Obsah (10)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-20928 Tsiviilasi KiirAutoLaen.EE O

§ 187lg 6). ASJAOLUD 1. Kiir

AutoLaen.EE OÜ (hageja) esitas

1. detsembril 2025 Viru Maakohtusse hagi KIVIARKS Ehitus OÜ (kostja) vastu. Hageja palub kohustada kostjat andma hagejale sõiduki Nissan Juke registrinumbriga XXX ja kerenumbriga XXXXXXX valdus.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
3. märtsil 2024 laenulepingu nr FI26032024-3, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 10 000 eurot mootorsõiduki Nissan Juke registreerimisnumbriga XXX soetamiseks. Laenulepingu nr FI26032024-3 kohustuse täitmise tähtaeg oli
4. september
5. Kooskõlas laenulepingu punktiga 4 on mootorsõiduki Nissan Juke registreerimisnumbriga XXX, kerenumbriga XXXXXXX tagatiseks kostja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Laenulepingu punkti 3.8 alusel kanti laenusumma 10 000 eurot kostja arvelduskontole. Kostja ei täitnud laenulepingust nr FI26032024-3 tulenevat rahalist kohustust täies ulatuses. Kuna eelpool nimetatud laen oli tagatud mootorsõidukiga Nissan Juke registrinumbriga XXX, siis hageja leiab, et ta on õigustatud nõudma nimetatud sõiduki valduse üleandmist valduse võõrandamise eesmärgiga laenulepingust tulenevate kohustuste katteks.
6. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostja seaduslikule esindajale
2. jaanuaril 2026 kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
3. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 400 eurot. Õigusabikulu tunnihinnaga 100 eurot hõlmab lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi, sh menetlusdokumentide analüüs, hagejaga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine koos lisadega. Antud summa ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal menetlusdokumentide analüüsile, hagejaga nõupidamisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtusse esitamisele 4 tundi.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ei sisalda käibemaksu) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Samas kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul kokku 2 tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks 200 euro ulatuses (100 × 2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 760 eurot (560 + 200).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

12.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3