Obsah (5)

§ 4§ 13§ 14§ 46§ 817

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2026 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-8868 Tsiviilasi Sumfinidade Un

§ 4

lg 6 kohaselt teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. 37. Eeltoodust tuleneb, et kostjal tuli eeldada, et tegu on autoriõigusega kaitstud teosega. Kohtu hinnangul võib ainuüksi teoses kasutatud ebatavalisest värvide valikust tulenevalt eeldada, et tegu on autoriõigusega kaitstud teosega. Vastupidist ehk seda, et foto ei olnud autoriõigusega kaitstud, tuli tõendada kostjal. Kostja ei ole sisuliselt väitnud, et tegu ei olnud autoriõigusega kaitstud teosega. Kostja avaldas hageja foto oma veebilehel (dtl 58-60) ilma autori nimele viitamata. Alusetud on 6 seetõttu kostja väited, et ta ei osanud eeldada, et teose kasutamise eest tuleb küsida õiguste omanikult luba. 38.

§ 13

lg 1 järgi kuulub autorile ainuõigus igal moel oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.

§ 14

lg 1 järgi on autoril õigus saada kohast ja proportsionaalset tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.

§ 46

lg 1 sätestab, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud

IV peatükis ettenähtud juhud. Eeltoodud sätetest tuleneb selgelt, et teose kasutamiseks peab olema õiguste omaniku luba. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ei olnud tal teose kasutamiseks luba vaja. Asjakohatu on kostja viide sellele, et ta sisuliselt foto abil tulu ei teeninud. Kostja kasutas fotot selgelt ärilisel eesmärgil ehk oma veebilehe kaudu uue teenuse reklaamimiseks. Sellisel viisil kasutas kostja fotot ärilisel eesmärgil ning tähtsust ei oma see, kas uus teenus ise tõi kostjale tulu või mitte. Lisaks on kostja väited tulu puudumise kohta tõendamata. 39.

§ 817

lg 1 p 1 näeb ette, et autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le

1. Eeltoodust tuleneb, et autor saab nõuda kahjuna sellise litsentsitasu hüvitamist, mida ta oleks saanud, kui rikkuja oleks hankinud loa teose kasutamiseks ehk nn hüpoteetilise litsentsitasu nõue (RK TKo 2-16-8751, p 21.5). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatult nõudnud kostjalt sellises summas kahju hüvitist, mis oleks vastanud litsentsitasule, kui kostja oleks hagejaga lepingu sõlminud. Ekslik on kostja arusaam, et kuna ta hagejaga lepingut sõlmida ei soovinud ning kasutas teost ilma loata, puudub alus temalt kahju väljamõistmiseks.
2. Sarnase foto kasutamist puudutava vaidluse lahendamisel on Riigikohus selgitanud, et foto kasutaja ehk kahju tekitaja peab tõendama õigusvastatust välistavate asjaolude esinemise (RK TKo 214-56641, p 18). Kahju tekitaja võib vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et järgis temalt oodatavat objektiivset hoolduskohustust ehk käibekohustust (samas, p 18.1). Üldine käibekohustus tähendab isiku kohustust tegutseda viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid ning teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada (samas, p 18.2). Seejuures ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel hüpoteetilise litsentsitasuna vaja kindlaks teha, kas või kui palju kostjad rikkumisega teenisid (samas, p 20).
3. Kohus selgitas kostjale 23.10.2025 pöördumises (dtl 97-99), et viimase vastuväited on põhistamata ja tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud.
4. Hageja esitas kohtule foto originaalfaili (dtl 54) ja lõpliku fototeose (dtl 54). Pooled ei vaidle selle üle, et tegu on N. T.i loodud ja autoriõigusega kaitstud fotoga. Hageja esitas väljavõtte oma kodulehelt (dtl 55-56), kus foto on avaldatud viitega autori nimele ja selgitusega selle kohta, et foto kasutamiseks on vaja autori luba. Seega on hageja tõendanud, et foto on Internetis kättesaadavaks tehtud viisil, kus on selgelt märgitud autori nimi ning vajadus küsida foto kasutamise eest luba. Hageja kodulehel on avaldatud foto kasutamise litsentsitasud. Hageja esitas ka oma tavapärased litsentsitasude arved (dtl 64-70, tõlked dtl 161-168), mis tõendavad selgelt, milline on tavapärane tasu foto kasutamise eest.
5. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, milline oli see väidetav vabalt kasutatav andmebaas, mille kaudu kostja fotofaili kasutamiseks sai. Kostja ei ole tõendanud ühelgi viisil, et ta täitis ettevõtja käibes vajalikku hoolt selleks, et kontrollida foto kasutamise õiguspärasust ning vältida autori õiguste rikkumist. Hageja on selgitanud, et kostjal oli võimalik lihtsa 7 otsingu kaudu tuvastada, et foto on autoriõigusega kaitstud ning selle kasutamiseks tuleb sõlmida litsentsileping. Olukorras, kus kostja on pelgalt kopeerinud Internetis kättesaadava foto, mille võis seal olla avaldanud mõni teine seaduslikku litsentsi omanud isik, ei andnud kostjale õigust fotot oma veebilehel tasuta kasutada. Asjas kogutud tõendite alusel leiab kohus, et kostja ei järginud foto kasutamisel käibes vajalikku hoolt ning rikkus seetõttu süüliselt hageja õigusi.
6. Hageja esindaja saatis kostjale nõude 23.06.2022 (dtl 170-174, tõlge dtl 175-178), milles selgitas, et kostja on kasutanud fotot ilma loata. Hageja palus kostjal lõpetada teose ilma loata kasutamine ja hüvitada kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai nõude kätte ning lõpetas seejärel foto kasutamise. Asjakohatud on kostja viited sellele, et ta pidas hageja pöördumist pettuseks ja väljapressimiseks. Foto eemaldamine veebilehelt annab tunnistust sellest, et kostja mõistis pöördumise olulisust. Samuti puudusid kostjal vajaduse korral takistused selgitada välja, kas talle on pöördumise saatnud kohane õiguste omanik. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et autor või tema esindaja peaks autoriõiguste rikkumise korral pöörduma esmalt politseisse.
7. Hageja on tõendanud, et foto oli avaldatud ajavahemikult 02.02.2022 kuni 17.06.
8. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja on tõendanud, et foto avaldati ilma selle pealkirjata ja ilma autorile viitamata. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud. Sellistel tingimustel oleks kostja pidanud litsentsitasuna maksma hagejale 2930 eurot. Kuna kostja kasutas teost ilma loata, tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja mõista hüpoteetilisele litsentsitasule vastav summa 2930 eurot.
9. Hageja pöördus kostja poole nõudega kohtueelselt 23.06.
10. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 2930 eurolt alates 23.06.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei olnud nõus kohtueelselt ega ka menetluse ajal mistahes osas hageja nõuet rahuldama, mistõttu puudub kohtul alus jaotada menetluskulusid teisiti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista tõendi kogumise kulu 95 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 490 eurot. Hageja tõendas, et ta tasus ettevõttele RightsPilot UG tõendite kogumise eest 95 eurot (dtl 182-183, tõlge dtl 184-185). Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 585 eurot, millest 95 eurot on tõendite kogumise kulu ja 490 eurot nõude esitamisel tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Anu Uritam kohtunik 9