1-25-6011/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. veebruaril
2. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellandid Süüdistatav Prokuratuur Kaitsja 1-25-6011 Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler Raivo Sirela süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 199 lg 2 p 9 - järgi Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsus lühimenetluses süüdistatav Raivo Sirela süüdistatava kaitsja Liis Suik Raivo Sirela, isikukood isikuandmed maakohtu otsuses 35203130442, ülejäänud Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Kristina Kivi Liis Suik RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
5. Jätta süüdistatava Raivo Sirela ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.
6. Liis Suik Advokaadibüroo vandeadvokaadile Liis Suigile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 133,92 eurot ja jätta see summa Raivo Sirela kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud.
7. Prokuratuur süüdistas Raivo Sirelat KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, sest varemgi pidevalt vargusi toime pannud süüdistatav üritas
8. septembril
9. a varastada viina ja õlut, mis maksid kokku 8,13 eurot ning
10. septembril
11. a erinevaid toidukaupu ja alkoholi kogumaksumusega 74,15 eurot.
12. Harju Maakohus tunnistas Raivo Sirela
13. novembri
14. a otsusega süüdi ja karistas teda KarS §-de 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvat 8 kuu pikkust vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise, Harju Maakohtu
15. augusti
16. a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata 5 kuu 15 päeva vangistuse võrra. Raivo Sirelale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 15 päeva vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistus 17 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 28 päeva vangistust ja see hakkas kulgema
17. novembrist
18. a.
19. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii. 3.1 KarS 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Raivo Sirela süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on keskmisest väiksem järgmistel põhjustel: - süüdistus hõlmas ja süü leidis tõendamist kahe varguse episoodi toimepanemises, millest mõlemad jäid katsestaadiumisse; - kaup, mida Raivo Sirela proovis varastada, tagastati kauplusele rikkumata kujul ning varalist kahju seega tegudega ei kaasnenud; - Raivo Sirela karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. 3.2 Karistuse eripreventiivse toime puhul tuleb silmas pidada järgmist: - Raivo Sirelat on varem korduvalt karistatud, süüdistataval on 8 kehtivat kriminaal- ja 4 väärteokaristust, millest enamik on mõistetud varavastaste süütegude eest. Lisaks on Raivo Sirelal 40 arhiveeritud kriminaalkaristust, millest pea kõik puudutavad varavastaseid kuritegusid; - viimati karistati Raivo Sirelat Harju Maakohtu
20. augusti 2025 otsusega nr 1-25-4418 KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi liitkaristusena vangistusega 7 kuud ja 7 päeva alates päevast, mil ta ilmub vabatahtlikult vangistust kandma. Vangistust pidi ta kandma asuma hiljemalt
21. oktoobril 2025, kuid ta pani ta
22. ja
23. septembril 2025 toime uued varguse episoodid, mille tõttu peeti ta
24. septembril 2025 varguse katse toimepanemiselt kahtlustatavana kinni. 3.3 Ülaltoodu tõttu on põhjust väita, et Raivo Sirela ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest järeldusi teinud. Raske haigus, mida süüdistatav põeb, tema alkoholisõltuvust ei mõjuta ning soov kohtuda suvel oma lähedastega käitumist ei muuda. Kokkuvõtlikult tuleb Raivo Sirelat karistada taas vangistusega, kuid see peab olema raskem, kui eelmise kohtuotsusega talle mõistetud sai. Kohtupraktikas kujunenud põhimõtte järgi peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema raskem. 3.4 Raivo Sirelale mõistetavat vangistust asendada või tingimisi kohaldamata jätta ei saa, sest: - Raivo Sirela on alkoholisõltlane, kes ei suuda varastamisest hoiduda ja sellepärast ei sobi ta kriminaalhooldusele ega tegema üldkasulikku tööd; - Raivo Sirelat on varem korduvalt karistatud, sealjuures on süüdistatav kandnud ka reaalset vangistust. See teda mõjutanud pole; - Raivo Sirela kahetsuse siiruses on põhjust kahelda.
25. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks
26. detsembril
27. a. Vanglas viibiv süüdimõistetu sai motiveeritud kohtuotsuse kätte samal päeval. Süüdistatava kaitsja apellatsioon.
28. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist Raivo Sirelale mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavale oluliselt leebem karistus. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei lähtunud Raivo Sirela süü suurusest ega arvestanud asjaoludega, mis võiksid süüdistatava suguse inimese elukäiku ja iseloomuomadusi silmas pidades parimat mõju avaldada selleks, et isik käituks edaspidi õiguskuulekalt. Maakohus ei arvestanud Raivo Sirela puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et ta tunnistas juba menetluse algfaasis tegude toimepanemist ning andis põhjalikke selgitusi. Raivo Sirela teadvustab, et kuriteod on suuresti tingitud alkoholi tarvitamisest, kuid XXX tõttu ta seda enam pärast vabanemist teha ei või. Süüdistatava apellatsioon.
29. Raivo Sirela märgib järgmist: - - ta proovis uurijale
30. septembril edutult selgeks teha, et tal oli kaasas ainult seljakott. Teise koti ta leidis riiulite vahelt ja kui ta oleks väljunud kassade kaudu, poleks keegi midagi tähele pannud. Uurija viitas, et tal on deliirium, midagi sellepärast kirja ei pannud ja lubas tagasi tulla, aga ei tulnud ja ta ei tea, mis kirja sai, sest toimikut talle ei näidatud; tegelikult oli ta hingelise erutuse seisundis, sest temalt rööviti päise päeva ajal 200 eurot sularaha; tal on jäänud elada vaid paar kuud. Teda päästaks operatsioon, milleks vanglal raha pole. Vajaliku raha annaks tütar, kes tuleb suvel oma lastega Austraaliast Eestisse, sest emal on 75 juubel ning siis oleks tal ainukene võimalus oma lapselapsi näha; talle mõistetud karistus on liiga raske. Hiljuti saabus vanglasse 8 korda karistatud inimene, kes oli toime pannud 7 varguse episoodi ning tollele mõisteti karistuseks ainult 6 kuud vangistust; ta ei saa vanglas vajalikku sõltuvusravi ning tema ülalpidamine läheb riigile maksma ca 60 000 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht.
31. Kolleegium leiab, et Raivo Sirela ja tema kaitsja apellatsioonidel pole edulootust.
32. Maakohus lahendas Raivo Sirela süüküsimuse tõendite põhjal, tõendikogumisse kuulusid ka videosalvestised, sest turvakaamerad jäädvustasid mõlemal korral selle, kuidas süüdistatav müügisaalist asju võtab. Kooskõlas KrMS § 63 lg 1 on kriminaalasjas tõendiks süüdistatava ütlus, mitte apellatsioonis esitatud selgitus. Kohtu viide, et kohtueelses menetluses oma tegusid tunnistanud süüdistatav avaldas istungil soovi jääda nende ütluste juurde, on õige. Kooskõlas KrMS § 224 lg-te 1 ja 11 tutvustatakse kriminaaltoimikut kaitsjale ning siis, kui kaitsja osavõtt toimiku tutvustamisest pole kohustuslik, süüdistatava taotlusel prokuröri valitud viisil. Seda, et kaitsja toimikuga ei tutvunud või tema taotlus toimikuga tutvumiseks jäi rahuldamata, süüdistatav ei väida.
33. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Maakohu kaalutlusõigusesse ringkonnakohus sekkuda ei või, sest kohus ei ole Raivo Sirelale karistust mõistes teinud selliseid vigu, mis annaks alust süüdistatavale leebema karistuse mõistmiseks. Nii näiteks jääb Raivo Sirelale mõistetud 1 aasta pikkune vangistus sanktsiooni alam-, mitte kesk- või ülemmäära lähedale. Maakohtu argumente, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lisaks teosüüle arvestada ka isiku minevikukäitumisest tingitud karistustundlikkust ja tulevikuprognoosi tema käitumise osas, toetab kehtiv kohtupraktika (RKKKo 1-22-227). Karistust mõistes võidaksegi reageerida rangemalt siis, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud (RKKKo 3-1-126-03).
34. Kinnipeetule tagatakse nii arstiabi kui ka kokkusaamised lähedastega VangS sätestatud alustel ja korras.
35. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioonid läbi vaatamata.
36. Raivo Sirela kaitsja esitas taotluse 133,92 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning kulutas nendele toimingutele 1 tund ja 15 minutit. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane pole ning apellatsiooni pidi kaitsja kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse ning määrab Liis Suik Advokaadibüroo vandeadvokaadile Liis Suigile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 133,92 eurot. See summa tuleb jätta Raivo Sirela kanda. /allkirjastatud digitaalselt/