lg 7 alusel teade K.L.-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Plus Capital, kohtutäitur Aive Kolsar, Maksu- ja Tolliamet ning Advokaadibüroo LMP OÜ seisukohti tähtajaks ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
) § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on menetluse lõpetamise otsustamisel lähtunud
10. Kohus on K.L.-i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
11.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K.L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3/6 Võlgnikul oli kuni 03.10.2024 määratud osaline ning alates 04.10.2024 puuduv töövõime. Menetluse esimesel aastal ei võimaldanud võlgniku tervislik seisund püsivat töötamist ning alates 2023.a sügisest oli võlgnik vanemapuhkusel. Võlgnik on otsinud osalise koormusega tööd, kuid tervisliku seisundi ning väikelapse hooldamisvajadusega kokkusobivat töökohta leida ei ole õnnestunud. Võlgnikul on kolm last, kes on sündinud xxxxxxxxxx (üks võlausaldajatest), xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a. Võlgnik töötas menetluse kestel lühiajaliselt ettevõtetes Sihtasutus Exxx Txxxxxxx ning OÜ Mxxxxxxxxxx. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada väikelapse kasvatamist mõjuvaks põhjuseks, miks võlgnik alates 2023. aasta sügisest on töötanud vaid lühiajaliselt. Alates 04.10.2024 on võlgnikul määratud puuduv töövõime, mis ei ole võimaldanud tal tulutoova tegevusega tegeleda. Kohus leiab, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit menetluse kestel, lapse hooldamise vajadust ning Riigikohtu seisukohta ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 12.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud nii kirjalikult kui ka mitmel ärakuulamisel ning puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
12.3.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus, lähedaste rahaline abi, peretoetus, vanemahüvitis, töötasu ning omavalitsuse sotsiaaltoetus. Võlgnikul oli menetluse alguses kaks, alates 01.09.2023 kolm ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Arvestada tuleb, et võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat, kelle osas tuleb samuti arvestada mittearestitava tulu osaga. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
12.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
12.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, 4/6 keeldub kohus vabastamast. võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
§-st 173 tulenevad kohustused. 14.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajatele nõuded maksmata või jätta süüliselt väljamaksed tegemata. Võlgnik on töövõimetu isik, kelle igakuine sissetulek on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud alla arestimisele kuuluvat määra ning ta on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud
nimetatud kohustusi ning puuduvad
lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et K.L. tuleb juhindudes
Kohus märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. 16.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 5/6 17.
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. K.L.-i pankrotimenetluses tunnustatud ja käesolevaks ajaks täitmata nõueteks on muuhulgas S.P. nõue summas 5323,67 eurot ning Maksu- ja Tolliameti nõue summas 588,49 eurot. Mõlema nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 22.04.2019.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-107512 välja mõistetud ning K.L.-i poolt tasumata jäänud elatis ning riigi poolt makstud elatisabi. Kohus märgib, et tegu on
lg 2 nimetatud elatise maksmise kohustusega, millest ei ole võlgnikul võimalik vabaneda. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikku vabastada kohustustest S.P. ning Maksu- ja Tolliameti ees.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.L.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 21.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 16.10.2025 ja kohus loeb
K.L.-i saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.