1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1 3.
lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (
4.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 7.
lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (
8. Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega G.R suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (
Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on selgitanud, et seisuga 11.11.2025 pole OÜ-le QQQ veel maksusummat määratud, kuid alustatud on kontrollimenetlust 29.01.2025 korraldusega nr 12.23/065902-1 (lisa 2 dtl 362-368), mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu ja tööjõumaksude määramine kogusummas 34 576,90 eurot, millele lisandub intress (maksuotsust ei ole veel koostatud). Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu hulgas, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg ning selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-50383 (p 8) möönnud, et
lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna 2 Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Viidatud haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks samuti olukorras, kus maksuotsusega polnud veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kuigi OÜ-le QQQ ei ole veel maksuotsust tehtud ning maksumenetlus on pooleli, ei takista see asjaolu vastutusmenetluse alustamist taotluses märgitud 34 576,90 eurot puudutavas osas. Alustatud vastutusmenetluses leiab maksuhaldur, et G.R on juhatuse liikmena rikkunud
§-s 8 sätestatud kohustusi ning et tema tegevuse ja äriühingul maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuhaldur on seisukohal, et vastutusmenetluse lõpus G.R-ilt tõenäoliselt sissenõutava maksusumma moodustab OÜ QQQ maksustamisperioodide september–detsember 2024 deklareerimata jäänud tasumisele kuuluv käibemaks 11 360,30 (14 407,54 - 3047,24) eurot (vt taotluse punktid 2.2 ja 2.3) ja aprill 2024 – jaanuar 2025 deklareerimata jäänud tööjõumaksud kokku 23 216,60 eurot (vt taotluse punkt 2.4). Maksuhalduri hinnangul ei ole G.R taganud äriühingu rahaliste kohustuste õigeaegset täitmist (seda nii varjatud maksukohustuse kui olemasoleva maksuvõla osas). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. G.R on äriregistrist nähtuvalt olnud OÜ QQQed ainuke juhatuse liige kontrollitava perioodil. Seega oli G.R äriühingu juhatuse liige ajal, mil äriühingule tekkis taotluses märgitud maksuvõlg summas 34 576,90 eurot, mille kujunemist on taotluses selgitatud ning mille kohta on taotluse juurde lisatud vastavad dokumendid. Niisiis on võimalik, et G.R vastutab äriühingu maksuvõla eest.
lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.
lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes. Maksuhaldur ei tugine taotluse esitamisel asjaolule, et OÜ-lt QQQed pole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või et äriühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot, küll on maksuhaldur leidnud, et OÜ QQQed vahenditest maksuvõla tasumiseks ei piisa. Kohus nõustub, et olukorras, kus 3 kinnistusregistri ja Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel puudub OÜ-l QQQed registervara ning äriühingu omandis on üksnes sõiduk registreerimismärgiga HHH on
Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja ka maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (
Maksuotsusega määratud maksude ning esitatud maksudeklaratsioonide aegumistähtaeg algab varaseimast deklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk aprillist 2024). Seega isegi 3-aastase aegumistähtaja kohaldamisel algab maksusumma määramise aegumine alles alates 10.05.2027. 12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu G.R suhtes, kui ta esitab tagatise
Taotlusest selgub, et tagatise summa 40 938,10 eurot tuleneb võimalikust maksukohustusest suuruses eurot 34 576,90 ja sellele liidetud täitekuludest 6361,20 eurot. Kui G.R soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 34 576,90 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.