← Eesti

3-25-4628/3

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. veebruar 2026, Tartu 3-25-4628 X.X. kaebus temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses psühhiaatrilise raviga X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tervisekassa RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kinni peetav isik X.X. esitas
  7. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on talle tekitatud mittevaraline kahju 10 000 eurot. Kaebaja on korduvalt esitanud soovi saada psühhiaatri vastuvõtule, kuna tema vaimne tervis on sedavõrd haige, et ta ei suuda osaleda tema suhtes toimuvates kohtumenetlustes. Psühhiaater jättis ravi määramata, mistõttu lõhkus kaebaja videotarvikud. Vangla oli kohustatud viivitamata suunama teise psühhiaatri vastuvõtule ja tagama, et kaebajale määratakse ravi. Vangla on tegevusetu ja põhjustas sellega kaebajale kahju. Kaebus sisaldab taotlust määrata riigi õigusabi, kuna rikutakse tahtlikult kaebaja vaimset tervist ja esineb tungiv avalik huvi.
  8. Tartu Halduskohus tagastas
  9. jaanuari
  10. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni punkt 1), jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ja asendas määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni punkt 3). 2.
  11. Halduskohus leidis, et kui vaidluse esemeks on tervishoiuteenuse osutamine vanglas, siis on vastustajaks Tervisekassa, kuna Tervisekassal on vangistusseaduse § 49 lg 3 alusel kohustus korraldada tervishoiuteenuste osutamine kinnipeetavale. Vastustaja teeb kindlaks kohus. 2.
  12. Halduskohus tuvastas kohtute infosüsteemi abil, et kaebaja esitas
  13. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks (haldusasi 3-25-2851), tuues välja, et kaebajale enne vangistust määratud kahe ravimi andmine lõpetati vastavalt
  14. juulil 2025 ja
  15. augustil 2025, ning keelduti ravimite annuste tõstmisest ja retseptide pikendamisest. Kaebaja võttis ise ühendust psühhiaatriga, kes määras kaebajale ravimi, kuid seda ei anta. Vastuvõtt pärast seda, kui kaebaja ennast vigastas, toimus
  16. septembril 2025, kus kaebaja palus ravimite määramist. Määratud ravimeid ei toodud. Veel tuvastas halduskohus, et kaebaja esitas
  17. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks (haldusasi 3-25-4278) tuues välja, et kaebajale võimaldati
  18. oktoobril 2025 psühhiaater T. Sedmani vastuvõtt, millel kaebaja lõhkus videoseadmed. Psühhiaater lõpetas kaebajale ravimi pregabaliin andmise. Kaebaja on korduvalt palunud, et teda suunatakse teise psühhiaatri juurde. Kaebaja registreeris ennast
  19. oktoobril 2025 psühhiaater M. Viigi vastuvõtule, aga toimus T. Sedmani vastuvõtt. Kaebaja vigastas ennast ja pärast seda ei võimaldatud talle psühhiaatri vastuvõttu. 2.
  20. Kohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja esitas kohtuasjades 3-25-2851 ja 3-25-4278 mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Mõlemad kohtuasjad on Tartu Halduskohtus menetlusse võtmise otsustamisel. Kõik asjaolud, mis on kaebuse aluseks käesolevas kohtuasjas, on kaebaja esitanud kohtuasjas 3-25-2851 ja/või kohtuasjas 3-25-
  21. Määrav tähtsus on sellel, et kaebuste nõudeks on psühhiaatrilise abi osutamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine ja kaebuse alusena kaebaja tuginemine kattuvatele asjaoludele. 2.
  22. Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks jättis halduskohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel rahuldamata.
  23. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus leidis valesti, et kaebaja on varasemalt esitanud kaebuse samadel alustel, mis käesolevas asjas. Praeguses asjas esitas kaebaja kaebuse kuna talle ei ole tagatud ravi peale seda kui ta lõhkus psühhiaatri vastuvõtul videoseadmed. Halduskohus leidis valesti, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene ja asjas ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja arvates on tema võimalus oma õiguste kaitseks ilmselge ja asjas esineb tungiv avalik huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu
  25. jaanuari
  26. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkte 2 ja 3, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja asendas määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.
  27. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X.X. määruskaebus jääb rahuldamata.
  28. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). 2
  29. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus mõistis teda ebaõigesti kui leidis, et kaebaja esitas varem kaebuse samadel asjaoludel. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Tutvudes kohtute infosüsteemi kaudu haldusasjades 3-25-2851 ja 3-25-4278 kaebaja esitatud kaebustega, saab järeldada, et kaebaja on esitanud kõigis kolmes kohtuasjas mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning kaebuste asjaolud on samad. Haldusasjas 3-25-4278 on kaebaja selgelt väljendanud, et temale määratud ravi lõpetamine oli ebaõige ning vanglal oli kohustus võimaldada teise psühhiaatri vastuvõtt, kuna vangla seda ei teinud, tekitati kaebajale kahju. Käesolevas haldusasjas on kaebaja kaebuses leidnud, et vangla oli kohustatud suunama ta teise psühhiaatri vastuvõtule ja tagama ravi, vangla tegevusetusega on põhjustatud kaebajale kahju. Samuti on samad need asjaolud, mis eelnesid kohtule esitatud kaebuste esitamisele, sealhulgas ravimite määramata jätmine, kaebaja enesevigastus, videotarvikute lõhkumine psühhiaatri video teel toimunud vastuvõtul
  30. oktoobril
  31. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et oluline on see, et kaebuste nõudeks on psühhiaatrilise abi otsustamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine ning kaebuste aluseks olevad asjaolud kattuvad.
  32. Kuna kaebaja oli varasemalt juba esitanud halduskohtule kaks kaebust sama nõudega samal alusel ja need on halduskohtu menetluses, siis esines halduskohtul alus lugeda käesolevas asjas esitatud kaebus korduvaks kaebuseks ning tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.
  33. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu
  34. jaanuari
  35. a määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.