Obsah (7)

§ 121§ 124§ 2§ 152§ 207§ 210§ 62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel osas, mis puudutab kaebuse tagastamist punase pesukausi, postrite ja fotoalbumi tagastamise kohustamiseks.

1. Jätta määruskaebus ülejäänud osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrus vastavas osas muutmata.
4. Jätta X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5. Jätta Jüri X.X.-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, istungi korraldamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks rahuldamata.
6. Tagastada X.X.-ile lisadega. paberkandjal esitatud määruskaebus ja selle täiendused koos EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punktide 1 kuni 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. X.X. esitas Tartu Halduskohtule
8. septembril 2024 kaebuse, millest palus kohtul välja lugeda tema kaebuse sisu. Kaebaja esitas taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
9. Tartu Halduskohus
10. mai
11. a määrusega lahendas kaebaja esitatud taotlused ja lõpetas menetluse hüvitamisnõude osas, millega kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist punase pesukausi, piltide ja fotoalbumi äravõtmisega ning tagastas kaebuse ülejäänud nõuete osas. Halduskohus kuulutas menetluse Tartu Vangla
12. septembril 2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ja keelas kaebajal nendega tutvumise ja saada nendest koopiaid. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 2.
13. Kohus tõlgendab

§-st 2 lg 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. 2.

1. Kaebaja on esitanud muuhulgas hüvitamiskaebuse, mille osas on läbitud kohtueelne menetlus (Tartu Vangla otsus nr 1-13/24/452-2). Kaebaja on varasemalt halduskohtu poole juba pöördunud seoses Tartu Vanglale esitatud taotlusega nr 1-13/24/452-1, milles nõudis kausse sektorisse ja 500 eurot hüvitist (haldusasi nr 3-24-2857). Halduskohus tagastas
2. oktoobri
3. a määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Ka praegusel juhul esineb alus kaebuse tagastamiseks eelnimetatud nõude osas

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2.

1. Kohustamiskaebus, millega kaebaja taotleb
2. aprillil 2024 punase pesukausi, isevalmistatud postrite (väidetavalt pildid lähedastest) ja erootilise sisuga fotoalbumi tagastamist, kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 21 alusel.

2.3.

1. Rinnakaamera salvestiga on tõendatud, et
2. aprillil 2024 kaebaja ümberpaigutamise raames teostatud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära tema kambris olnud punane pesukauss, isevalmistatud postrid ja erootilise sisuga fotoalbum. Kinnipeetav ei saa nõuda vanglalt õigusvastase tegevuse jätkamist, kui läbiotsimise käigus avastati kaebaja käsutusest keelatud esemed. Kohtule ei ole teada, milline konkreetne punane pesukauss oli kaebajal kambris enne
3. aprilli 2024 (s.t kas täpselt seesama, mis kaebajale toodi
4. aastal kodust Viljandi arestimajja). Samuti ei ole teada, kuidas kaebaja kambrisse punane pesukauss sattus. Need asjaolud pole praeguse vaidluse puhul siiski ka määravad. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 8.1 on kinnipeetaval õigus isiklikke esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Isiklikud esemed peavad olema kirjas kinnipeetava isiklike asjade ühtses nimekirjas. Kui eset ei ole kantud isiklike asjade ühtsesse nimekirja, siis ei saa vangla lubada eset kambrisse, kuna pole tõendatud, et ese kuulub kinnipeetavale. Isegi, kui 2014.,
5. ja
6. aastate isiklike asjade nimekirjades oli märgitud punane pesukauss, siis hilisemas ja kaebaja poolt kontrollitud nimekirjas seda pole vaatamata sellele, et faktiliselt võis pesukauss kaebaja kasutuses olla. Seega tugines vangla õiguspäraselt kaebajalt punase pesukausi äravõtmisel
7. aprillil 2024 ja selle tagastamata jätmisel kaebaja allkirjaga kinnitatud isiklike asjade nimekirjale ja vangla tegevust pole põhjust pidada õigusvastaseks. 2.3.
8. Ka
9. aprillil 2024 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võetud isevalmistatud erootilise sisuga fotoalbumi ja kahe isevalmistatud postri (fotod ja välja prinditud pildid liimituna papplehele) tagastamiseks puudub alus, kuna tegemist on keelatud esemetega. Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.4 kohaselt on kinnipeetavale keelatud isevalmistatud esemed ning punkti 7.1.20 kohaselt on keelatud fotoalbumid. 2.3.
10. Kaebaja jaoks on pesukauss oluline ese, mida kaebaja kasutas väidetavalt ka oma terviseseisundi tõttu igapäevaselt. Tartu Vangla on aga selgitanud, et kaebajal on võimalik vanglas kasutada üldkasutatavaid pesukausse. Praeguse vaidluse esemesse puutub üksnes
11. aprillil 2024 kaebajalt ära võetud punane pesukauss. Kohus möönab, et kaebajale võisid emotsionaalselt olulised olla isevalmistatud postrid ja fotoalbum. Kohus ei saa aga vanglale teha ettekirjutust tagastada kaebajale esemed, mis on vanglas keelatud. Eeltoodust lähtudes võis vangla tegevus kaebaja õigusi riivata väheintensiivselt. 2.
12. X.X.-i hüvitamiskaebus seoses
13. aprillil 2024 ära võetud esemetega ei ole tähtaegne, kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning menetlus tuleb vastavas osas lõpetada. 2 Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastavalt RVastS §-le 18 lg 2, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas
14. aprillil 2024 õigusvastaselt tema kambrist asjade äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisega seotud kahjunõude Tartu Vanglale
15. mail 2024 (nr 1-13/24/328-1). Tartu Vangla oleks pidanud kaebaja
16. mai
17. a kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt
18. juulil 2024, kuid jättis kahjunõude rahuldamata
19. septembril
20. Seega jättis vangla kaebaja taotluse tähtaegselt lahendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg saabus
21. augustil
22. Järelikult ei ole kohtule
23. septembril 2024 esitatud kaebus tähtaegne. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla objektiivseid ega subjektiivseid takistusi hüvitamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja isikut ja kogemusi arvesse võttes ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kuna hüvitamiskaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus hüvitamisnõude osas

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata.

Isegi kui hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esineks alus, siis kuuluks kaebus tagastamisele (

§ 121lg 2 p 21).

2.

1. Kaebaja on kohtule soovinud esitada veel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks väljastada
2. veebruaril 2023 maksikirjaga talle vanglasse saadetud prillid. Selle nõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

2.

1. Kaebaja palus kaebuses kohtul tunnistada, et vangla on valetanud, et asjade nimekirjas puudub punane kauss juba alates
2. märtsist
3. Kuna kaebajal on praegusel juhul efektiivsemad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks seoses temalt punase pesukausi äravõtmisega ja tagastamata jätmisega, siis puudub ilmselgelt kaebeõigus eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele (

§ 121lg 2 p 1).

2.

1. Kaebaja palus kaebaja kinnitada, et vangla jättis valesti menetluse materjalide juurde võtmata tema Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebused koos lisadega. Seetõttu tuleb vastused tühistada ja kohustada neid uuesti lahendama koos pöördumise ja lisadega, mis esitati
2. mail
3. Ka selle nõude osas kuulub kaebus tagastamisele (

§ 121lg 2 p 1).

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Justiitsministeeriumile

1. juunil 2024 pöördumise (registreeritud
2. juulil 2024 nr 11-7/5161-1). Kaebaja avaldas pöördumises rahulolematust, et vangla pidi talle tagastama pesukausi, lähedaste pildid ja teised pildid, seljavöö karbi, õhuvärskendaja, digiboksi karbi, beebiõli pudeli, nimesildi, pastakad ja kaardid ning samuti prillid, kuid vangla seda ei teinud. Kaebaja palus tema
3. mai
4. a kaebuse ja lisade välja nõudmist Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt ning palus ministeeriumil tutvuda ka tema poolt
5. ja
6. aastal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitatud pöördumistega, kus on kirjas kõik tema teised kaebused. Ministeerium edastas nimetatud pöördumise
7. juulil 2024 vastamiseks Tartu Vanglale. Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele
8. augusti
9. a vastusega nr 2-3/24/1886-
10. Kaebaja
11. juuni
12. a pöördumine on käsitatav märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 mõistes. Kaebaja pöördumises ei sisaldu ühtegi taotlust peale selle, et kaebaja soovis, et ministeerium tutvuks dokumentidega. Vangla vastus märgukirjale ei ole haldusakt, mille osas saaks esitada tühistamiskaebuse. Kaebaja ei saa ka kohustamiskaebusega nõuda endale meelepärast vastust ning kohus ei saaks kaebust lahendades kohustada vanglat konkreetse sisuga vastust andma või kirjutada vanglale ette, milliste dokumentidega peab ta kaebaja märgukirjale vastamisel täiendavalt tutvuma. Kaebajal oli õigus seega saada oma märgukirjale vastus ja selle on kaebaja saanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele (

§ 121lg 2 p 1).

3 ASJAOSALISTE SELGITUSED RINGKONNAKOHTUS

1. X.X. esitas halduskohtu
2. mai
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, tunnistajate ülekuulamist, istungit, täiendavate tõendite kogumist ja esitatud tõendite asja juurde võtmist. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ei ole määruse tegemisel esitatud tõenditega arvestanud ja väär on halduskohtu seisukoht, et kaebus hüvitamisnõude osas ei ole tähtaegne. Kaebaja leiab, et tõenditega on tõendatud, et kümme aastat on pesukauss kaebajal olnud ja see on tema oma. Vangla peab tagastama kaebajale pildid, võimaldama eraldada kiletaskud. Vangla on valesti jätnud materjalide juurde võtmata kaebaja esitatud Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebuse koos lisadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. X.X. vaidlustab Tartu Halduskohtu
5. mai
6. a määrust.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu selle esitaja, et menetlus hüvitamisnõude osas lõpetati ja kaebus tagastati ülejäänud nõuete osas.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse hüvitamisnõude lõpetamist (I), kohustamiskaebuse tagastamist (II) ja ülejäänud nõuete tagastamist puudutavas osas (III) ning seejärel lahendab taotlused (IV). I
2. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust osas, mis puudutab menetluse lõpetamist hüvitamisnõude osas. 7.

§ 152

lg 1 p 2 ja

§ 124

lg 2 alusel lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuigi kohus kontrollib kaebetähtaja järgimist tavapäraselt eelmenetluses, siis

§ 152

lg 3 näeb ette, et kui

§-s 152 lg 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

1. X.X. esitas
2. septembril 2024 halduskohtule hüvitamiskaebuse seoses
3. aprillil 2024 kaebajalt ära võetud esemetega. Eelnevalt oli kaebaja esitanud vanglale asjade äravõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisega seotud kahjunõude
4. mail
5. Halduskohus on asjakohastele seadusesätetele viidates õigesti selgitanud, et Tartu Vangla oleks pidanud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt
6. juulil 2024, kuid jättis kahjunõude rahuldamata
7. septembril
8. Seega jättis vangla kaebaja taotluse tähtaegselt lahendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg saabus
9. augustil
10. Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule
11. septembril 2024, ei ole esitatud kaebus tähtaegne. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses ja pidi sellest lähtuvalt teadma kehtivaid tähtaegu. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule tõendeid ega mõjuvaid põhjendusi selle kohta, mis takistasid tal õigeaegset kaebuse esitamist. Arvestades eeltoodut, esines alus kaebuse tagastamiseks (

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3).

Ringkonnakohus jagab ka halduskohtu seisukohta, et isegi eeldades olemasolu aluseid kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb kaebus eelmärgitud nõude osas tagastada (

§ 121lg 2 p 2 1).

Eelnevast tulenevalt on kaebuse tagastamine menetluslikult põhjendatud ning kooskõlas seaduse normidega. II 4

1. X.X. vaidlustab halduskohtu määrust osas, mis puudutab kohustamiskaebuse tagastamist punase pesukausi, postrite ja fotoalbumi tagastamiseks.
2. Halduskohus tagastas X.X.-i kohustamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel osas, milles kaebaja taotles pesukausi, postrite ja fotoalbumi tagastamist. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu

1. mai
2. a määruses toodud põhjendusi, määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks seoses kaebuse tagastamisega eeltoodud nõude osas ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus selles osas tagastada

§ 207lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

III

1. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust osas, mis puudutab kaebuse tagastamist ülejäänud nõuete osas.
2. X.X. ei nõustu kaebuse tagastamisega osas, millega halduskohus tagastas kaebuse vangla vastuste tühistamise ja kohustamise osas neid uuesti lahendama koos pöördumiste ja lisadega ning nõude osas, milles palus tuvastada vangla valetamise seoses punase pesukausi olemasoluga asjade nimekirjas. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks eeltoodud nõuded tuleb kaebajale tagastada. Määruskaebus ei sisalda asjakohaseid põhjendusi selle kohta, miks halduskohtu määrus tuleks tühistada ning kaebust menetleda kaebaja soovitud viisil.
3. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kuna kaebajal on efektiivsemad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks seoses temalt punase pesukausi äravõtmisega ja tagastamata jätmisega, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele (

§ 121lg 2 p 1).

1. Halduskohus tagastas kaebuse vangla vastuse tühistamise ja uuesti lahendamise kohustamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õiguspäraselt selgitanud, et kaebaja
2. juunil 2024 esitatud pöördumine on käsitatav märgukirjana, millele Tartu Vangla vastas
3. augusti
4. a vastusega nr 2-3/24/1886-
5. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Justiitsministeeriumile
6. juunil 2025 pöördumise ja ministeerium edastas nimetatud pöördumise
7. juulil 2024 vastamiseks Tartu Vanglale, kuna pöördumine sisaldas vangla sisemisi toiminguid ja ametniku tegevust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et tegemist on märgukirjaga ja vangla vastus märgukirjale ei kujuta endast haldusakti ja tühistamiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Samuti ei saa kaebaja kohustamiskaebusega nõuda soovitud sisuga vastust ja ega ei saa vanglale ette kirjutada, milliste dokumentidega peab vangla kaebaja märgukirjale vastamisel tutvuma. Kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole riivatud, siis on põhjendatud kaebuse vastavas osas tagastamine

§ 121lg 2 p 1 alusel.

1. Eeltoodut arvestades jääb määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määruse peale rahuldamata ja muutmata osas, mis puudutab kaebuse tagastamist ülejäänud nõuete osas. IV
4. X.X. taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist halduskohtumenetluses esindamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku 5 õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Praegusel hetkel ei ole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja ei oleks võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kaebaja on asjas eelnevalt esitanud halduskohtule kaebuse, ringkonnakohtule määruskaebuse ja selle täiendusi ning kohtutele erinevaid avaldusi. Seega suudab kaebaja ise ennast kohtumenetluses esindada. Kuna kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, jääb taotlus riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
5. X.X. palub asja arutamist kohtuistungil ja kutsuda istungile tunnistajad.

§ 210

lg 4 ls 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Määruskaebus on võimalik lahendada kaebaja määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal ning kaebaja märgitud tunnistajate ülekuulamine ei ole vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Seega jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. 18. X.X. leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleks asja lahendamiseks välja nõuda tõendeid ja videosalvestused ning võtta asja juurde määruskaebuses ja selle täiendustes esitatud lisad. Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks.

§ 62

lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kuna halduskohus lõpetas menetluse hüvitamisnõude osas ja tagastas kaebuse ülejäänud nõuete osas õiguspäraselt ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eeltoodud taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma esitatud ja nõutud tõendid käesolevas asja lahendamisel tähtsust. (allkirjastatud digitaalselt) 6