Obsah (6)

§ 238§ 180§ 175§ 185§ 337§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-8974 (18231502286) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Julia Ka

§ 238lg 2 kohaldamisega jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel 1 loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks 5.11.

1. I. Tigase suhtes kohaldati kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine ja ta vahistati kohtusaalis. M OÜ tsiviilhagi rahuldati ja I. Tigaselt mõisteti M OÜ kasuks välja 19,84 eurot. Menetluskuludena mõisteti I. Tigaselt välja riigieelarve tuludesse kokku 555 eurot, s.h sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 180 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, kusjuures ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 46,25 eurot. Kohus lahendas ka asitõendiga seonduva.
2. T.V oli kohtu alla antud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna (19.03.2018 aset leidnud varguse eest süüdi mõistetud Harju Maakohtu 21.03.2018 otsusega 1-18-2429, vabanes karistuse kandmiselt 19.07.2018) taas, viibides 31.10.2018 kella 13.28 paiku Tallinnas XXX asuvas ja M OÜ-le kuuluvas kaupluses Y, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe liitrise pudeli viina Mernaya Traditional maksumusega 16,99 eurot ja ühe pudeli jooki Aloe Vera originaal maksumusega 2,85 eurot, s.o. kaupa kogusummas 19,84 eurot, asetas võetud kaubad temal kaasas olnud ostukotti ning seejärel möödus kassast ning väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kaup ei ole kauplusele tagastatud; samuti taas, viibides 05.11.2018 kella 12.47 paiku Tallinnas XXX asuvas ja M OÜ-le kuuluvas kaupluses Y, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist järgmist kaupa: 1 pudeli viina Koskenkorva väärtusega 13,49 eurot; Vanilje jäätis karam. ja mandli väärtusega 3,09 eurot; deodorant Old Spice Bearglove väärtusega 2,79 eurot; külmutatud metsaseened kartuliga väärtusega 1,99 eurot; soolatud seentesegu väärtusega 3,29 eurot; hügieensidemed ALWAYS Ultra Duo väärtusega 2,69 eurot; hambahari Colgate Slim Soft väärtusega 4,29 eurot; 2 sulatatatud juustu Merevaik väärtusega kokku 2,70 eurot; kassi mänguasja väärtusega 1,49 eurot; lemmiklooma mänguasja väärtusega 2,69 eurot; püsivärvi SYOSS 3-1 väärtusega 4,19 eurot; hügieensidemed Always Ultra Duo 2,69 eurot; maitsestatud viina Jõhvika väärtusega 1,85 eurot; hambapasta Colgate väärtusega 3,69 eurot; maitsestatud viina jõhvika väärtusega 1,85 eurot; viina psenichnaja original väärtusega 2,59 eurot; kiisueine lihavalik SHEBA väärtusega 2,39 eurot; viina psenichnaja original väärtusega 2,59 eurot; näovee OLD SPICE Whitewater väärtusega 6,35 eurot ja kiisueine väärtusega 1,65 eurot s.o. kaupa kogusummas 74,83 eurot. Võetud kaubad asetas ta kaasas olnud kotti ning seejärel möödus infokassast, nende eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele.
3. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. 3.
4. Süüdistatav leiab enda apellatsioonis, et talle mõistetud karistus kahe varguse episoodi eest 1 aasta vangistust, on liiga range. Selgitab, et vargused pani toime äraelamiseks, kuivõrd tema pension on 370 eurot kuus, millest peetakse kinni kohtutäiturite poolt eelnevaid menetluskulusid. Kuus jääb tal kätte 170 eurot, millega on raske ära elada. Viina varastas selleks, et see maha müüa ja saadud raha eest suitsu osta. Leiab, et ka temalt välja mõistetud menetluskulud on liiga suured ja ta ei suuda neid maksta, palub neid vähendada. 3.
5. Kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse I. Tigasele mõistetud karistust, mis apellandi hinnangul ei vasta süüdistatava teo raskusele. Kaitsja palub otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja mõista I. Tigasele kergem karistus. Alternatiivselt palub kaitsja mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja hinnangul on kohus I. Tigasele väga väikeste kuritegude eest mõistnud ülemäära range karistuse, jättes arvestamata asja tehiolud. I. Tigase süü ei ole suur ja tegemist on pigem 2 haiglasliku käitumisega. Isiku karistamine aina rangemate karistustega väikeste kuritegude eest ei ole kohane. Kohtukolleegiumi seisukohad ja põhjendus
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
7. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on
8. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.
9. Kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning süüdistatav ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta süüdistatav ütlusi anda ei soovinud, tunnistas oma süüd. Seega oli esimese astme kohtus tagatud süüdistatava õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Et apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul käesoleval juhul alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.
10. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on I. Tigasele lähtuvalt KarS §-st 56 karistust mõistes, arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Samuti on kohus arvestanud karistuse mõistmisel faktiga, et varasemalt mõistetud karistused ei ole I. Tigasele mingisugust mõju avaldanud. Kohus tuvastas, et kuigi I. Tigase süü ei ole suur ja kuriteoga tekitatud kahju on väike, võib mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Samas leidis kohus aga põhjendatult, et süüdistatava mõjutamiseks ei piisa enam lühiajalisest, nö šokivangistuse raamidesse jäävast karistusest. Seega on maakohus juba arvestanud apellatsioonis märgitud asjaoludega ning nende enamaks või teistkordseks arvestamiseks seaduslikud aluse puuduvad.
11. Apellatsioonides ei viita apellandid ühelegi asjaolule mida maakohus oleks jätnud ebaseaduslikult I. Tigase karistamisel arvestamata ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS § -s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et süüdistatav on varem kriminaalkorras korduvalt 3 karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõjutanud süüdistatavat uute kuritegude toimepanemistest loobuma (omab 7 kehtivat kriminaalkaristust). Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt (kd I, tl 97-98) on süüdistatav kohtuvaidluste käigus taotlenud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Maakohus on vangistuse asendamata jätmist otsuses põhistanud ja põhjendanud, miks kohus leiab, et T.V peab kandma reaalset vangistust. Seega faktiliselt on maakohus välistanud ka karistuse asendamise. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjali de ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse I. Tigase suhtes KarS § 69 kohaldamiseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et I. Tigast saab seadust järgides karistada vaid reaalse vangistusega. Arvestades tema eelnevate karistuste rohkust, ainuüksi kriminaalkorras 7 korda ning asjaolu, et uue kuriteo pani süüdistatav toime juba 3 kuu möödudes pärast vanglast vabanemist, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus, mida seoses lühimenetlusega veelgi lühendati, väga leebe karistus. Ka Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-58-13 p-s 10 leidnud, et iga järgnev karistus peab olema eelnevast raskem. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohtukolleegium, et I. Tigasele mõistetud ja kandmisele kuuluv 1 aastane vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle muutmiseks või asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad.
12. I. Tigaselt väljamõistetud menetluskuludesse puutuvalt märgib kohtukolleegium, et

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. I. Tigaselt mõisteti menetluskuludena riigieelarve tuludesse 555 eurot (s.h sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 180 eurot). Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise või osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka süüdistatava apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I. Tigasel kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Menetluskulude vähendamiseks ei anna alust ka süüdistatava tervislik seisund ega tema varasemate kohustuste täitmine riigi ees. Asjaolu, et I. Tigase igakuiseks sissetulekuks on tema pension, kuid isik põhjustab ise enda järjepideva kuritegeliku käitumisega kriminaalmenetluse läbiviimise ja sellega kaasnevate menetluskulude tekkimise ning peab süüdimõistmise korral vanglakaristust kandma, ei saa kuidagi olla temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamise aluseks. Arvestades süüdistatava kinnipidamisasutuses viibimise aega ja võimalust soovi korral vanglas tööle asuda ning menetluskulude suurust, on menetluskulude ajatamine 12 kuu peale põhjendatud. 10. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 4 sätestab, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja

§ 180

lg 11 kohaselt arvestab kohus menetluskulude määramisel 4 hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et käesolevas asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses summas 90 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises ja apellatsiooni koostamises 1,50 tunni ulatuses. Ühe tööühiku (tunni) hind on 50 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks apellatsioonimenetluses vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 90 eurot (s.h käibemaks 15 eurot) ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt. 11. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et I. Tigasele mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni de põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon id ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes

§ 326lg-st 3 läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 5