Obsah (8)

§ 121§ 2§ 124§ 38§ 71§ 120§ 152§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. 3.

1. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle vanglasse
2. veebruaril 2023 maksikirjaga saabunud prillid. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-25-2169 esitanud halduskohtule kaebuse, milles märkis, et silmaarst kinnitas kaebaja vajadust väljastada kaebajale prillid, mis tulid kaebajale
3. veebruaril
4. Kohus on teinud nimetatud haldusasjas esmased menetlustoimingud. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi ja nõuda kohustamiskaebusega talle
5. veebruaril 2023 vanglasse saabunud prille, siis tuleb seda teha haldusasja nr 3-25-2169 raames. Kohustamiskaebus käesolevas asjas kuulub tagastamisele

§ 121lg 1 p 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. X.X. esitas halduskohtu
2. novembri
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et ta pöördus kahjunõudega kohtusse õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Kaebaja palub advokaati. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes määruskaebuses esitatud taotlusest ja määruskaebuses esitatud sisulistest põhjendustest, tõlgendab ringkonnakohus kaebaja tahet määruskaebuse esitamisel selliselt, et kaebaja taotleb halduskohtu määruse tühistamist osas, millega halduskohus lõpetas hüvitamiskaebuse menetluse. Kuigi halduskohus tagastas sama määrusega kaebuse ülejäänud osas (kohustamiskaebus

1. märtsil 2023 saabunud prillide väljastamiseks), ei nähtu määruskaebusest selle vaidlustamise tahet. Määruskaebus sisaldab riigi õigusabi taotlust.
2. Määruskaebus tuleb rahuldada.
3. X.X. taotles halduskohtule esitatud kaebuses Tartu Vanglalt
4. veebruari
5. a prillide väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus lõpetas 2 menetluse hüvitamiskaebuse osas, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.

1. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja esitas halduskohtule hüvitamiskaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebaja pidi hüvitamiskaebusega kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast hüvitisenõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt
2. a veebruaris, kuid kaebaja pöördus kohtusse
3. aprillil
4. Ringkonnakohus aga ei nõustu halduskohtuga osas, milles halduskohus ei pidanud vajalikus jätta kaebust käiguta kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks. 9.

§ 38

lg 5 kohaselt kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt

§ 71

lõigetest 1–4 on kaebajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kui ta esitab kohtule koos kaebusega tähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja mööda laskmise põhjused.

§ 120

lg 3 lause 1 kohaselt kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Halduskohus ei pidanud vajalikuks anda kaebajale võimalust kaebetähtja ennistamise taotluse esitamiseks. Halduskohus leidis, et kaebajal ei saanud olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegselt esitamiseks, viidates kaebaja varasematele halduskohtule esitatud arvukatele kaebustele ja kaebaja kohtumenetluse kogemusele. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei saanud teha sellist järeldust enne kaebajale tähtaja ennistamise taotluse ja põhjenduste esitamiseks tähtaega andmata ja taotlust lahendamata. Kohtumenetluses osalemise kogemus ei välista kaebetähtaja ennistamise aluste olemasolu, kuna ka kohtumenetluses kogenud isikul võib esineda takistusi menetlustoimingute õigeaegsel teostamisel. Kuigi kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmisel on samuti tulemuseks menetluse lõpetamine vastavalt

§ 152

lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2, siis käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades toob halduskohtu eksimus kaasa määruse tühistamise menetluse lõpetamist puudutavas osas ning asja tagasisaatmise halduskohtule menetluse jätkamiseks. 10.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 47

lg-st 3 tuleneb, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. RVastS § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega näeb RVastS § 18 lg 2 ette 30 päevase kohtusse pöördumise tähtaja nii taotluse rahuldamata jätmise kui ka tähtaegselt lahendamata jätmise korral. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2 ja

§ 47

lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajal selge (RKHKm 3-31-18-16, p 13). Kaebaja on määruskaebuses tähtaegsust puudutavas osas selgitanud, et ta tegi kõik endast sõltuva, millest ta üldse aru saab ja on suuteline tegema (dtl 101). Kaebaja selgitas hüvitisenõude esitamist vanglale ja seda, et ta kõrvaldas puudused, kuid vangla lihtsalt jättis vastamata (dtl 102). Seejärel on kaebaja määruskaebuse täienduses seisukohal, et tema hüvitisenõue on kohtule esitatud nõuetekohaselt, kuna vangla viivitas lahendi tegemisega õigusvastaselt ja seega on kaebajal õigus halduskohtule esitada kaebus ühe aasta jooksul 3 kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtut tähtaja möödumisest arvates (dtl 111). Eelnevat arvestades ei saa olemasolevate materjalide pinnalt välistada, et kaebajal võis tekkida väär arusaam kaebetähtaja kulgema hakkamisest. Kaebajale tuleb anda võimalus tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks ning seejärel taotluse esitamisel see lahendada.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu
2. novembri
3. a määruse osas, millega lõpetati menetlus osaliselt, s.o hüvitamiskaebuse osas. Ringkonnakohus saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
4. Kaebaja lisas määruskaebuse juurde
5. oktoobri
6. a dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu ja
7. aprilli
8. a üksuse juhi e-kirja. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tõendite vajalikkuse osas võtta seisukoht halduskohtul.
9. Ringkonnakohus käsitleb X.X.-i määruskaebuses esitatud taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et X.X. on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4