§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 2 nõudele, samuti ei olnud esitatud
lg 5 p-dest 2-4 tulenevaid tõendeid ning märgitud
lg 3 p-de 1, 2 alusel, kas isik soovib istungist osa võtta ning kas ta soovib kaitsjat. Ka oli kaebus allkirjastamata, st ei vastanud
Ka ei ole kaebusele lisatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebuses toodud väidet, et määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt koormav. Niisamuti ei ole märgitud, kas kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta ning kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole (
Kohtule edastatud täiendus varasemale kaebusele on taaskordselt esitatud e-kirja teel allkirjastamata, mistõttu on rikutud
Kuivõrd kaebuse esitaja ei kõrvaldanud Harju Maakohtu 26.01.2026 määruses viidatud puudusi, jättis maakohus
6. 10.02.2026 laekus Tallinna Ringkonnakohtule R. Hüva poolt esitatud määruskaebus, milles leitakse, et kaebuse läbivaatamata jätmine oli liialt formaalne ja ebaproportsionaalne. Kohus ei asunud kaebust sisuliselt hindama, kuigi puudused olid kõrvaldatavad ja kaebaja tahe sisuliseks arutamiseks selge. Lisaks märgib kaebaja, et kõrvaldab kaebuses kõik maakohtu poolt väljatoodud puudused. Kaebaja on seisukohal, et kuigi maakohus avaldas, et puudused ei ole kõrvaldatud, oli tema kaebuse sisu ja eesmärk selged – vaidlustada määratud rahatrahvi suurus. Maakohtu poolt loetletud puudused olid kergesti kõrvaldatavad. Seega palub kaebaja maakohtu määrus tühistada, saata asi maakohtule sisuliseks lahendamiseks ja tagada talle võimalus esitada kohtumenetluses oma seisukohad ja tõendid. Lisaks tuuakse kaebuses välja, et maakohus küll viitab puudustele, kuid ei andnud piisavalt konkreetseid juhiseid nende kõrvaldamiseks. Ei selgitatud, millisel kujul ja mahus tuleb tõendid esitada. Selline määrus ei taganud kaebajale tegelikku võimalust puuduste sisuliseks kõrvaldamiseks. Pole juhiseid, kuidas vormistada kaebus selliselt, et vältida
Vaidlustatud otsuses samas sisalduvad kõik kaebaja isikuandmed, mistõttu on vastuoluline väide, et need kaebuses puudusid. Menetlusalune isik ei pea olema jurist ning tal puudub praktiline kogemus väärteomenetluse vorminõuetest. Samuti polnud mõistlik puuduste kõrvaldamiseks antud aeg. Kaebuses leitakse, et tegelikku võimalust puuduste kõrvaldamiseks ei antud, kuna formaalselt viidati võimalusele puudused kõrvaldada, kuid puuduste sisu ei olnud selgelt lahti kirjutatud, puudus arusaadav juhend, tähtaeg ei olnud mõistlik, kaebaja ei saanud aru, millisel viisil tema varasemad selgitused ei ole piisavad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7.
kohaselt, kui
-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning
8. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis R. Hüva 2
näeb ette nõuded, millistele peab kohtule esitatav kaebus vastama. Seejuures ei näe seadus ette erandit, et juhul, kui §-s 115 sätestatud andmed on esitatud kuskil mujal, võiks need jätta esitamata. Ka ei saa kohus asuda andma detailseid juhiseid puuduste kõrvaldamiseks, nagu seda eeldab kaebuse esitaja. Selleks puudub kohtul seaduslik alus. Samas tuleb märkida, et kaebaja ei viitagi ühelegi sättele, mida maakohus oleks rikkunud või kust tuleneks kohustus anda veel täpsemaid juhiseid, kui seda tehtud on. Samuti ei saa nõustuda sellega, et puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg oleks ebamõistlikult lühike. Arvestades maakohtu poolt väljatoodud puuduste iseloomu, peab ringkonnakohus antud tähtaega mõistlikuks. Küll aga tuleb märkida sedagi, et kui tõesti isikul polnud võimalik ettenähtud ajaks puuduseid kõrvaldada, oli tal alati võimalus pöörduda kohtu poole, selgitada, milline objektiivne takistus tal kohtunõude täitmisel esineb ning paluda tähtaega pikendada. Seda R. Hüva teinud ei ole. Kohus ei pea ise eeldama, et isikul võib esineda takistusi tähtajaks puuduste kõrvaldamiseks. Neid ei tooda tegelikkuses välja ka ringkonnakohtule esitatud kaebuses, vaid märgitakse üksnes üldsõnaliselt, et isikul on ka muid elulisi kohustusi. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kaebuse maakohtule esitas R. Hüva ise omal soovil, seega pidi ta arvestama, et tal tuleb oma muude eluliste kohustuste kõrvalt sellesse ka mõnevõrra aega panustada. 10.Lisaks märgib kohtukolleegium sedagi, et maakohus ei saanudki asuda kaebust sisuliselt arutama enne, kui kontrollis esitatud kaebuse vastavust ka
§-s 115 sätestatud formaalsetele nõuetele. Seega ei oma tähendust see, kas isiku tahe oli kaebusest arusaadav või mitte. Kaebajaga saab nõustuda, et maakohtu poolt loetletavad puudused olid kõrvaldatavad. Selleks maakohus isikule ka kaebuse käiguta jätmisel võimaluse andis, kuid kaebaja seda nõuetekohaselt ei teinud. Seega asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja R. Hüva poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle lahendi tühistamist. 11.Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole võimalik kohustada lahendama sisuliselt avaldust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust. Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.