2-24-107482/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-24-107482 Tsiviilasi AS-i ÜHISTEENUSED hagi Nele Hendriksoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant) AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja (vastustaja) Nele Hendrikson (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull RESOLUTSIOON
4. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-107482 muutmata.
7. Jätta apellatsioonimenetluse kulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda.
8. Määrata kindlaks Nele Hendriksonile ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-lt ÜHISTEENUSED Nele Hendriksoni kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 240 eurot (käibemaksuta).
9. Välja mõista AS-lt ÜHISTEENUSED Nele Hendriksoni kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
10. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas
11. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nele Hendriksonilt (kostja) 60 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas menetluse seoses kostja vastuväitega ning andis asja üle hagimenetluses lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduautot hageja poolt opereeritavas eraparklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise leppetrahvilt 9 eurot 7 senti, edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 30 euro tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
12. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. MAAKOHTU LAHEND
13. Tartu Maakohus rahuldas
14. mai
15. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 42 eurot 72 senti (s.o leppetrahvi 30 eurot ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 72 senti) ning viivise põhivõlalt 30 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
16. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis sõiduauto Škoda, registreerimisnumbriga XXXXXXX, X. veebruaril 2021 kinnistul asukohaga XXXXXXX ning et kostja parkis valesti, s.o osaliselt kõnniteele, parkimiskohtade kõrvale teele. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude summas 30 eurot. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Hageja nõue tuleneb tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud lepingust, mis vastab VÕS § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Hageja on leppetrahvinõuet tõendanud. Kuni 30 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul ei ole ebamõistlikult suur. Hageja nõue ei ole aegunud. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 30 eurot. Hagiavalduse esitamise (
17. aprilli
18. a) seisuga on tasumata viivis 9 eurot 7 senti. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 12 eurot 72 senti (kuni
19. aprillini 2024 viivis 9 eurot 7 senti, perioodi
20. mai 2024 –
21. juuni 2024 eest 63 senti, perioodi
22. juuli 2024 –
23. detsember 2024 eest 1 euro 85 senti, perioodi
24. jaanuar 2025 –
25. mai 2025 eest 1 euro 17 senti). Hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Hageja nõue sissenõudmiskulude (30 euro) hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi umbes 50% ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellise jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
26. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ning määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus, s.o. riigilõiv 100 eurot ja õigusteenuse kulu 780 eurot 50 senti, ja mõista menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse tegemisel TsMS § 174 lg-t 1 ning § 436 lg-t 1, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Maakohus jaotas asja menetluskulud valesti TsMS § 163 lg 1 järgi ega arvestanud hageja hagi osalise rahuldamisega. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et hagi osaliselt rahuldamise korral tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. Maakohus ei lähtunud menetluskulude kindlaksmääramisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, vaid jättis menetluskulud kindlaks määramata ja poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus vastuolus Riigikohtu praktikaga ning maakohus on kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse normi. Maakohus ei ole TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist põhjendanud. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ning muuta maakohtu otsust selliselt, et määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele.
27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata või alternatiivselt muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 selliselt, et mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 440 eurot 25 senti ja hagejalt kostja kasuks menetluskulu 906 eurot, tasaarvestada nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja 465 eurot 75 senti. Kostja palub jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Olukorras, kus saab nõustuda maakohtu poolt tooduga, et hagi rahuldati osaliselt (umbes 50% ulatuses), sai kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda, juhindudes TsMS § 163 lg-st
28. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus ja madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Maakohus saanuks jaotada poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega poolte vahel, nii nagu soovis hageja apellatsiooni punktis 3.
29. Sellisel juhul võinuks maakohus menetluskulud määrata järgnevalt: nõue: 100% ((leppetrahv 30 + viivis) + sissenõudmiskulu) 60 eurot; rahuldatud nõue: 50% (leppetrahv 30 eurot + viivised); rahuldamata nõue: 50% (sissenõudmiskulu 30 eurot). Kostja menetluskulud olid 1812 eurot, millest 50% on 906 eurot. Hageja menetluskulud olid 880 eurot 50 senti, millest 50% on 440 eurot 25 senti. Kokkuvõtteks, kui ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis hageja kohustuseks on kostjale hüvitada 465 eurot 75 senti (906–440,25) maakohtus kantud kuludest. Nõustuda võib hagejaga, et maakohus ei lähtunud menetluskulude kindlaksmääramisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, vaid jättis menetluskulud kindlaks määramata, kuid oleks pidanud määrama, et hageja kohustub kostjale hüvitama 466 eurot. Maakohus on menetluskulude jaotamist põhjendanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda.
31. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, viidates hagi osalisele (u 50% ulatuses) rahuldamisele. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 võimaldab seega jaotada menetluskulud erinevatel viisidel, arvestades kaasuse asjaolusid. Kuigi rahaliste nõuete puhul on Riigikohtu praktikast tulenevalt põhjendatud hagi osalise rahuldamise korral lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641, p 23.1; RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31; RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 28), mis tuleneb ka TsMS § 163 lg-st 1, ei ole ka teistsugune menetluskulude jaotus, mida võimaldab TsMS § 163 lg 1, välistatud. See, millisel viisil kohus menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641, p 23.1; RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31; RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 28). Õige on see, et maakohus peab menetluskulude jaotust aga põhjendama (vt ka RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendanud, miks jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, viidates, et kuivõrd kohus rahuldab hagi umbes 50% ulatuses, on põhjendatud jätta praeguses asjas menetluskulud poolte endi kanda. Asjas nähtub, et maakohus on rahuldanud põhinõudena leppetrahvinõude 30 eurot + viivisenõude ning jätnud rahuldamata sissenõudmiskulu nõude 30 eurot. Asjaolu, et lisaks leppetrahvinõudele 30 eurot on maakohus rahuldanud kõrvalnõudena ka viivisenõude, ei tähenda, et maakohus ei võinud menetluskulude jaotuse puhul jaotada menetluskulusid selliselt, et jätab menetluskulud poolte endi kanda, arvestades mh lahendatud vaidlusküsimusi. Ringkonnakohtu hinnangul on selliselt menetluskulude jaotuse määramine asjaolusid arvestades põhjendatud. Eeltoodut arvestades ei anna hageja väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
32. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
33. Ringkonnakohus määrab kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal kulunud õigusabile ringkonnakohtus 4 tundi, tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta), seega kokku 700 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul, arvestades apellatsioonkaebust ja vastust ning seda, et ringkonnakohtus vaieldakse vaid menetluskulude jaotuse üle ja kitsamalt vaid selle üle, kas maakohus kohaldas õigesti TsMS § 163 lg-t 1, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda, põhjendatud ajakulu 2 tundi (4 tunni asemel). Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud tunnitasuks praegusel juhul 175 euro asemel 120 eurot (käibemaksuta), arvestades mh kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Kostja viited Riigikohtu lahenditele (kostja viidatud RKTKo 16.04.2021, 2-20-4817, p 20; RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) selles osas, mis summas on Riigikohus pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks, puudutavad olukordi, kus lepinguliseks esindajaks on olnud vandeadvokaadid/advokaadid. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud menetluskulude suurus ringkonnakohtus 240 eurot (käibemaksuta) (120 * 2), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
34. Vastavalt kostja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)