Obsah (4)

§ 637§ 405§ 444§ 162

act OÜ hagi X vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 3634,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja X (is

§ 637lg 21 sätestatud korras.

Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Esitatud hagi eelpool sätestatud piirmäära ei ületa, mistõttu lahendab kohus asja lihtmenetluses. Hageja on nõustunud asja lahendamisega ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

§ 405

lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

§ 444

lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb

§ 405

lg 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad antud otsuse resolutsiooni. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). Hageja on selgitanud, et krediidiandja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest ning pangakonto väljavõttest. Asja materjalidest nähtub, et krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi LHV Pank AS konto väljavõtte ning telefoninõustamise alusel. Krediidiandja on tuvastanud kostja igakuise sissetulekuna töötasu keskmiselt 800 eurot (juhatuse liikme tasu XXX OÜ-lt). Igakuised kulutused on 30 eurot. Krediidivõimelisuse hindamisel lähtus hageja kostja esitatud andmetest. Laenutaotlus on esitatud 14.06.

1. Kohtule on esitatud arvelduskonto väljavõte, mis hõlmab perioodi 01.05.2021-14.06.
2. Hagist ega hageja 08.05.2025 selgitusest ei nähtu, milliste konkreetsete summade (sissetulekud/väljaminekud) analüüsimisel hageja veendus kostja krediidivõimekuses. Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ümberarvestatud nõude puhul kostja oma nõude hagejale tasunud. Hageja tuvastatud kostja sissetuleku suurus on miinimumilähedane igakuiseks toimetulekuks vajalike kulutuste (toit, eluasemekulud, riided jmt) kandmisel. Hageja ei ole esile toonud ega analüüsinud kostja telefoninõustamisel antud selgitusi kontolt nähtuvate ülekannete kohta (mh nt laen omanikult 2500 eurot ja 1000 eurot, mis eeldatavalt tuleb tagastada; sularaha kassasse jmt, mida kostja kasutas ülekanneteks kolmandatele isikutele). Hageja ei ole välja toonud, millised summad kuluvad kostjal tema sissetulekust igakuiselt enda eluliste vajaduste katteks ja millised summad jäävad kostjale krediidiandjalt saadud laenu tagasimakseteks. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks piisavalt vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Kostja sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad eelkõige kostja pangakonto väljavõttelt, mida krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud ega sisuliselt hinnanud. Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda

§ 162lg 1 järgi.

Rahaliselt kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

§ 637

lg-st 21 tulenevalt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud 2 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei anna. (allkirjastatud digitaalselt) Dina Tali kohtunik 3