Obsah (5)

§ 62§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-423 Määruse kuupäev 23. veebruar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi B.H esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks parandada Viru Vangla

) § 249 lõikest 2 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuigi kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt käsitles Viru Vangla taotleja

1. detsembri
2. a pöördumist märgukirjana, sisaldus selles taotlus lahendada valgustuse probleem, s.o V7 sektoris paljud tuled ei tööta. Vangla on kohtule esitatud vastuses kohtunõudele märkinud, et vaidemenetlus vanglas on pooleli, st B.H
3. veebruaril 2026 esitatud vaie on menetlusse võetud. Seetõttu peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
4. Riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. B.H esitas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks menetlusabi taotluse. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde

§ 62

lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

1. oktoober 2025 kuni
2. veebruar 2026 kohta. Vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul piisavad, et riigilõivu tasuda (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus asjas nr 3-22-2402). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada B.H

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Kohtule ei nähtu, et B.H-l esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla on kohtueelselt taotlejale ja vastuses kohtule kinnitanud, et juhul kui vangla II üksuse V7 sektoris esineb valgustusega probleeme, siis see lahendatakse. Kohtule 2 3-26-423 teadaolevalt viibib taotleja vangla üldkasutatavates ruumides päevakava järgi piiratud aja ning kohtule ei nähtu ülekaalukat vajadust otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära põhivaidlus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et sellega on sisuliselt saavutatud vaide eesmärk, saab toimuda vaid siis, kui kaalul on väga kaalukad õigushüved (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19-20). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks taotlejale tervisekahju tekkimist ebapiisava valgustuse tagajärjel, ei ole kohtule esitatud. Kuna vaidemenetlus vanglas on pooleli, siis ei ole praeguseks teada, kas ja millisel määral kaebaja tõstatud probleem sektori üldkasutatavates ruumides esineb. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et kaebaja peab taluma teatud ebamugavusi väidetava ebapiisava valgustuse tõttu.
5. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis jätab kohus taotluse rahuldamata.
6. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3