MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Orion ja

§ 204lg 1).

Kaebetähtaja järgimiseks tuli kaebajal seega esitada määruskaebus hiljemalt

1. septembril
2. Kaebaja esitas määruskaebuse
3. septembril
4. Vastavalt on määruskaebus esitatud pärast edasikaebetähtaja lõppemist. Seetõttu saab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt lahendada üksnes juhul, kui ennistab määruskaebuse esitamise tähtaja (

§ 207lg 1, § 187 lg 3 p 2).

5. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine on lubatav, kui kaebaja lasi kaebetähtaja mööda mõjuval põhjusel (

§ 181lg 3, § 71 lg 1).

Kaebaja nimetab kaebetähtaja möödalaskmise põhjustena eesti keele oskuse ja tahvelarvuti kasutamise oskuse puudumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebaja esile toodud asjaolud takistada määruskaebuse tähtaegaset esitamist. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja ka varem esitanud halduskohtule kaebusi, samuti edasikaebusi kõrgema astme kohtutele. Seega ei saanud olla kaebajale üllatav, et edasikaebeõiguse kasutamine on võimlik üksnes selleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaevatavas määruses selgitas ka haldusohus määruskaebuse esitamise korda ja tähtaega. Määruskaebusest endast ilmneb, et kaebaja isegi oli teadlik edasikaebetähtajast ning sellestki, et

1. septembriks 2025 oli tähtaeg lõppenud, kuna ta määruskaebuse esitamisel pidas vajalikuks taotleda määruskaebuse tähtaja ennistamist.
2. Sarnaselt halduskohtu poolt
3. mai
4. a määruses esitatule leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole põhistanud oma keeleoskuse puudumist. Kaebaja osales halduskohtu menetluses esitades kohtule menetlusdokumente eesti keeles. Ka kohus edastas kaebajale menetlusdokumente eesti keeles. Ka küll väitis kaebaja menetluse ajal, et tema keeleoskus ei ole piisavalt hea. Samas ei takistanud see tal menetluses osalemist ega ka näiteks asjakohaste taotluste esitamist. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja selgitusele, et kaebaja on omandanud eesti keele A2 taseme ning osalenud ka B1 taseme koolitusel. Kaebaja osalemine eesti keele kursustel, osalemine eesti keeles toimunud halduskohtumenetluses, varasem halduskohtumenetluse kogemus ja määruskaebuses kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamine kogumis osutavad sellele, et võimalik vähene arusaamine eesti keelest ei takistanud kaebajal mõistmast, et määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks on
5. september
6. Asjaolud viitavad, et kaebaja on võimeline kohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma. Ta ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis takistanuks tähtaegselt avaldada kohtule tahet vaidlustada halduskohtu määrust. Kui kaebaja hinnangul vajas ta abi määruskaebuse esitamiseks digitaalselt, siis pidi ta arvestama sellega, et abi kasutamine ei pikenda kaebetähtaega. Kaebaja ei selgita, mida ta tegi selleks, et esitada määruskaebus kaebetähtaja jooksul. Lisaks vaatab kaebaja mööda sellest, et digitaalses vormis menetlusdokumendi asemel saanuks ta esitada määruskaebuse ka lihtkirjalikult. Ringkonnakohus ei näe, et olukorras, kus kaebaja nägi, et määruskaebuse tähtaegne esitamine digitaalselt võib ebaõnnestuda, olnuks takistatud määruskaebuse esitamine kirjalikult. Seetõttu ei ole kaebaja esile toodud asjaolud ka kogumis mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja järgimata jätmisel.
7. Kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Vastavalt tuleb määruskaebus tagastada. 2 (allkirjastatud digitaalselt) 3