Karl Koiva ja Artur Grigoroviga lühikest aega enne kuritegude toime panemist ja kuritegude toime panemine saigi alguse just nendega tutvumisel. Daniel Kaasikul ei ole kuritegelik eluviis juurdunud ja teda on võimalik ka kergema karistusega suunata edaspidisele õiguskuulekale käitumisele.

1. Kohus on valesti hinnanud asjaolu, et Daniel Kaasik on väljaõppe saanud isik. Tartu Vanglas toimus jõukoolitus, mis ei olnud suunatud vastaste kahjustuks tegemiseks. Samuti pole ta osalenud vabavõitluse treeningutel. Seega ei saa väita, et ta on kahtlemata keskmisest paremini informeeritud igasuguse vägivalla kasutamise ohtlikest tagajärgedest ja sellest, kui kahjustavaid tagajärgi võib ta ise oma treenitud tegevusega põhjustada. Väide, et ta on väljaõppinud ja treenitud ohvri kahjutuks tegemiseks, pole õige.
2. Apellant on seisukohal, et Daniel Kaasiku süü on keskmine. Esineb üks raskendav ja üks kergendav asjaolu. Sellest tulenevalt saaks olla põhjendatud karistuseks 9 aastat vangistust. Samas arvestades Daniel Kaasikut iseloomustavaid andmeid leiab apellant, et Daniel Kaasikule saab määrata karistuse 8 aastat vangistust. IV. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Artur Grigorovi kaitsja palub ringkonnaprokuröri poolt esitatud apellatsiooni jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsuse Artur Grigorovi suhtes muutmata. Maakohus jõudis õigetele järeldustele, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning süüdimõistvat kohtuotsust saab teha üksnes siis, kui isiku süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (kohtuotsuse lk 15-16).
6. Kaitsja on seisukohal, et Artur Grigorovi poolt

§ 266lg 2 p-s 1 sätestatud süüteo toimepanemine ei ole samuti tõendatud.

DNA ekspertiiside tulemuste alusel ei ole võimalik ümber lükata süüdistatava ütlusi, et tema avas küll akna, kuid garaažiruumi ei sisenenud, ka ei ole võimalik tunnistada Artur Grigorovit süüdi kaasaaitamises

§ 266

lg 2 p 1 sätestatud teo toimepanemisele, sest isikuid, kellele kaasa aidati, tuvastatud ei ole . Apellatsioonis esitatud taotlus tunnistada Artur Grigorov süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja jätta

§ 199

lg 1 järgi mõistetud karistus muutmata, on kaistjale arusaamatu ja kaitsja arvates kohus selliselt talitada ka ei saa, sest juhul, kui nõustuda ringkonnaprokuröriga ja Artur Grigorov

§ 266lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada, tuleks ju mõista ka karistus, mida kohaldada.

1. Kannatanu M.H. a lepinguline esindaja Ivo Kaurit esitas 08.06.2021 ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha vastuseks Daniel Kaasiku kaitsja apellatsioonile. Kannatanu leiab, et esimese astme kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud ning argumendid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. 10
2. Kannatanu ei nõustu Daniel Kaasikule mõrva eest mõistetud karistuse vähendamisega, maakohus on arvestatud kõikide mõrva toimepanemise ja sellega seonduvate asjaoludega. Daniel Kaasik ei osalenud mõrva järgsetes sündmustes seetõttu, et ta kartis naasta sündmuskohale vältimaks vahelejäämist ning pidas talle endale ohutumaks sõbra juures redutamist. Daniel Kaasik osales aktiivselt kannatanu poja peksmisel ning verbaalselt peksmisele eelnenud peksmisele õhutamisel (õhutades teisi seejuures isegi kannatanu poja tapmisele). Daniel Kaasik osales võrdse aktiivsusega kannatanu poja peksmisel ka mõrva sündmuskohal, s.o. peksmisel, mis oma intensiivsusega viiski kannatanu poja mõrvani läbi keha- ja peavigastuste tekitamise muuhulgas Daniel Kaasiku poolt. Pärast surma saabumisest teadasaamist osales Daniel Kaasik aktiivselt kannatanu poja surnukeha põlema süütamisel, millega rüvetati surnukeha. Just viimased asjaolud ning süüdistatavate otsene tahtlus muutsid toimepandud tapmise eriti julmal ja piinaval viisil toimepandud mõrvaks, mis ongi karistuse määramisel olulisimaiks kriteeriumiteks. Sellise kuriteo toimepanemise eest nähakse üldjuhul karistuseks ette määratust pikemaajaline vanglakaristus, seejuures võib süüdlasele mõista isegi eluaegse vanglakaristuse, ent Daniel Kaasiku ja Karl Koiva puhul lähtus kohus nende alaealisusest ja karistusemäära seadusest tulenevast piiratusest.
3. Samuti ei nõustu kannatanu sellega, et kohus ei võtnud Daniel Kaasikule karistust mõistes arvesse süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Kohus arvestas kõiki esitatud tõendeid kogumis ja ei pidanud eluliselt usutavaks Daniel Kaasikut positiivselt iseloomustavaid dokumentaalseid tõendeid, sest teise inimese mõrva ilma igasuguse põhjenduseta sai toime panna üksnes sisemiselt kuri ja pahatahtlik isik.
4. 05.07.2021 saabus ringkonnakohtule kannatanu M.H. a ja M.S. i vahel 30.06.2021 sõlmitud kompromiss. Menetlusosalised paluvad ringkonnakohtul kirjalikus menetluses määrusega kompromissi kinnitada ning M.H. a tsiviilhagi osas M.H. a ja Daniel Kaasiku vahel menetluse lõpetada.
5. Kompromissi järgi kohustub M.S. tasuma oma poja Daniel Kaasiku eest kohtu poolt välja mõistetud tsiviilhagi 1/3 osa, s.o. 10000 eurot alljärgnevalt: 52.
6. M.S. maksab 10000 eurot 13 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiste kuumaksetena summas 769,23 eurot iga kuu
7. kuupäevaks. Esimese kuumakse maksab M.S. 10 päeva jooksul alates käesoleva kompromissi kohtu poolt kinnitamise jõustumisest. 52.
8. Tsiviilhageja M.H. ei nõua M.S. i poolt käesoleva maksegraafiku täitmise ajal ega ka peale selle korrektset täitmist Daniel Kaasikult ega M.S. ilt ülejäänud tsiviilhagi rahuldamist (solidaarnõude põhjal). Käesoleva kompromissiga loetakse M.H. a tsiviilhagi nõue Daniel Kaasiku vastu osanõudeks, mille suuruseks on 10000 eurot. 52.
9. Daniel Kaasiku kohustused M.H. a tsiviilhagi 10000 euro osas loetakse M.S. i poolse maksegraafiku järgi tasumisega täielikult täidetuks. Süüdistatavatelt ülejäänud väljamõistetud 20000 euro osas ei ole Daniel Kaasik solidaarvõlgnik. Daniel Kaasik ei ole kohustatud maksma Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-20-4575 väljamõistetud ülejäänut 20000 eurot ja selles osas puuduvad M.H. al edaspidi igasugused nõuded Daniel Kaasiku vastu. V. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt prokuratuuri apellatsiooni seoses Artur Grigorovi õigeksmõistmisega A.T. i esemete varguses (I), seejärel Daniel Kaasiku kaitsja apellatsiooni 11 Daniel Kaasiku õigeksmõistmiseks väljapressimise süüdistuses ja sellest tulenevalt röövimise kvalifikatsiooni muutmiseks (II), Daniel Kaasikule mõistetud karistust (III) kompromissi kinnitamise taotlust (IV), otsustab maakohtu menetluskulude üle seoses Artur Grigorovi õigeksmõistmisega (V), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused ja otsustab apellatsioonimenetluse kulude üle (VI). I
11. Prokurör palub tühistada Tartu Maakohtu 21.04.
12. a otsus osas, millega Artur Grigorov mõisteti õigeks ajavahemikul 26.07.2019 kell 17.30 kuni 27.07.2019 kell 18.00 toime pandud teos ning rahuldada kannatanu A.T. i tsiviilhagi. Alternatiivselt mõista Artur Grigorov süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi, jättes

§ 199lg 1 järgi mõistetud karistuse muutmata.

55. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu otsus Artur Grigorovi õigeksmõistmises

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu alljärgnevatel põhjustel.

1. Üheks tõendiks, mis seob Artur Grigorovit A.T. i esemete vargusega, on DNA-ekspertiis. Nimelt võeti sündmuskoha vaatlusel 27.07.2019 Tartu vallas Lähte alevikus XXX kinnistul asuvas A.T. i renoveeritava kõrvalhoone tagumisel küljel paikneva paokil oleva pakettakna veeplekilt, ülemiselt klaasilt ja aknaraami alumiselt raamipuult DNA proovid (kd 2, tl 78-82). DNA- analüüsil (ekspertiisiakt kd 2, tl 83-87) saadi kõigist proovidest täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Täiendava DNA-ekspertiisi käigus (kd 2, tl 90-95) andis ekspert arvamuse, et aknaraami alumiselt raamipuult võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Akna ülemiselt klaasilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt inimeselt. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Esimesel juhul oli hüpoteeside tõepärasussuhe 106 , st et nii mitu korda oli tõepärasem, et proovides leiduva DNA allikaks oli Artur Grigorov ja 2 tundmatut kui 3 juhuslikult valitud tundmatut. Teisel juhul oli tõepärasuhe 108 , st et nii palju kordi tõenäosem oli hüpotees, et leitud bioloogilises materjali allikaks oli Artur Grigorov ja üks tundmatu kui see, et kaks tundmatut. Esimesel juhul olid segaproovis esindatud kõik võrdlusisiku (Grigorovi) alleelid, teisel juhul suurem osa temal esinevatest alleelidest. See tähendab, et mõlemal juhul ei ole Artur Grigorovi DNA sisaldumine neis proovides ebatõenäoline.
2. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud akna kaudu, millelt võeti DNA-proovid, siseneti A.T. i hoonesse. Artur Grigorovi maakohtus antud ütluste kohaselt avas ta küll akna, kuid hoonesse ei sisenenud, sinna läksid tema sõbrad, tema lahkus. Kogumis Artur Grigorovi ütluste ja DNAekspertiisi tulemustega on seega tõendatud, et Artur Grigorov oli selleks isikuks, kes avas akna, mille kaudu siseneti majja ja pandi toime vargus.
3. Prokurör leidis, et Artur Grigorovi ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna kohtueelsel uurimisel eitas ta täielikult talle etteheidetud tegu ning saades kohtueelse menetluse lõpus teada, et leiti tema DNA-d, mõtles välja põhjendused selle selgitamiseks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Artur Grigorovi kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ei ole vastuolude tõttu kohtuistungil avaldatud. Prokurör küsis süüdistatavalt, kas ta mäletab, mida vastas küsimusele, kus ta viibis ajavahemikul 26.-27.
4. Artur Grigorov vastas, et oli Lähtel ja pani jooki, ei rääkinud kelle juures (kd 5, tl 173). Kannatanu elamu asub samuti Lähtel. Seetõttu oli Artur Grigorovil võimalik A.T. i kinnistul käia. Vastuolu ütlustes seisneb selles, et varem ei rääkinud 12 süüdistatav, et ta käis seal ja avas akna. Prokurörile vastates selgitas Artur Grigorov, et uurija rääkis, et sealt leiti tema DNA-d, kuid aknast keegi midagi ei rääkinud ja sellepärast eitas käimist. Seega tuleb nõustuda prokuröriga, et Artur Grigorov on oma ütlusi kohandanud vastavalt olemasolevatele tõenditele. Sellele vaatamata ei saa tema versiooni toimunu kohta jätta tähelepanuta. Maakohtus leidis Artur Grigorovi kaitsja, et ka varastatud esemete kogus viitab sellele, et isikuid kes varguse toime panid, võis olla rohkem kui üks. Ringkonnakohus nõustub, et selline kahtlus jääb. Samas ei välista asjaolu, et Artur Grigorovile ei ole süüks arvatud varguse toimepanemist isikute grupis, süüdistuses toodud faktiliste asjaolude pinnalt õigusliku hinnangu andmist tema teole.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jääb liiga palju kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuvastamaks, et Artur Grigorov pani toime A.T. i esemete varguse. Ainuüksi Artur Grigorovilt pärineva bioloogilise materjali pinnalt, mis leiti hoone aknalt, ei saa seda järeldada. Selle alusel ei ole võimalik tuvastada isegi seda, et Artur Grigorov sisenes hoonesse viisil, mis võimaldas tal varguse toime panna, kuna DNA-proovid on võetud aknaklaasi ja raami välispinnalt. Artur Grigorov rääkis maakohtus ütlus andes (kd 5, tl 169 pöördel), kuidas nad koos nelja tuttavaga sellele kinnistule sattudes mõtlesid, et seal oleks tore sees käia. Tema tegi neile akna lahti, nad käisid majas sees ära, tema lahkus. Artur Grigorovi ütlusi selle kohta, et ta ei sisenenud hoonesse ja lahkus, ei ole võimalik olemasolevate tõendite alusel ümber lükata, kuigi nende eluline usutavus on väike: miks avada aken ja seejärel lahkuda, kuigi oli huvi vaadata, mis hoones on.
6. Seega tuleks hinnata, kas Artur Grigorovi tegu, akna avamine ja kaaslastele sellega hoonesse sissepääsu võimaldamine vastab kuriteost osavõtu tunnustele, s.o kaasaaitamisteole

§ 22lg 3 mõttes.

Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas varastati A.T. i vara 1240 euro väärtuses. Selleks siseneti renoveeritavasse hoonesse akna kaudu. Seega on täideviimistegu, mis vastab

§ 199lg 2 p 8 tunnustele, olemas ja tõendatud.

Kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid toetab võõrast, teise isiku tegu. Täideviija isiku/isikute kindlaks tegemata jätmine ei takista aga isiku süüdi tunnistamist sellisele teole kaasaitamises, nagu ekslikult on leidnud kaitsja. Ka on olemas Artur Grigorovi kaasaaitamistegu – tema avas akna, mis võimaldas pääseda hoonesse, kus pandi toime vargus. Küll aga ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul tuvastada Artur Grigorovi tahtlust aidata kaasa varguse toimepanemisele. Kaasaaitajal peab olema kahekordne tahtlus, s.o vähemalt kaudne tahtlus oma teo suhtes, samuti teise isiku teo suhtes. Käesolevas asjas olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik öelda, et Artur Grigorov pidas võimalikuks varguse toimepanemist ja möönis, et akna avamine soodustab selle toimepanemist. 61. Maakohus jättis tõepoolest kaalumata, kas Artur Grigorovi tegu võiks vastata mõnele muule süüteokoosseisule, ennekõike

§-s 266 sätestatule.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi tungimise eest. Seega tuleb hinnata, kas selle hoone puhul oli tegemist eluruumiga. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on seda nimetatud renoveeritavaks kõrvalhooneks, süüdistuses renoveerimisjärgus eluhooneks. Kannatanu A.T. i ütluste kohaselt oli tegemist poolelioleva ehitisega Tartu vallas Lähte alevikus X, praegu XXX , kuna toimus kruntide jagamine. See oli vana ait, mida nad uuendasid ja ehitasid eluhooneks. Väljast oli hoone korras, seest oli palju teha. Pidevalt ta seal ei viibinud, hoones ei ööbinud. Õiguskirjanduses (Norman Aas. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2021, lk 852, kom 5.2.) on leitud, et eluruumi mõiste sisustamisel ei tule lähtuda niivõrd elamu ehituslikust tähendusest vaid sellest, kas seda kasutatakse faktiliselt elamiseks või on vastav ruum selleks mõeldud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Lähte alevikus XXX kinnistul asuvat hoonet teo toimepanemise ajal võimalik 13 käsitleda elamiseks kasutatava hoonega. See oli eluhooneks ümberehitamisel olev vana ait, kus keegi alaliselt ei elanud. Sellisesse hoonesse sissetungimine ei riku Põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatust. Ainuüksi sellest tulenevalt, et tegemist ei olnud elamiseks kasutatava ruumiga, ei ole võimalik Artur Grigorovile süüks arvata

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

Kõne alla tuleb

§ 266

lg-s 1 ettenähtud väärteo koosseisu realiseerimine, s.o valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseaduslik sissetungimine. Akna lahti lükkamisega, ka praokile, on ületatud hoonesse sisenemist kaitsev takistus. 62. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus samuti nagu maakohuski, et Artur Grigorovit ei ole võimalik süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

Vaatamata eeltoodule mõistis maakohus Artur Grigorovi alusetult õigeks. Kuna süüdistuses kirjeldatud Artur Grigorovi teos ilmnevad

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused, kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. See tegu ei ole väärteona ka aegunud, sest

§ 81

lg 7 p 2 kohaselt peatub süüteo aegumine väärteotunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Tegu on toime pandud 27.07.2019. Väärteo aegumine ei uuene, kui selle lõpuleviimisest on möödunud 3 aastat (

§ 81lg 8). 63. Kr

MS § 274 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb siis kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, kriminaalmenetlus määrusega lõpetada. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8). 64. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis Artur Grigorovi

§ 199

lg 2 p 4, 8 (ajavahemikul 26.07.2019 kell 17.30 kuni 27.07.2019 kell 18.00 toime pandud teos) õigeks. Tühistatud osas tuleb menetlus lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel.

1. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega jääb kannatanu A.T. i tsiviilhagi KrMS 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Tsiviilhagi on võimalik esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 274 lg 4). II
2. Daniel Kaasiku kaitsja leiab esmalt, et kuna süüdistusaktis on faktilise asjaoluna „võla tasumise nõudmine“, siis asja arutamisel tuleb lähtuda sellest, et võlg oli olemas ja kohus ei saa võtta enam seisukohta, et võlga ei olnud või võlg põhines tühisel tehingul.
3. Ringkonnakohus kaitsja sellise arusaamaga Daniel Kaasikule esitatud süüdistusest ei nõustu. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.
4. otsus, p 13). Nii ongi prokuratuur süüdistuse sisustanud nende faktiliste asjaoludega, ehk süüdistatavate tegudega, mille pinnalt saab kohus otsustada, kas need täidavad väljapressimise koosseisu. Käesoleval juhul nõudsid süüdistatavad, nende hulgas Daniel Kaasik, M.M. ilt ähvarduste abil võla tasumist. Sellest ei saa kuidagi teha järeldust, et võlg oli 14 ka tegelikult olemas. Kas võlg reaalselt eksisteeris või mitte, tuli maakohtul tuvastada kriminaalasjas olemasolevate tõendite alusel. Seda on maakohus ka teinud.
5. Teiseks leiab Daniel Kaasiku kaitsja, et kuna nõue oli seaduslik, välistab see väljapressimise ja süüdi mõistmise

§ 214järgi.

Kui võla tasumise juures ähvardati, siis võib tegemist olla

§ 120järgi kvalifitseeritava teoga.

Apellatsioonis põhineb kaitsja selline väide justkui eeldusel, et süüdistuse tekstist tulenevalt oli võlg olemas (millega ringkonnakohus ei nõustunud). Maakohus on otsuses analüüsinud kaitsja seisukohta, mille kohaselt võlgnes kannatanu Daniel Kaasikule kindla rahasumma ja viimane küsis seda tagasi, ning on jõudnud põhjendatult veendumusele, et mingit võlga, mida oleks süüdistatavatel olnud õigus tagasi küsida, tegelikult ei eksisteerinud. Ringkonnakohus nõustub selles maakohtuga. M.M. kinnitas, et ta ei olnud Daniel Kaasikule võlgu. Daniel Kaasiku enda ütlused on aga võla olemasolu kohta niivõrd vastuolulised, et nende alusel ei saa teha järeldust, et mingi võlg üleüldse eksisteeris. Maakohus on kõik vastuolud välja toonud ja jõudnud igati põhjendatult järeldusele, et neid ei saa pidada usaldusväärseks. Samuti on maakohus otsuses ammendavalt käsitlenud nii kaassüüdistatava Karl Koiva kui tunnistajate R-A.O. ja M.A.T. ütlusi, asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud M.M. i kõnesid Häirekeskusele, samuti Daniel Kaasiku ja M.M. i vahelist vestlust Messengeris ning veevalt ja jälgitavalt põhjendanud, miks need tõendid ei kinnita võla olemasolu. Siinjuures on kõnekas 07.03.2020 kannatanu M.M. i ja süüdistatava Daniel Kaasiku vahel Messengeris peetud vestlus (kd 2, tl 100-105), milles M.M. kirjutab, et ta ei ole „kellegile“ raha võlgu, et see on täielik väljapressimine. Selle peale vastab Daniel Kaasik, et M.M. tegeleks ise J. iga. M.M. vastab: „ei tegele ma sinu jamadega“ ja saab vastuseks: „Selge ss on need sinu jamad nüüd“. Sellisest vestlusest tuleb selgelt välja, et probleemid on Daniel Kaasikul, mida ta püüab veeretada M.M. i kaela. 69. Kuna Daniel Kaasikul ei olnud seaduslikku alust M.M. ilt raha nõuda ning selle üleandmiseks ähvardati kannatanut vägivalla kasutamisega (selles vaidlust ei ole), siis on väljapressimise objektiivne koosseis täidetud. Maakohus on õigesti tuvastanud ka subjektiivse koosseisu täidetuse ja raskendava koosseisulise asjaoluna teo toimepanemise isikute grupis. 70. Eeltoodust tulenevalt ei saada kaitsja apellatsiooni edu ka selles, et Daniel Kaasikule esitatud röövimise süüdistuse puhul langeks ära üks kvalifitseeriv asjaolu

§ 200lg 2 p 4 järgi.

Kuna Daniel Kaasik pani 06.03-07.03.2020 toime väljapressimise, oli ta 09.03.2020 röövimist toime pannes erilise isikutunnusega isik

§ 24

lg 1 mõttes, ning tema tegu vastab

§ 200lg 2 p 4 tunnustele.

III 71. Kaitsja vaidlustab apellatsioonis ainult Daniel Kaasikule

§ 114

lg 1 p 1 järgi mõistetud 10 aasta pikkust vangistust, leides, et teda iseloomustavaid andmeid arvestades võiks karistus olla 8 aastat vangistust. 72. Esmalt tuleb märkida, et Daniel Kaasik pani mõrva toime alaealisena: 13.03.2020 oli ta 17aastane (sünd 18.07.2002). Erinevalt täisealistest isikutest ei ole

§ 45

lg 2 kohaselt kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võimalik mõista tähtajalist vangistust üle 10 aasta ega eluaegset vangistust. Daniel Kaasikut saaks seega

§ 114

lg 1 p 1 järgi karistada vangistusega vahemikus 8-10 aastat, sanktsiooni keskmine on 9 aastat vangistust. Vaatamata sellele, et maakohus karistas Daniel Kaasikut maksimaalse võimaliku vangistusega, on ringkonnakohus seisukohal, et karistuse kergendamiseks alust ei ole. Karistust 15 mõistes ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, kohtu veendumuse kujunemine on jälgitav, karistus vastab süüteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

1. Pikaaegse kohtupraktika kohaselt, mida Riigikohus kordab oma 03.04.
2. a otsuses nr 1-18-2232 punktis 71, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). (p 71)

1. Maakohtus luges tõendatuks, et
2. märtsil 2020 ajavahemikus kell 2.36–3.38 peksid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik C-K.T. it esmalt Tartu linnas Riia tn 4 asuva maja taga käte ja jalgadega. Seejärel võtsid Karl Koiva, Artur Grigorov, Daniel Kaasik, L.I. , A.K. ja R.H.L. Tartu linnas Aleksandri 1 asuva maja juures kannatanu C-K.T. i tahte vastaselt tema vabaduse ning sõitsid A.K. i juhitud sõiduautoga Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus asuvale Sauna kinnistule, kus Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik peksid CK.T. it käte, jalgade ja lauajupiga pea ja keha piirkonda. Süüdistatavad tekitasid peksmisega CK.T. ile pea lahtise tömbi trauma koljupõhimiku murru ja traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Nende vigastuste tagajärjel suri C-K.T. sündmuskohal. Seejärel süütasid Karl Koiva, Artur Grigorov ja Daniel Kaasik kannatanu C-K.T. i surnukeha põlema ja põgenesid sündmuskohalt. Maakohus tuvastas, et C-K.T. i surma põhjustamine oli piinav ja julm. Talle tekitati peksmisega pikema aja jooksul arvukaid suuri elupuhuseid kehavigastusi. Lisaks füüsilistele kannatustele, valule, pidi kannatanu tundma suurt hirmu selle ees, kuidas temaga edasi käitutakse, pidi silmitsi seisma vääramatult saabuva surmaga. Teo julmust väljendas tapetule jõhkrate ja nägu moonutavate vigastuste tekitamine, mis oli kõrvaltvaatajate jaoks šokeeriv.
3. Erinevalt kaitsja arvamusest, ei hinnanud maakohus Daniel Kaasiku teopanust Karl Koiva ja Artur Grigorovi omast väiksemaks, vaid leidis, et just tema on oma osalust püüdnud kõige enam pisendada. Vaidlust ei ole selles, et esimesena lõi C-K.T. it Tartus Riia tn 4 taga nukiraudadega Karl Koiva. Ta lõi oma ütluste kohaselt kannatanut pärast seda kui Daniel Kaasik oli öelnud, et C-K.T. il oli mingi konflikt tema tüdruksõbraga. Kohe asus kannatanut peksma ka Daniel Kaasik, viimasena liitus Artur Grigorov. Maakohus luges tõendatuks, et just Daniel Kaasik ja Karl Koiva olid need, kes tõstsid kannatanu maast püsti ja vedasid endi vahel auto pagasiruumi, kuigi oma ütlustes soovisid jätta muljet, nagu oleks C-K.T. vabatahtlikult kaasa tulnud. Kolmekesi koos jätkati kannatanu valimatut käte ja jalgadega peksmist Sauna kinnistul, mida on kirjeldanud tunnistaja R.H.L. . Viimane läks ära, kuna ei suutnud maas lamava abitu ja oigava kannatanu peksmist pealt vaadata. Sealjuures on L.I. öelnud, et kui CK.T. üritas ära minna, läks Daniel Kaasik talle järele. Ka peksmisele järgnenud surnukeha süütamises osalesid kõik kolm süüdistatavat, kuigi Daniel Kaasik seda eitab. Tema teopanuseks oli siis Artur Grigorovile tulemasina andmine. Kuigi viimane ei mõjuta teosüü suurust, saab seda siiski arvestada karistuse mõistmisel. Selline otsustus asuda surnukeha põletama, näitab süüdistatava negatiivset meelestatust, vähimagi soovi puudumist rasket tagajärge kuidagi leevendada. Ringkonnakohtu hinnangul on kõike eelnevat arvesse võttes maakohus põhjendatult hinnanud Daniel Kaasiku süü keskmisest suuremaks. 16
4. Arusaamatuks jääb kaitsja seisukoht, kuidas peaks asjaolu, et Daniel Kaasik ei läinud koos Artur Grigorovi ja Karl Koivaga pärast C-K.T. i surnuks peksmist tagasi sündmuskohale, tema süüd väiksemana näitama. Kui Daniel Kaasik ise väidab oma ütlustes, et Karl Koiva ja Artur Grigorov läksid tagasi selleks, et vaadata, mis olukorras kannatanu on ja kas ta on päriselt surnud, siis Daniel Kaasik ise ei tundnud selle vastu vähimatki huvi. Ta jäi koos L.I. ga S.Õ. e korterisse ja mõlemad tunnistasid sealviibijaile, et keegi on tapetud.
5. Kaitsja leiab veel, et kuna tegu on kvalifitseeritud piinaval ja julmal viisil tapmisena, siis ei saa süü suuruse hindamisel arvestada agressiivset, julma ja kannatanule piinarikast peksmist ega talle tekitatud vigastusi. Vastuseks kaitsjale märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 59

ei luba karistust kergendavana või raskendavana arvestada karistuse kohaldamisel neid asjaolusid, mis on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Käesoleval juhul ei ole tõepoolest võimalik arvestada karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist erilise julmusega (

§ 58p 2), mida maakohus ei olegi teinud.

See aga ei tähenda, et kohtul ei ole võimalik hinnata ka piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmise puhul kõiki teo toimepanemise asjaolusid ja sellest tulenevalt jõuda järeldusele, et teosüü on keskmisest suurem. Nii võib ka piinaval või julmal viisil tapmise toime panna väga erinevaid vahendeid erineva intensiivsusega kasutades pikema või lühema aja jooksul. Selliste asjaolude arvestamine süü suuruse hindamisel ei tähenda topelt arvestamise keelu rikkumist. Käesoleval juhul on maakohus kogu süüdistatavate tegevust kogumis hinnates just sellisele järeldusele jõudnud. Tähelepanuväärne on kogu sündmuse ahel: esialgsele kehalisele väärkohtlemisele järgnes kannatanult vabaduse võtmine, tema sõiduki pagasiruumi sundimine ja peksmiseks sobivamasse kohta transportimine, ning seejärel jõhker peksmine kuni surma saabumiseni.

1. Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et maakohus on alusetult viidanud Daniel Kaasiku osalemisele vabavõitluse treeningutel. Spordiklubi Englas vastusest kaitsjale (kd 5, tl 123) nähtub, et Daniel Kaasik tegeles kreeka-rooma maadlusega ja vabamaadlusega kuni
2. Seda kinnitas Daniel Kaasik ka maakohtus ütlusi andes. Tartu Vangla peaspetsialist K.O. iseloomustuse (kd 5, tl 119) kohaselt osales Daniel Kaasik terve õppeaasta vältavas vanglateenistuse eelkoolituse programmi, käis korralikult treeningutel (millistel, ei ole täpsustatud). Võimalik, et jõukoolitusel, nagu on öelnud kaitsja ja prokurör. Nendest andmetest ei ole võimalik järeldada noore inimese erilisi oskusi ohvri kahjutuks tegemisel. Maakohtu ebakorrektne järeldus ei mõjuta aga kuidagi Daniel Kaasiku süü suurust ega seetõttu ka talle mõistetud karistusmäära. Maakohus ei ole Daniel Kaasiku väidetavat väljaõpet tegelikult kuidagi teo toimepanemise asjaoludega sidunud.
3. Daniel Kaasiku karistust kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavana

§ 58p 10 alusel süüteo toimepanemist grupi poolt.

Kuna karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid on võrdselt, ei anna ka need alust süü suurusest tulenevat karistust väiksema suunas korrigeerida.

1. Kaitsja leiab, et kohus ei ole süü suuruse hindamisel arvestanud seda, et Daniel Kaasik on varem kriminaalkorras karistamata, samuti teda iseloomustavaid andmeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on otsuses Daniel Kaasikut iseloomustavaid andmeid käsitlenud, neist palju positiivset välja toonud ja kahtlemata neid karistuse mõistmisel ka arvesse võtnud. Nii ongi maakohus öelnud, et vaatamata kõigele sellele valis Daniel Kaasik kuritegeliku tee, tema käitumist ei õiguste süüdistatava enda poolt selgituseks toodud kambavaim ega alkoholi tarvitamine. Isikut iseloomustavaid andmeid on võimalik karistuse mõistmisel arvesse võtta vaid eripreventiivse eesmärgi hindamiseks, ehk kuivõrd suur mõju on mõistetaval karistusel uute kuritegude ärahoidmisel. Eripreventsiooni ei saa vaadata lahus Daniel Kaasiku teistest 17 kuritegudest, milles maakohus ta süüdi tunnistas. Ka need on rasked: väljapressimine, röövimine, viimase on toime pannud üksi. Seega ei saa öelda, et tegemist on ühe juhusliku teoga, kuigi kõik kuriteod jäävad lühikesse ajavahemikku,
2. aasta märtsikuusse ja päädinud kõige raskema isikuvastase kuriteoga – mõrvaga. Isegi kui Karl Koival ja Artur Grigorovil oli mingi negatiivne mõju Daniel Kaasiku käitumisele, ei vähenda see tema süüd toimepandud tegudes. Seega ei näe ringkonnakohus alust Daniel Kaasiku karistuse vähendamiseks ka eripreventiivsetel kaalutlustel. IV
3. Ringkonnakohus võttis 13.05.
4. a määrusega prokuratuuri ja Daniel Kaasiku kaitsja apellatsioonid menetlusse ja andis apellatsioonimenetluse pooltele aega oma kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks kuni
5. juunini
6. Pärast nimetatud tähtaega, s.o 05.07.2021 saabus ringkonnakohtule kannatanu M.H. a ja Daniel Kaasiku ema M.S. i vahel 30.06.2021 sõlmitud kompromiss, millega soovitakse reguleerida väljamõistetud tsiviilhagi kandmise kohustust Daniel Kaasiku suhtes.
7. Käesolevas asjas ei ole apellatsioonitähtaja jooksul Tartu Maakohtu otsust Daniel Kaasikult, Artur Grigorovilt ja Karl Koivalt solidaarselt väljamõistetud mittevaralise kahju osas vaidlustatud. Nii on ka esitatud kompromissis mööndud, et tsiviilhagi osas on maakohtu otsus jõustunud. Selline seisukoht on kooskõlas KrMS § 408 lg-ga 6, mille kohaselt kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Riigikohus on 23.12.
8. a otsuses nr 1-19-4422 punktis 20 selgitanud, et kui kohtuotsust kannatanu kahjuhüvitise nõude lahendamise osas ei vaidlustata, siis see jõustub ning kõrgema astme kohtul ei ole võimalik madalama astme kohtu otsust selles osas muuta isegi juhul, kui süüdistatava teole antakse kõrgema astme kohtu poolt teistsugune karistusõiguslik hinnang. Kohtuotsuse osalise jõustumise põhimõtted on tsiviilkohtumenetluses samasugused. TsMS § 456 lg 4 ls 2 järgi kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub see vaidlustamata osas (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.
9. a otsus asjas nr 3-2-1-184-12, p 22). Ka tsiviilkohtumenetluses on kompromissi võimalik kinnitada juhul, kui kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 2 näeb ette, et menetluse lõpetamisel kompromissiga, tühistab kõrgema astme kohus ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kui menetluse lõpetas asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Eeltoodust saab järeldada, et nii kriminaalmenetluses kui ka tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik kompromissi kinnitamine olukorras, kus kohtulahend on jõustunud. Jõustunud lahendit ei ole ringkonnakohtul võimalik muuta ega tühistada.
10. Ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjustel kannatanu M.H. a ja M.S. i vahel 30.06.2021 sõlmitud kompromissi läbi vaatamata. V
11. Kuna maakohus mõistis Artur Grigorovi Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus XXX asuvast eluhoonest ja puukuurist esemete varguses õigeks, jäeti selle kuriteoga seotud menetluskulud, DNA-ekspertiiside maksumused 627 eurot ja täiendava DNA-ekspertiisi maksumus 57 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. 18
12. KrMS § 183 lg 2 kohaselt võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Väärteomenetluses nii nagu ka kriminaalmenetluses on võimalik tõendite kogumise eesmärgil määrata ekspertiise. Välistatud ei ole olukord, kus võõrasse hoonesse sissetungimisel võetakse sündmuskohal DNA-proove ja määratakse DNA-ekspertiis, et tuvastada sissetungija isik. Seega võib sellise kulu tekkimist väärteomenetluses pidada võimalikuks ning kriminaalmenetluse lõpetamisel oleks ennatlik jätta see riigi kanda pelgalt põhjusel, et selliste tõendite kogumine väärteomenetluses ei ole tavapärane. Lõpliku hinnangu saab sellele anda väärteomenetleja. Riigikohus on 25.05.
13. a otsuses nr 4-19-1809 punktis 23 öelnud, et kriminaalasja menetleja hinnang, et lõpetatava kriminaalmenetluse kulu tekkinuks ka väärteomenetluses, pole siiski väärteoasja menetlejale täiel määral siduv. Nii võib ka alles väärteomenetluses selguda, et mingi kriminaalmenetluses tekkinud kulu (nt riigi ekspertiisikulu või kahtlustatava valitud kaitsjale makstud tasu), mille kandmiseks kohustatud isik jäeti kriminaalmenetluse lõpetamisel otsustada väärteomenetluse lahendis, ei oleks väärteomenetluses siiski tekkinud. Sellisel juhul on väärteoasja menetleja õigustatud ja kohustatud jätma kõneks oleva kulu riigi kanda, isegi juhul, kui menetlusalune isik jääb väärteos süüdi.
14. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega jäeti ekspertiisikulud 684 eurot riigi kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsustuse, millega loeb nimetatud kulud menetluskulude hulka ja jätab nende kandmise otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. VI
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 1 ja § 338 p-st 2, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
16. aprilli
17. a otsuse Artur Grigorovi õigeksmõistmises

§ 199

lg 2 p 4, 8 (ajavahemikul 26.07.2019 kell 17.30 kuni 27.07.2019 kell 18.00 toime pandud teos) ja lõpetab selles kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 esimese lause ja § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega jäeti ekspertiisikulud 684 eurot riigi kanda, teeb selles osas uue otsustuse, millega jätab nende kandmise otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Muus osas jääb Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsus muutmata. Prokuratuuri apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt ja Daniel Kaasiku kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki apellatsioon jääb rahuldamata. Kannatanu M.H. a ja M.S. i vahel 30.06.2021 sõlmitud kompromiss jääb läbi vaatamata.
3. Viimaks teeb ringkonnakohus otsustuse apellatsioonimenetluse kuludes, milleks on riigi õigusabi korras määratud Artur Grigorovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa poolt apellatsioonivastuse koostamise kulu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Tartu Maakohtu kohtuotsuse ja esitatud apellatsiooniga tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks 150 minutit, mille eest taotleb tasu 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus, arvestades maakohtu otsuse mahukust, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg-s 2 nimetatud lahendi, kannab KrMS § 185 lg 1 alusel menetluskulud riik. Seetõttu jääb Artur Grigorovile õigusabi osutamise eest kaitsjale väljamõistetud tasu 162 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 19 Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 20 Aarne Sarjas