Obsah (5)

§ 238§ 185§ 339§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6908 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia

§ 238lg 2 järgi mõistetud karistuse osas, 3. Kar

S § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse osas. 1 Uue otsusega:

1. Tunnistada I.K süüdi
2. märts 2016 ja
3. mai 2016 toimepandud kuritegudes KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistada 9( üheksa) kuulise vangistusega. 2.

§ 238lg 2 alusel mõista vähendatud karistuseks 6( kuus) kuud vangistust. 3. Kar

S § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus, 6 kuud vangistust, kaetuks Harju Maakohtu

1. mai 2016 aasta otsusega mõistetud raskema karistusega, 2 aastat vangistust ja mõista liitkaristuseks 2( kaks) aastat vangistust. Arvata Harju Maakohtu
2. mai 2016 aasta otsuse järgi osaliselt kantud karistus, 6 kuud 2 päeva vangistust, liitkaristusest maha ja lugeda ärakandmata karistuseks 1(üks) aasta 5(viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust.
3. Tunnistada I.K süüdi
4. mai 2016 aastal toimepandud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistada 9( üheksa) kuulise vangistusega. 5.

§ 238lg 2 alusel mõista vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 6. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 6 kuulist vangistust Harju Maakohtu

1. mai 2016 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva, võrra ja mõista kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt. 9.

§ 185

lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulu, summas 48,00 eurot, riigi kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. I.K isikuna, keda on Harju Maakohtu 17.05.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1211 süstemaatilise varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas pärast karistuse osalist ära kandmist varguste toimepanemist süstemaatiliselt uuesti 20.05.2016 kl 02.35 tungis võrestiku lahti kruvimise teel Tallinnas XXX asuvasse kinnisesse trepikotta, kust varastas US´le kuuluvaid esemeid kokku väärtuses 2441 eurot. Samuti tema uuesti 31.03.2016 kl 05.15 paiku tungis Tallinnas X XX asuvasse neljanda korruse trepikotta, kust trepikoja käsipuu küljest jalgratta luku läbi lõikamise teel varastas SS ´le kuuluvat vara maksumusega 400 eurot. 2 Samuti 05.05.2016 kl 20.50- 06.05.2016 kl 08.45 tungis I.K koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikutega ukseklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas XXX asuvasse lillekauplusesse, kust varastas FIE-le AK-le kuuluvat vara koguväärtuses 1377 eurot. I.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega, grupis, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas I.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistas vangistusega 1(üks) aasta 6(kuus) kuud.

§ 238

lg 2 kohaselt vähenda s I.K´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõist is lõplikuks karistuseks 1(üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurenda s I.K´ile mõistetud karistust varasema 17.05.2016 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1211 mõistetud ärakandmata osa võrra, mis on 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning mõistis liitkaristuseks tähtajali se vangistuse 2(kaks) aastat 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse algust arvestas alates 23.05.

1. I.K´i suhtes kohaldatud tõkend i vahistamine jätt is kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistas tõkendi. APELLATSIOON:
2. Süüdistatav palub tühistada kohtuotsus talle mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista talle leebem vanglakaristus. Alternatiivselt taotleb asendada vangistus osaliselt üldkasuliku tööga. Viidates süü tunnistamisele ja puhtsüdamlikule kahetsusele leiab, et maa kohus on mõistnud talle liiga karmi karistuse. Taotleb üksikkaristusena kolme kuriteo toimepanemise eest 6 kuulise vangistuse ja liitkaristusena 1 aasta ja 5 kuulise ning 28 päevase vangistuse mõistmist. Palub arvestada, et vabaduses on tal olemas töökoht ja elukoht ning toetav perekond. Palub asendada kandmata karistus üldkasuliku tööga. Soovib osaleda kohtuistungil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL:
3. Süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja jääb alternatiivse taotluse juurde, kuid toonitab, et eelkõige soovib ta mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja toetab apellatsiooni ja tõdeb, et maakohtu otsuses on tuvastatavad vead, kuid lõppkokkuvõttes leiab, et need on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu poolt tehtud vead kõrvaldatavad. Palub mõistetud karistuse osas otsus tühistada ja ringkonnakohtul uue otsusega mõista seaduslik karistus. Uus otsus toob prokuröri arvates kaasa ka süüdistatavale kergema karistuse mõistmise. Süüdistatava taotluse asenduskaristuse kohaldamise osas palub jätta rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 3
5. I.K-le esitatud süüdistuse kohaselt on tema poolt toimepandud kolm kuritegu kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi . Sellist süüdistust toetas kohtuistungil riiklik süüdistaja ja kaitsja leidis, et toimepandu on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav oma süüd kuritegude toimepanemiste osas tunnistas ja kvalifitseeritavate tunnuste osas vaidlus puudus. Kohtuotsuse põhiosas on maakohus 4 lehel leidnud, et I.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega, grupis, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse 7 lehel on kohus uuesti märkinud, et kohtueelses menetluses on I.K´i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, grupis ja süstemaatiliselt. Kohus leiab, et I.K ´i käitumisele on kohtueelses menetluses antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub maakohtu otsuse põhiosast, et kohus on kontrollinud I.K vastutust KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja kohus on selgelt ja lä bivalt põhiosas jõudnud järeldusele, et I.K poolt on toime pandud võõra vara vargus ed ja koosseisuliste tunnustena on õendatud t kuriteo toimepanemine grupis, süstemaatiliselt ja seotuna sissetungimisega. Kohtuotsuse resolutiivosas on aga maakohus ekslikult I.K süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. Kolleegium leiab, et kuigi otsuse resolutiivosas on jäänud punkt 7 märkimata, ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist sisulise vastuoluga, mis oleks käsitatav

§ 339

lg 1 p 8 mõttes olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena ja mis kohustuslikus korras tooks lahendusena kaasa kriminaalasja saatmise Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus on sedastanud(( nt RKKKo nr 3-1-1-50-09), et kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus. Käsitletavas kriminaalasjas kolleegiumi hinnangul sellist vastuolu ei esine. Maakohtu otsuse pinnalt on arusaadav kohtu tahe süüdi mõista I.K KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja kohus ei ole teinud põhiosag a vastuolus olevalt KarS § 199 lg 2 punkti 7 osas õigeksmõistvat otsust. Tegemist on veaga, mis on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja nimetatud seisukohta väljendasid ka apellatsioonikohtus nii prokurör kui kaitsja. Süüdistatav kinnitas, et ta on kuriteo toime pannud grupis nii nagu on süüdistuses märgitud, seega ei ole tegemist ka süüdistatava ja kaitsja jaoks uue üllatusliku õigusliku tagajärjega. Samas kolleegium leiab, et kohtuotsus kuulub süüdimõistmise ja mõistetud karistuse osas tühistamisele seoses maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. Kriminaalasja materjalidest ja ka esitatud süüdistusest nähtub, et vaidlustatud kriminaalasjas on süüdistatav k aks kuritegu toime pannud 31.märts 2016 ning

1. mai 2016 ja viimane, kolmas, kuritegu oli toime pandud
2. mai
3. Vastavalt karistusregistri andmetele ja kriminaalasja materjalidele oli I.K karistatud Harju Maakohtu
4. mai 2016 aasta otsusega 2 aastase vangistusega. Kohaldades KarS§ 74 sätteid pöörati vangistus osaliselt täitmisele. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks loeti 6 kuud ja 2 päeva vangistust ja kandmata karistuseks 1aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Katseajaks määrati 3 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti koheselt kandmisele kuuluv karistus kantuks. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud kriminaalasjas inkrimineeritud kaks kuritegu, vastavalt 31.märts 2016 ja
5. mai 2016, toime pandud enne eelmist Harju Maakohtu 17 mai 2016 aasta kohtuotsust ja üks, so
6. mai 2016 kuritegu on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust. 4 Kolleegium osutab, et kui osa kuritegusid on toime pandud enne süüdimõistvat kohtuotsust (süütegude hiljem tuvastatud kogum) ja osa kuritegudest on toime pandud pärast süüdimõistvat otsust karistusest tingimisi vabastamisel määratud katseajal (kohtuotsuste kogum), tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldada nii KarS § 65 lg 1 kui ka § 65 lg 2 sätteid. Maakohus on aga jätnud KarS § 65 lg 1 kohaldamata ja moodustanud liitkaristuse vaid KarS § 65 lg 2 al usel. Selline materiaalõiguse ebaõige kohaldamine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja apellatsioonikohtu poolt uue otsuse tegemise, arvestades seejuures, et süüdistatava olukorra raskendamine on lubamatu kuivõrd ringkonnakohus arutab kriminaalasja süüdistatava apellatsiooni alusel. O tsuse seadusega kooskõlla viimiseks tuleb esmalt enne varasemas asjas tehtud kohtuotsuse kuulutamist , so
7. märtsil 2016 ja 05 mail 2016 toimepandud kuriteo s süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista kuritegude toimepanemiste eest karistus ning moodustada KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus varasema kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Seejuures lähtub kolleegium Riigikohtu poolt sedastatud põhimõttest( nt otsus nr 3-1-1-1-13), et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isiku karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega KarS § 64 lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 järgi. Eeltoodust lähtuvalt võtab kolleegium uue karistuse mõistmisel aluseks apellatsioonikohtus prokuröri poolt taotletud põhikaristuse ja ka süüdistatavale leebeima liitkaristuse moodustamise põhimõtte ning mõistab
8. märtsi 2016 aasta ja
9. mai 2016 aasta kuritegude toimepanemiste eest KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi süüdistatavale 9 kuulise vangistuse.

§ 238lg 2 alusel mõistab vähendatud karistuseks 6 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 alusel , lugedes mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 17 mai 2016 aasta mõistetud raskema karistusega, mõistab liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvab maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud 6 kuud ja 2 päeva vangistust ja loeb ärakandmata karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Pärast eelmist, Harju Maakohtu

1. mai 2016 aasta kohtuotsust, on I.K-le inkrimineeritud üks kuritegu, mis seisnes selles, et olles süstemaatilise varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud, uuesti 20.05.2016 kl 02.35 tungis võrestiku lahti kruvimise teel Tallinnas X XX asuvasse kinnisesse trepikotta, kust varastas võõrast vara kokku väärtuses 2441 eurot. Eelnimetatud kuriteo objektiivseteks koosseisutunnusteks on varguse toimepanemine süstemaatiliselt ja seotuna sissetungimisega, seega on tema polt toimepandu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. Kolleegium leiab, et ka selle kuriteo eest mõistetud põhikaristuse osas on kooskõlas seadusega apellatsioonikohtus prokuröri poolt taotletud 9 kuulise vangistuse mõistmine. Seejuures võtab kolleegium arvesse, et tegemist on ühe kuriteoga, kus on tuvastatav kaks koosseisulist raskendavat tunnust ja tagajärjeks kannatanule varaline kahju. Karistust kergendava asjaoluna arvestab apellatsioonis nimetatud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventsiooni eesmärke silmas pidades tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga. I.K on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, sealhulgas on teda korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemiste eest. S üüdistatav on inkrimineeritud kuriteo toime pannud vaid kolm päeva pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Selline käitumine näitab, et ta pole teinud karistusest kohaseid järeldusi ja annab aluse mõista talle 9 kuuline vangistus, mis kuulub KarS § 238 lg 2 vähendamisele ja mõistetavaks karistuseks jääb 6 kuud vangistust. 5 Kuna I.K on viimase kuriteo toime pannud pärast eelmist
2. mai 2016 aasta kohtuotsust kohaldub liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 2 ja mõistetud 6 kuulist vangistust tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva võrra ja liitkaristuseks tuleb mõista kogumis 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Eeltoodud liitkaristuse reeglite alusel süüdimõistmine ja karistamine toob seega kaasa maakohtu otsusega võrreldes lühema s tähtaja s vangistuse mõistmise ning apellatsioonis esitatud sellekohase taotluse rahuldamise.
3. Apellatsioonis on taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Seoses ringkonnakohtu poolt uue, alla kahe aastase vangistuse mõistmisega on antud juhul täidetud KarS § 69 kohaldamise formaalsed eeldused. Üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb aga alati arvestada ka selle materiaalseid eeldusi ehk siis toimepandud kuriteo ja süüdlase üldkasulikuks tööks sobivust. Toimepandud kuritegude raskus iseenesest ei välista antud juhul I.K-le asenduskaristuse kohaldamist kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele ja kelle suhtes oleks otstarbekas vangistuse asendamine. Riigikohus on sedastanud, et üldkasuliku töö näol on tegemist reaalse vangistuse vältimise viimase võimalusega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99- 06). I.K on aga eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, mistõttu tema puhul pole alust rääkida üldkasulikust tööst kui isiku ühiskonnast isoleerimise vältimise viimasest abinõust. Üldkasuliku töö kohaldamist vaagima asudes peab kohtul olema esmalt kujunenud veendumus, et vabaduses viibides isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Kolleegiumi veendumuse kohaselt pole otstarbekas mõista asenduskaristust isikule, kes oma käitumisega on näidanud, et selline vabadusekaotuse alternatiiv ei mõjuta teda uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Süüdistatav on varem korduvalt allutatud ka kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud vabaduses viibides talle määratud katseaega edukalt läbida, vaid on toime pannud uued kuriteod. Antud kriminaalasjas on süüdistatav uue kuriteo toime pannud kolmandal päeval pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kolleegiumil puudub igasugune kindlus asenduskaristuse eduka läbimise osas ning kohtukolleeg ium leiab, et süüdistatava taotlus asenduskaristuse mõistmise osas rahuldamisele ei kuulu.
4. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu

1. septembri 2016 aasta otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Süüdistatava apellatsiooni rahuldab osaliselt.
2. RÕS alusel apellatsioonimenetluses õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud õigusabi kulude hüvitamist summas koos käibemaksuga 48,00 eurot. Taotluses on menetlustoimingutena ära näidatud kohtuotsuse ja apellatsiooni analüüs ja kohtuistungil osalemine. Ajakuluks on kaitsja märkinud kokku 1 tunni. Kohtukolleegium leiab, et menetlustoiminguid saab hinnata vajalikeks ja märgitud ajakulu mõistlikuks ning taotlust

§ 175

lg 1 p 4 alusel põhjendatuks.

§ 185

lg kehtestab muuhulgas, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337lg 1 p 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Seega jääb antud juhul õigusabiga seotud kulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6