Obsah (4)

§ 175§ 173§ 1933§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 2. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-20-17974 Tsiviilasi E.X

) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175

lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse algusperioodil ettevõttes XXXXXXXX OÜ ning alates

1. aasta veebruarist, mil tervislik seisund ei võimaldanud tal enam antud ettevõttes töötada, oli võlgnik registreeritud Töötukassas. Seejärel tegi võlgnik lühiajalisi töid GoWorkaBit Estonia OÜ vahendusel ning töötas ettevõttes XXXXXXXX.
2. aasta jaanuaris asus võlgnik tööle ettevõttes XXXXXXXX OÜ. Alates
3. veebruarist 2024 oli võlgnik töövõimetuslehel raseduse tõttu seoses terviseseisundile vastava töö puudumisega ettevõttes. Võlgnikul sündis
4. aasta suvel laps, misjärel on võlgnik hooldanud oma last. Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime. 2 Kohus leidis, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit menetluse kestel ja lapse hooldamise vajadust viimasel aastal ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule õigeaegselt kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav ning on teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu.

§ 173lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on alates

1. aasta juulist üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud regulaarselt vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele oma mittearestitava sissetuleku arvel 674 euro 56 sendi ulatuses. Võlgnikule kuulub ettevõte osakapitaliga 2500 eurot, mille kohta esitati
2. märtsil 2021 kohtule pankrotiavaldus, mis puuduste tõttu jäeti menetlusse võtmata. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud
3. aastal ning käesolevaks ajaks on esitamata majandusaasta aruanded 2021.–
4. aastate kohta. Võlgnikul muu vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leidis, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. MÄÄRUSKAEBUS 5. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või muuta maakohtu määrust selliselt, et lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik võlgadest vabastamata. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud materiaalõiguse norme ja jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. valesti Maakohus oleks pidanud tulenevalt

§ 175

lg--st 3 esitama enne määruse tegemist võlausaldajatele teate, kas nad soovivad olla ära kuulatud suuliselt või esitada seisukohad kirjalikult. Maakohus ei teavitanud võlausaldajaid võimalusest esitada seisukoht või olla ära kuulatud. Võlgniku esitatud aruanded ei olnud võlausaldajale kättesaadavad e-toimiku vahendusel enne, kui võlausaldaja palus kohtult juurdepääsu selleks, et koostada määruskaebus. Varasemalt 3 jättis maakohus võlausaldaja taotluse tagada aruannetele juurdepääs rahuldamata, st kohus keeldus menetluse vältel võlausaldajale infot avaldamast.

§ 175lg 2 p 2 oli kohustav norm ega näinud ette kohtule kaalutlusõigust.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 3-2-1-49-16, p 15). Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Maakohus ei ole arvesse võtnud võlgniku tegelikke sissetulekuid ning arvestanud võlausaldajatele seaduse järgi loovutamisele kuuluva osa suurust. Võlgnik on rikkunud süüliselt

§ 173

lg-tes 2–3 sätestatud kohustusi, kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning kohtul tulnuks materiaalõiguse norme õigesti kohaldades

§ 175lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

Võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Võlgnikul on

§ 173

lg 3 kohaselt kohustus loovutada võlausaldajatele 75% oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi. Maakohus on tuvastanud, et võlgnikul on üks ülalpeetav alates juulist 2024. Võlgnik jättis perioodil juuli 2023 – juuni 2024 võlausaldajatele väljamaksed tegemata, st võlausaldajatele loovutamata kokku 868 eurot 59 senti. Maakohus on jätnud asjaolud tuvastamata, olgugi, et võlgnik esitas kõik aruanded ja pangakonto väljavõtted. Maakohtul tuleks kontrollida terve võlgadest vabastamise perioodi kohta, kas võlgnik on õigesti täitnud loovutamiskohustust. Võlgnik ei saa teha väljamakseid võlausaldajatele enda suva järgi. Võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik kordagi kohtu poole pöördunud, kuna tal ei ole pädevust täita usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on teinud väljamakseid kolmandatele isikutele, kes ei ole pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajad – nt A.A. (kuni 150 eurot korraga), B.B. (80 eurot korraga). Suurtes summades väljamaksed kolmandatele isikutele kahjustavad võlausaldajate huve. Seega on võlgnik tahtlikult rikkunud kohustust teha väljamakseid kohtumäärusega tunnustatud võlausaldajatele (st rikkunud

§ 173lg-id 2 ja 3 ja § 172 lg-t 2).

Lisaks nähtub võlgniku pangakonto väljavõttelt, et võlgnik on teinud makseid Autosõit OÜle, ilmselt sõiduki juhtimisõiguse koolituse raames. Võlgadest vabastamise perioodi jooksul ei ole esmatähtis juhtimisõiguse omandamine ja seesugusel koolitusel käimine isiklikest vahenditest. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas meelelahutusliku iseloomuga koolitus ja juhtimisõiguse omandamine on lubatav kulu olukorras, kus võlgnik peab andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning viibib vanemapuhkusel. Võlgniku tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-57021 sedastanud, et olukorras, kus võlgnikul on piisavalt vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks suuremas ulatuses, kui võlgnik seda teeb, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnikul tuleb pidada arvet ja olla kohusetundlik terve menetluse jooksul. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima 4 võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Olukorda, kus võlgnik ei tee seaduses toodud ulatuses võlausaldajatele väljamakseid, kuid samal ajal teeb suurtes summades ülekandeid kolmandatele isikutele ja osaleb juhtimisõiguse omandamise koolitusel, ei saa pidada selliseks, et võlgnik on andnud endast parima. VÕLGNIKU SEISUKOHT

1. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu. Võlausaldaja väited ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda ega vasta olulises osas tegelikele asjaoludele. Juhilubade tegemine oli vältimatult vajalik. Võlgnik elab väikelinnas, kus sobivaid töövõimalusi ja teenuseid ei ole käepärast. Liikumisvõimalus on vajalik nii töö leidmiseks, igapäevatoimetuste korraldamiseks kui arsti külastamiseks. Võlgnikul on terviseprobleemid ning kehtiv töövõimetus, mistõttu ta vajab regulaarselt erinevaid arsti visiite, mis asuvad tema elukohast kaugemal. Seetõttu oli juhilubade tegemine mitte luksus, vaid vajalik ja praktiline kulu, toetades nii võlgniku tervise eest hoolitsemist kui tulevast töövõimet ja sissetuleku teenimise võimalust. Maksete tegemine M.T.le ei olnud raha kõrvaletõstmine. M.T. on võlgniku elukaaslane, kellega ta jagab majapidamiskulusid. Tehtud maksed olid seotud tavapäraste elamiskuludega (toit, üür, kommunaalid, lapsega seotud kulud). Need kulud ei olnud pahatahtlikud ega suunatud võlausaldajate kahjustamiseks. Võlgnik selgitab A.A.ga seotud ülekande puhul, et see pärineb varasemast perioodist ning kõik tookordsed tehingud olid seotud igapäevaste ja praktiliste kuludega. Täpset tehingu detaili ei ole ajaliselt enam võimalik rekonstrueerida, kuid võlgnik kinnitab, et tegemist ei olnud raha kõrvaletõstmise ega võlausaldajate huve kahjustava tegevusega. Võlgnik on kogu menetluse vältel tegutsenud heas usus ning mitte ühegi tehingu puhul ei ole olnud eesmärgiks kohustuste vältimine või kellelegi põhjendamatu eelistuse andmine. Võlgnik on esitanud kõik nõutud andmed ja dokumendid. Võlgniku majanduslikku olukorda mõjutas rasedus, lapse sünnitusjärgne periood, terviseprobleemid, töövõimetus ning piiratud töövõimalused. Võlgnik on teinud endast parima, et kohustusi täita, ega ole tegutsenud eesmärgiga kahjustada võlausaldajate huve. VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
2. Võlausaldajad Swedbank AS, Bondora AS ja Evergreen Capital OÜ ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas, et toetab esitatud määruskaebust. Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on omandanud nõude loovutuse teel ВВ Finance OÜ-lt ja esitas nõude loovutamise lepingu. Aktiva Finance Group OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 667 lg 1, § 659 ja § 657 lg 1 p 21). 5
4. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse
5. juuni
6. a määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 17 446 eurot 26 senti. Määruskaebuse esitaja pankrotimenetluses täitmata jäänud jaotise suuruseks oli 792 eurot 41 senti. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud määruskaebuse esitajale kokku 41 eurot 77 senti. Ülejäänud võlausaldajad ei ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vaidlustanud.
7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
8. aasta
9. juunini. Enne
10. juulit 2020 kehtinud

§ 175

lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte

§ 1933lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 1. juuli 2025 seisuga. 11. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud

§ 175

lg-t 3, mis sätestas, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist asjasse puutuva normiga, sest see reguleerib võlausaldajate ärakuulamist juhul, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Praegusel juhul maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning sellisel juhul ei tulene seadusest võlausaldajate ärakuulamise kohustust, kuigi see võib olla mõistlik. Määruskaebuse esitaja ja teised võlausaldajad on saanud esitada võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohti määruskaebemenetluses. 12. Võlgniku kohustustest vabastamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

§ 175

lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku

§ 175

lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, põhjusel et võlgnik on süüliselt rikkunud oma

§ 173

lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole oma

§-st 173 tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus leidis, et võlgnik on täitnud loovutamiskohustust. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse

§ 173

lg 3 (st seaduse) alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on aga usaldusisiku kohustuseks

§ 172lg 2 järgi.

15. Praeguses asjas on oluline arvestada seda, et maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita 6 üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega eeldab sätte kohaldamine võlausaldajate huvide kahjustamist

§-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka määruskaebuse väited, mille kohaselt saab pidada võlgnikku oma kohustusi süüliselt rikkunuks ja võlausaldajate huve kahjustanuks seetõttu, et võlgnik on teinud makseid kolmandatele isikutele ja Autosõit OÜ-le. Puudub alus väita, et võlgnik tegi neid makseid võlausaldajatele väljamaksmiseks arvestatavate summade arvelt ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on teinud makseid Autosõit OÜ-le veebruar 2024 – mai
2. Võlgnik ei teeninud määruskaebuse esitaja enda koostatud arvestuse kohaselt nendel kuudel tulu üle määra, mida võlgnik ei pidanud võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma. Eelöeldu kehtib vähemalt osaliselt ka määruskaebuses toodud maksete kohta kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda ka võlgniku selgituses, mille kohaselt maksed kolmandatele isikutele (sh võlgniku elukaaslasele) on seotud igapäevaste kuludega.
3. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks määranud, on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Kohus peab võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (RKTKm 30.10.2019, 211-24696, p 27). Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga (

§ 172lg 5).

Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. vabastanud võlgniku tema

1. Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on omandanud nõude loovutuse teel ВВ Finance OÜ-lt ja esitas nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingust (dtl 451 jj, 500 jj) ei tulene, on loovutatud on mh praeguses pankrotimenetluses tunnustatud nõue.
2. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse estiaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 7