Obsah (4)

§ 175§ 173§ 1933§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-20-15765 Tsiviilasi Kristu Kr

) § 193³ lg 1 järgi võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul tuleb alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. Vastavalt

§ 175

lg-le 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2 Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud ja kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud talle

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik on menetluse kestel olnud registreeritud Eesti Töötukassas ning on töötanud ettevõtetes OÜ Ropka Elamu, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus ja OÜ BREM Puhastus. Alates

1. a juulist on võlgnik pensionil, kuid töötas kuni
2. maini 2025 osalise koormusega ka OÜ-s BREM Puhastus. Võlgnikul on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud tuvastatud osaline töövõime ja keskmine puue. Võlgniku tervislikku seisundit arvestades on täidetud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest

§ 173

lg 2 kohaselt piisaval määral ning puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitatud. Kohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud ka loovutuskohustust

§ 173lg 3 tähenduses.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, tulumaksutagastus, pension ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid menetluse jooksul 238 eurot, kuid väljamaksed ei ole teostatud vastavalt kohtumääruses olevatele jaotistele, kahele võlausaldajale ei ole üldse väljamakset tehtud, kuid samal ajal on väljamakse tehtud III järgu võlausaldajale. Võlgnik on väljamaksete tegemisel rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu esinenud rikkumise näol on tegemist usaldusisiku kohustuste rikkumisega, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega

§ 173tähenduses.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse. Ehkki võlgnik on eksinud väljamaksete tegemisel, on ta siiski näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud väljamakseid võlausaldajatele. Tartu Ringkonnakohus on leidnud (

1. juuli 2025 määruses kohtuasjas nr 2-17-13018), et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus ei pidanud põhjendatuks menetlust pikendada. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud ning menetluse kestel võimaluste piires ka töötanud, olles osalise töövõimega puudega isik. Praegusel ajal on võlgnik pensionil ja nõuete rahuldamine oluliselt suuremas mahus ei ole tõenäoline. Eelnevast tulenevalt kohus leidis, et võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule või muutmist selliselt, et lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus, jättes võlgniku võlgadest vabastamata. Määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta võlgniku kanda ja kaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitajale riigilõiv 70 eurot. 3 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus tunnustanud määruskaebuse esitaja nõuet summas 499,31 eurot. Võlgnik on teinud määruskaebuse esitajale menetluse jooksul kaks makset kokku 20 eurot. Kohus ei andnud võlausaldajatele võimalust esitada seisukoht või osaleda ärakuulamisel, kui otsustas võlgniku võlgadest vabastamise. Võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 sätestatud kohustusi, kahjustanud sellega võlausaldajate huve ja kohtul tulnuks

§ 175

lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

§ 175lg 2 p 2 norm ei näe ette kohtule kaalutlusõigust.

Võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust, millega on ilmselgelt kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 173

lg-te 3, 4 kohaselt on võlgnikul kohustus loovutada võlausaldajatele 75% oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi. Võlgniku

1. a jaanuari kuni
2. a mai aruannetest nähtub, et võlgniku sissetulekud ületasid mittearestitavat miinimumi summas 18 820,47 eurot, millest 75%, s.o 14 115,35 eurot, pidanuks võlgnik sel perioodil loovutama võlausaldajatele. Arvutustes on arvesse võetud, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on saanud hüvitisi Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist, teeninud töötasu ja saanud pensioni. Võlgnik on kogu võlgadest vabastamise perioodi vältel loovutanud võlausaldajatele 200 eurot. Võlgnik on rikkunud

§ 173lg-t 2, sest on varjanud oma vara.

Võlgnikule tehtud ülekannetest nähtub, et võlgnik omab sõidukit. Võlgnik ei ole sõidukit oma varana märkinud. Seega elustiil ei näita, et võlgniku majanduslik olukord oleks eriti raske. Võlgnik ei ole esitanud andmeid oma

1. a jaanuari sissetulekute kohta, sest selles osas konto väljavõte puudub. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Võlgnik on seda kohustust oluliselt rikkunud, jättes väljamaksed seaduses sätestatud ulatuses tegemata. Selline tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda nõudeid oma võimaluste piires. Riigikohus on leidnud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlausaldajad on jäänud ilma rahasummast, mis kuulus seaduse järgi nende võlgade katteks. Riigikohus on selgitanud ka (3-2-1-46-13), et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole mitte millegagi tõendanud, et on andnud endast parima võlgadest vabastamise menetluse jooksul. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Võlgnik teatas vastuseks määruskaebusele, et võttis laenu, kui töötas, aga siis haigestus raskelt ning tal diagnoositi lisaks liikumispuudele kõrge vererõhk ja südamepuudulikkus, ta on viibinud korduvalt Tartu EMO-s, on haigustega riskigrupis, kui vaja, saab perearsti käest vastava informatsiooni. Võlgniku kontole laekub ka tema abikaasa töötasu SA-st Tartu Ülikooli Kliinikum. Võlgniku omandis ei ole autot, ta on auto kasutaja ja kasutab sõidukit oma liikumispuude tõttu. Võlgnik elab üürikorteris ning kasvatab kahte alaealist last. TEISTE MENETLUSOSALISTE (VÕLAUSALDAJATE) SEISUKOHAD
3. Aktiva Finance Group OÜ (kes on omandanud nõude ВB Finance OÜ-lt) leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada.
4. Multitude Bank p.l.c ja IPF Digital AS teatasid, et toetavad määruskaebust. 4
5. Primero Finance OÜ teatas, et jätab määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 1, § 659; § 657 lg 1 p 1).
7. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse
8. novembri 2021 määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 37 589,57 eurot. Määruskaebuse esitaja tunnustatud nõude suurus on 499,31 eurot ja jaotise suurus 1,85% võlausaldajatele pankrotimenetluses välja maksmise kuuluvast varast. Tema pankrotimenetluses saamata jäänud jaotise suuruseks on samuti 499,31 eurot, millest jäi tal kohustustest vabastamise menetluses saamata määruskaebuse järgi 479,31 eurot. Ülejäänud võlausaldajad ei ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vaidlustanud.
9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
10. aasta
11. juunini. Enne
12. juulit kehtinud

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte

§ 1933lg 1 järgi, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise

1. juuli 2025 seisuga.
2. Määruskaebuse kohaselt ei andnud maakohus võlausaldajatele võimalust esitada seisukoht või osaleda ärakuulamisel, kui otsustas võlgniku võlgadest vabastamise.

§ 175

lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Seega võlausaldajate ärakuulamine on vajalik juhul, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Praegusel juhul maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning sellisel juhul ei tulene seadusest võlausaldajate ärakuulamise kohustust. Määruskaebuse esitaja ja teised võlausaldajad on saanud esitada võlgniku kohustustest vabastamise osas oma seisukohad määruskaebemenetluses. 12. Võlgniku kohustustest vabastamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku

§ 175

lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust ja samuti

§ 173

lg--t 2, sest on varjanud oma vara, ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Määruskaebuse esitaja peab võlgniku rikkumisi süülisteks. 5 14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt oma

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse esitaja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 14.

1. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väide, et võlgnikul oli kohtule esitamata
2. a jaanuari pangakonto väljavõte. Võlgnik kõrvaldas nimetatud puuduse ringkonnakohtu nõudel ja esitas kohtule oma Swedbank AS konto väljavõtte nimetatud perioodi kohta. Võlgnik selgitas ühtlasi, et tema kontole laekub ka tema abikaasa töötasu SA-st Tartu Ülikooli Kliinikum. Sarnase selgituse on võlgnik andnud maakohtule,
3. veebruaril 2024 on võlgnik vastanud maakohtu sellekohasele küsimusele, et Tartu Ülikooli Kliinikumi palk kuulub võlgniku abikaasale (Siiri Krillile), „kuna kohtutäitur peal ja ei saa vajalikku summat kätte, et makse maksta“ (I kd, tl 182, 183). Maakohus on enne kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist teinud võlgniku kohta päringu töötamise registrisse ning töötamise registris puuduvad andmed, et võlgnik oleks kunagi töötanud SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum (II kd, tl 59–60). Esitatud põhjusel töötasu kandmine teise isiku kontole on ringkonnakohtu arvates küll mõlema asjaosalise puhul taunitav käitumine, kuid laekunud summasid ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada võlgniku sissetulekuks, mille ta oleks pidanud loovutama usaldusisikule. Ringkonnakohus, tutvunud võlgniku konto väljavõtetega, sh täiendavalt esitatud
4. a jaanuari kontoväljavõttega, leiab sarnaselt maakohtuga, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Mõnel kuul on siiski ka võlgniku enda sissetulekud mittearestitavat miinimumi ületanud. Kuivõrd aga võlgniku töö- või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse

§ 173

lg 3 alusel usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda loovutamiskohustust. Väljamaksete tegemine võlausaldajatele on

§ 172lg 2 järgi usaldusisiku kohustuseks.

Seega saab nõustuda ka maakohtu seisukohaga, et võlgnik on väljamaksete tegemisel rikkunud usaldusisiku kohustusi, mitte võlgniku kohustusi

§ 173tähenduses.

Asjas on oluline arvestada, et maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete tegemist selliselt, et need ei vasta kohtumääruses olevatele jaotistele, ja väljamaksete osaliselt tegemata jätmist saab talle ette heita üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena.

§ 175

lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtupraktikas (TrtRnKm 04.07.2025, 2-17-13018, p 26) on asutud seisukohale, et usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Sel juhul on kohtul

§ 172

lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama

§-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Riigikohus on selgitanud ka seda, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks, peaks kohus võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27). Asja materjalidest nähtub, et maakohus on

1. detsembri 2022 ja
2. juuli 2023 e-kirjades (I kd, tl 142, 159) juhtinud võlgniku tähelepanu, et väljamaksed võlausaldajatele on tehtud ebaõigesti. Samas ei ole kohus selles osas rohkem midagi ette võtnud. Kui kohus oleks 6 leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga (

§ 172lg 5).

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses igal aastal kaks korda aastas oma kontoväljavõtted kohtule esitanud ning vastanud ka kohtu küsimustele. Seega ei ole ta oma tulusid kohtu ja võlausaldajate eest varjanud. Seetõttu võis võlgnikul tekkida õigustatud arusaamine, et kohtul ja võlausaldajatel talle etteheited menetluses puuduvad. 14.

1. Kuivõrd määruskaebuses on võlgnikule ette heidetud ka sõiduki varjamist, kontrollis ringkonnakohus täiendavalt liiklusregistri andmeid ja võtab tehtud päringute vastused asja materjalide juurde. Ringkonnakohus tuvastas, et liiklusregistri andmetel võlgnikule ühtegi sõidukit ei kuulu, küll aga on võlgnik märgitud kahe sõiduki kasutajaks, nagu ta ka oma vastuses määruskaebusele on selgitanud.
2. Arvestades eeltoodut, on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Ringkonnakohus märgib, et Bigbank AS teatas
4. jaanuaril 2026 ringkonnakohtule, et on loovutanud oma nõude
5. juunil 2022 Aktiva Finance Group OÜ-le. Kuivõrd Bigbank AS-i e-kirjale ei ole lisatud dokumente nõude loovutamise kohta, loeb ringkonnakohus võlausaldajaks jätkuvalt Bigbank AS-i. Ka Aktiva Finance Group OÜ ei ole oma kirjalikus vastuses määruskaebusele väitnud, et ta oleks omandanud lisaks ВB Finance OÜ nõudele nõude ka Bigbank AS-lt.
6. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 7