Obsah (9)

§ 659§ 662§ 238§ 477§ 150§ 171§ 175§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-15155 Koht

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 21. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. 22. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 659ja § 651 lg 1).

Isa vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 osas, sh menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

§ 659ja § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

23. Isa esitas koos määruskaebusega täiendava dokumentaalse tõendi (05.06.2025 Postimehe artikkel).

§ 662

lg 3 alusel võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga tegemist asjakohase tõendiga, kuivõrd ajaleheartikli põhjal ei saa hinnata, kas lapsele sobiks paremini Kuristiku Gümnaasium või seda, et XXX esineksid tõsised raskused õppekava täitmisel (

§ 238lg 1).

Ema esitas samuti koos 16.07.2025 vastusega täiendavad dokumentaalsed tõendid (lapse klassipilt, lapse sõbrapilt, lapse 2024/2025 õppeaasta tunnistus ning tänukiri). Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde, kuivõrd need iseloomustavad lapse hariduskäiku ning toimetulekut koolis, mille üle vaidlevad vanemad ka määruskaebemenetluses (

§ 238lg 1).

1. Isa on esitanud määruskaebuses taotluse määrata kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi lapse ning mõlema vanema suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et siinses asjas ei ole taotletud ekspertiiside tegemine põhjendatud ega vajalik ning taotluse rahuldamiseks apellatsioonimenetluses ei ole alust. Maakohus lähtus seejuures nii lapse ema kui ka lapse isiklikult ärakuulamisel saadud andmetest. Ema vahetu ärakuulamine ei andnud maakohtule alust kahelda tema võimes last kasvatada, samuti ei ilmnenud menetluses asjaolusid, mis viitaksid ema psüühikahäirele. Maakohus leidis õigesti, et puudub alus lapse sunniviisiliseks suunamiseks psühhiaatrilisele ekspertiisile. Arvestades, et lapse ja ema osas ei ilmnenud ekspertiisi määramist tingivaid asjaolusid, ei olnud ekspertiisi tegemine vajalik ka lapse isa suhtes (dtl 570). Ka määruskaebusest ei nähtu kolleegiumile asjaolusid, mis annaksid alust ekspertiiside läbi viimiseks. Selleks ei anna alust 8 2-23-15155 ka isa tellitud psühholoogi DŠi hinnang, mis on antud ilma emaga kohtumata (dtl 242–246). Seega jätab ringkonnakohus isa taotluse rahuldamata.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et vanemate vahel esinevad erimeelsused lapse hariduse ning elu- ja viibimiskoha küsimustes, mis takistavad lapse suhtes tema parimates huvides vajalike otsuste tegemist, samas lapse huvitegevuse ja tervist puudutavates küsimustes puudub vanemate vahel vaidlus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et mõlemad vanemad on võimelised hooldusõigust teostama ega sea last seda tehes ohtu. Samuti, et laps on oma vanust ja arengutaset arvestades võimeline avaldama arusaadavat ja adekvaatset arvamust oma elukoha, kooli ning reisimise kohta, millest tulenevalt tuleb PKS § 123 lg 1 kohaselt haridusasutuse valikul ning lapse elu- ja viibimiskoha määramisel lähtuda ka lapse arvamusest, arvestades selle kaalu vastavalt lapse vanusele ja küpsusastmele. Ringkonnakohus nõustub vastavate maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohtule ei nähtu toimiku materjalidest ega järeldu ka määruskaebuse väidetest, et vanemate vahel oleksid erimeelsused huviringide vajalikkuse osas ning terviseküsimustes. Asjaolu, et isa on väidetavalt rohkem tegelenud nii huvitegevuse korraldamisega kui ka lapse terviseküsimustega, ei anna alust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks antud valdkondades. Maakohus on õigesti märkinud, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuotsustusõiguse andmine on põhjendatud konkreetses valdkonnas vaid juhul, kui on tõendatud, et vanemate vahel on selles valdkonnas konkreetne erimeelsus. See on kooskõlas ka Riigikohtu kujundatud seisukohtadega (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Ema ei ole vastu vaielnud isa soovile last huviringidesse viia ning vanemate vahel pole ka vaidlust selles, millistes huviringides laps käia võiks. Laps ise on maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et ta trennis enam ei käi ning praegu trennis käia ka ei taha. Vanemate vahel ei nähtu hetkel vaidlust ka lapse terviseküsimustes. Ema on välja toonud, et ainsaks haiguseks oli
2. a kevadel esinenud keskkõrvapõletik ning lapse tervis on püsinud stabiilsena (dtl 737). Seega ei ole isa tõendanud ka määruskaebemenetluses, et praegusel juhul oleks vanematel erimeelsusi mõnes lapse huvitegevust puudutavas küsimuses või terviseküsimuses ning maakohus on põhjendatult jätnud vanemate avaldused lapsega seotud huvitegevuse ning terviseküsimuste osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata.
3. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatud isa väited, mis puudutavad lapse isikliku ärakuulamise protokollimata jätmist ning lapse ebaküpsust oma arvamuse väljendamisel.

§ 477

lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Seejuures kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Maakohus on kooskõlas

§ 477lg-ga 8 esitanud lõpplahendis ärakuulamisel lapse avaldatust kokkuvõtte.

Kolleegiumil puudub alus kahelda, et 10-aastane laps ei oleks võimeline avaldama oma elukoha, reiside ja kooliga seotud küsimustes adekvaatset ning asjakohast arvamust. Isa ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, mis viitaksid sellele, et lapse arvamus oleks kujunenud ema surve tulemusena. Sellist järeldust ei nähtu ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2025 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-9134, millele on isa viidanud. Seega ei ole maakohus praegusel juhul rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis lapse ärakuulamise kohta protokolli koostamata ning võttis asja lahendamisel arvesse lapse arvamuse. 9 2-23-15155

1. Isa ei nõustu maakohtu järeldustega ka selles, et ema ei ole lapsele ohtlik ja on võimeline lapsele tavapäraseid elamistingimusi pakkuma, sh sellega, et XXX sobib lapsele paremini kui Kuristiku Gümnaasium. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõike esitatut kogumis hinnates ei ole võimalik järeldada, et kumbki vanem oleks tegelikult lapsele ohtlik või võimetu lapsele tavapäraseid elamistingimusi pakkuma. Asjaolu, et laps viibib aeg-ajalt ka emapoolse vanaema juures Maardus, kes on vana ja väidetavalt ei abista last koduste ülesannete tegemisel, ei anna alust pidada ema lapsele ohtlikuks. Ringkonnakohus leiab, et isa etteheited XXX õppe taseme kohta ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on tuvastanud, et XXX toimub õpe nii eesti kui ka vene keeles ning mõlemas vaidlusaluses koolis lähtutakse riiklikust õppekavast. Seega ei nähtu, et XXX hariduse kvaliteet oleks selline, mis iseenesest seaks ohtu lapse hariduse omandamise või arengu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pelgalt koolide maine või eeldatavate tulevikuväljavaadete võrdlus ei saa olla määravaks kriteeriumiks haridusasutuse valikul. Koolivaliku üle otsustades tuleb esmajoones lähtuda lapse parimatest huvidest ja tema individuaalsest toimetulekust konkreetses õpikeskkonnas. Laps on avaldanud, et Kuristiku Gümnaasiumis õppimine oli tema jaoks raskem ning ta tundis, et temasse suhtuti halvasti. Ema esitatud tõenditest nähtub, et laps on XXX saavutanud häid õpitulemusi (dtl 742, 744). Samuti nähtub fotodest, et laps on koolikeskkonnaga kohanenud ning tal on tekkinud sõprussuhted (dtl 741, 745). Koolivaliku muutmine olukorras, kus laps ei tunne end teises koolis turvaliselt ega toetatuna, võiks negatiivselt mõjutada nii tema õpimotivatsiooni kui ka üldist toimetulekut ega oleks lapse huvides. Eelnevat arvestades ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
2. Isa esitas 05.02.2026 taotluse määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 60 euro tagastamiseks. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 13.06.2025 on LEADELL PILV ADVOKAADIBÜROO AS määruskaebuse esitamisel isa eest tasunud riigilõivu 70 eurot. Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg-test 7 ja 15 tulenevalt tuli praegusel juhul määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Seega tuleb ringkonnakohtul tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv enam tasutud osas

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.

Enam tasutud riigilõiv 60 eurot tuleb kanda LEADELL PILV ADVOKAADIBÜROO AS-i arvelduskontole EE902200221001197157 (Swedbank AS). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel isa kanda.

1. Ema esitas 04.02.2025 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on emale osutatud õigusabi 7 tunni ja 50 minuti ulatuses tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ema lepinguline esindaja tegi järgmiseid menetlustoiminguid:  vastuse koostamiseks määruskaebuse analüüs ja kliendiga nõupidamine 1 tund ja 20 minutit;  vastuse koostamine määruskaebusele 6 tundi ja 30 minutit.
2. Isa esitas ema menetluskuludele vastuväite. Vastuse koostamiseks määruskaebusele ei saanud kuluda üle kolme tunni. Käesolev asi ei eeldanud palju keerukat õiguslikku analüüsi, vaid rohkem faktoloogia tundmist. Ema vastuses määruskaebusele ei olnud esitatud niivõrd palju uusi seisukohti ja fakte. 10 2-23-15155 33.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Ema on esindanud vandeadvokaat. Esindaja tasumäär on kohane ega ületa vandeadvokaadi sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

1. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Lepingulisel esindajal on kulunud vastuse koostamiseks määruskaebusele 6 tundi ja 30 minutit. Võttes arvesse vastuse mahtu (8 lk) ja sisu ning tsiviilasja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi ja 30 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega.
2. Tulenevalt eespool märgitust on ema põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses 5 tundi ja 50 minutit. Ema on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuga (

§ 174

lg 10) ning ema põhjendatud ja vajalik menetluskulu on ringkonnakohtus 1085 eurot (5 tundi ja 50 minutit x 150 = 875 eurot + 210 eurot [km] = 1085 eurot). 36. Ema on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada isa hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 11