Obsah (7)

§ 37§ 121§ 47§ 268§ 267§ 55§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-476 Määruse kuupäev 20. veebruar 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Vertetom Autokool MTÜ kaebus Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korraldu

) § 120 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kaebaja on kaebuses ja selle täienduses taotlenud Tõrva Vallavalitsuse
2. veebruari
3. a korralduse nr 2-3/2026/64 (pakkumuste edukaks tunnistamise otsus), Tõrva Gümnaasiumi esindaja ja ühispakkujate OÜ Autosõit ja OÜ Autosõit Tartu vahel
4. veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 ja VAKO
5. veebruari
6. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- tühistamist ja VAKO kohustamist vaadata tema vaidlustus uuesti läbi. Kohus selgitab, et kaebaja nõue VAKO kohustamiseks vaadata tema vaidlustus uuesti läbi ei ole asjakohane (vt Tallinna Ringkonnakohtu
7. augusti
8. a määrust asjas 324-2257, p 9). Kui asi on jõudnud juba kohtusse, siis ei saa kohus seda saata VAKO-le tagasi, vaid vaidluse osas võtab seisukoha kohus. Kuigi kaebaja on kaebuse täienduses osutanud, et Tõrva Gümnaasiumi esindaja ja ühispakkujate OÜ Autosõit ja OÜ Autosõit Tartu vahel
9. veebruaril 2026 sõlmitud hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 on tühine, sest vaie oli esitatud tähtaegselt, siis konkreetset nõuet vaidlusaluse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks kaebaja esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus esitatud kaebust tühistamiskaebusena Tõrva Vallavalitsuse
10. veebruari
11. a korralduse nr 2-3/2026/64, VAKO
12. veebruari
13. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- ja Tõrva Gümnaasiumi esindaja ja ühispakkujate OÜ Autosõit ja OÜ Autosõit Tartu vahel
14. veebruaril 2026 sõlmitud lepingu nr TG 41/2026/27-1 tühistamiseks (

§ 37lõike 2 punkt 1).

7. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64 tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud

§ 268

lõikes 1, mille kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Praegusel juhul ei seondu vaidlusalune hankeasi riigisaladuse ega salastatud välisteabega, seega tuli kaebajal

§ 268lõike 1 kohaselt kõigepealt pöörduda oma õiguste kaitseks VAKO poole.

7.

1. Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu
4. oktoobri
5. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18). Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte üksnes formaalselt, kontrollima seda, kas kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati õiguspäraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; nt Tartu Halduskohtu
8. novembri
9. a määrus nr 3-22-2334; Tallinna Ringkonnakohtu
10. jaanuari
11. a määrus nr 3-19-2312, p 17). Seega kohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmisel hinnata, kas kaebaja on läbinud menetluse VAKO-s nõuetekohaselt. Kui vaidlustus on jäetud läbi vaatamata õiguspäraselt, siis ei ole isikul riigihanke asjas kohtusse pöördumise õigust. 7.
12. VAKO jättis
13. veebruari
14. a otsusega nr 30-26/- kaebaja vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 192 lõike 3 punkti 1 alusel läbi vaatamata. Kohus leiab, et VAKO on kaebaja vaidlustuse jätnud õigesti läbi vaatamata RHS § 192 lõike 3 punkt 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole tähtaegne. Arvestades, et käesoleval juhul viis Tõrva Gümnaasium hanke „B-kategooria juhiloa esmaõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ läbi väikehankena ning asja materjalidest nähtub, et hanke eeldatav maksumus on alla lihthanke piirmäära (teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot, vt RHS § 14 lõike 1 punkt 1), siis tuli vaidlustuse tähtaegsuse hindamisel lähtuda RHS § 189 lõigetest 4 ja 4
15. Kohus selgitab, et vastavalt RHS § 189 lõikele 41 kohaldatakse alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul vaidlustuse esitamisele samu tähtaegu, mida lihthankemenetluses. RHS § 189 lõike 4 kohaselt peab vaidlustus lihthankes olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Seega lõpetab hankelepingu sõlmimine vaidlustuse esitamise tähtaja. Kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le
16. veebruaril 2026 kell 9.46 (dtl 23). Kohus selgitab siinkohal, et Tõrva Vallavalitsusele
17. veebruaril 2026 esitatud vaie ei ole käsitatav vaidlustusena RHS § 185 mõttes (dtl 31). Asjas ei ole vaidlust, et vaidlustuse esitamise ajaks olid hankija ja edukaks tunnistatud ühispakkumuse esitajad hankelepingu sõlminud (hankeleping sõlmiti
18. veebruaril 2026). VAKO selgitas, et RHS ei kohusta hankijat nn väikehangetes ootama hankelepingu sõlmimisega. Ooteaega ei näe ette ka Tõrva valla hankekord. Seega ei olnud hankija kohustatud ootama hankelepingu sõlmimisega. Kuna RHS ei võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada, siis puudus VAKO-l võimalus tähtaega rikkudes esitatud vaidlustust läbi vaadata ja see tuli jätta läbi vaatamata. Seega on VAKO jätnud kaebaja
19. veebruari
20. a vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata, mistõttu ei ole kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. 7.
21. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja taotleb Tõrva Vallavalitsuse

1. veebruari
2. a korralduse nr 2-3/2026/64 tühistamist.
3. Kaebus tuleb tagastada ka osas, milles kaebaja taotleb hankija ja ühispakkujate vahel
4. veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamist. Kohus märgib, et vaidlusaluse
5. veebruari
6. a hankelepingu maksumus on alla riigihanke piirmäära ja selle osas ei näe RHS § 185 lõige 5 koostoimes sama paragrahvi lõikega 4 kaebajale ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet. Sellest hoolimata ei ole vastava nõude esitamine kohtule lubatud. 8.1.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal ei ole õigust esitada sõlmitud hankelepingu tühistamise nõuet. 8.2. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 267

lõige 3 sätestab, et kohus ei tühista kehtivat hankelepingut.

§ 267

lõige 3 võimaldab esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude, kui hankeleping on tühine RHS-s sätestatud alusel. Selle olukorraga antud juhul tegemist ei ole. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis hankija läbi viidud riigihanke maksumus jäi alla lihthanke piirmäära. Sellise hanke puhul ei näe RHS ette hankelepingu tühisuse aluseid, s.h ei ole õigusaktides sätestatud ooteaega vaidlustatud korralduse tegemise ja hankelepingu sõlmimise vahel või keeldu sõlmida hankeleping ooteajal. Riigihankeid ja nendega seotud vaidlusi reguleerivad normid on teadlikult kujundatud nii, et pärast hankelepingu sõlmimist ei ole selle tühistamine enam võimalik. Isikule, kes leiab, et hankeleping oleks tulnud sõlmida temaga, jääb õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõue (Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-710, p 7). 8.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebuse osas, milles kaebaja taotleb 18.

veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamist.

1. Kaebaja taotles ka VAKO
2. veebruari
3. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/tühistamist.

§ 268

lõike 2 kohaselt võib riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Kohus hindas VAKO otsust kontekstis, kas kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, ning nimetatud otsusel ei ole eraldiseisvat tähendust. Kuna esinevad alused kaebuse tagastamiseks muudes nõuetes, siis ilma nende nõueteta oleks kaebuse menetlemine ainuüksi VAKO otsuse suhtes sisutu ega aitaks kaebaja õigusi kaitsta. Seega tuleb VAKO otsuse tühistamise nõue samuti tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

1. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiga takistada
2. veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 sõlmimist. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55

lõike 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks oli hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 allkirjastatud kõigi hankelepingu poolte poolt. Antud olukorras ei ole kohtul võimalik vaidlusaluse hankelepingu suhtes esialgset õiguskaitset kohaldada. 11. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lõikest 5 tuleneb, et halduskohtule hankeasjas kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu RLS §-s 258 sätestatud määras. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem. Kaebaja esitas ühes kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse. RLS § 60 lõike 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõivu kokku 1300 eurot. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 102 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul arvestada kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu katteks.

§ 104

lõike 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lõike 2 alusel.

Kohus tagastab käesoleva määrusega kaebaja ühe tühistamisnõude

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel ning ülejäänud kaks tühistamisnõuet

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

Kui kaebaja oleks tasunud kaebuse ehk kõigi kolme tühistamisnõude eest riigilõivu nõutavas määras ehk 1280 eurot, kuuluks talle sellest tagastamisele kolmandik, arvestades, et kaebuses esitatud kolmest tühistamisnõudest ainult ühe eest tuleks riigilõiv tagastada. Ülejäänud kaks kolmandikku riigilõivust jääks aga riigile. Võttes arvesse, et kaebaja tasutud 102 eurot ei ületa seda kahte kolmandikku, mis peaks riigile jääma, pole alust kaebajale riigilõivu tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)