1-22-3736/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoober 2023 Kriminaalasja number 1-22-3736 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2023 määrus süüdimõistetu A.O-le Tartu Maakohtu
3. juuni 2022 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.O (isikukood XXX) kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Anne Vissaku poolt A.O-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 93,60 (sh käibemaks 15,60 eurot).
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu A.O kanda.
9. A.O-l tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas A.O-d 15.06.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3736 KarS § 424 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus jättis KarS § 74 lg -te 1 ja 3 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata ja määras A.O-le 1 aasta pikkuse katseaja, kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja lg 2 p-s 8 ning lg-s 4 sätestatud kohustusi osaleda sotsiaalprogrammis ning registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames. Kohtuotsus jõustus 30.06.
11. 1.
12. 23.12.2022 määras Tartu Maakohus A.O-le KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustuse mitte tarvitada kriminaalhoolduse ajal alkoholi. Kohtumäärus jõustus 13.01.
13. a.
14. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 08.06.2023 teise erakorralise ettekande. Kriminaalhooldaja taotles A.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus korduvalt registreerimiskohustust ning alkoholi tarvitamise keeldu. Maakohtu määrus
15. Tartu Maakohus rahuldas 19.09.2023 määrusega erakorralise ettekande ja pööras A.O-le Tartu Maakohtu 15.06.2022 otsusega mõistetud karistuse 3 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. 3.
16. Maakohus tuvastas, et A.O rikkus 08.05.2023, 17.05.2023 ja 31.05.2023 registreerimiskohustust ning 09.05.2023, 11.05.2023, 12.05.2023, 15.05.2023, 18.05.2023, 28.05.2023, 08.06.2023 ja 12.06.2023 alkoholi tarvitamise keeldu. Tegemist on teise erakorralise ettekandega A.O suhtes, varasemalt pani ta toime karistamise aluseks oleva kuriteoga samalaadse väärteo ning tuli registreerimisele alkoholijoobes. Perioodil 09.02.03.04.2023 osales A.O aktiivselt sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kus jagas oma kogemusi ja analüüsis erinevaid teemasid. 3.
17. Kohtu hinnangul on A.O rikkumised, s.o registreerimiskohustuse rikkumine kolmel korral ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine kaheksal korral, tõendatud. Tegemist on korduvate samaliigiliste rikkumistega. Tagasilangused ja eraelulised probleemid ei ole sellisteks arvestatavateks põhjusteks, mis rikkumisi vabandaks. Kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmumine alkoholi tarvitamise tunnustega viitab isiku ükskõiksu sele kriminaalhoolduse suhtes. Sõltuvusravile asumiseks ei ole hooldusalune reaalseid samme astunud. 3.
18. Kui süüdimõistetu ei sea kriminaalhooldusnõuete täitmist teiste elukorralduslike küsimuste ees prioriteediks, ei ole võimalik kriminaalhooldust korrektselt läbi viia ja karistuse eesmärke täita. A.O ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmist ilmselgelt oluliseks. Kohus ei pea enam A.O puhul tõenäoliseks senise käitumise muutmist ning sõltuvusravile pöördumist. A.O-le on antud võimalus oma käitumist korrigeerida. Talle on määratud karistus joobes juhtimise eest, mistõttu tuleb nentida, et uutest liikluskuritegudest hoidumiseks ei ole riskide maandamine kriminaalhoolduse vältel tulemust andnud. Jätkuvalt esineb oht mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A.O-d Tartu Maakohtu 14.11.2022 otsusega väärteoasjas nr 422-3980 karistatud 15 päeva pikkuse arestiga mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Hooldusalune ei kasutanud temale antud võimalust kanda karistust vabaduses, mistõttu tuleb tal asuda karistust kandma vanglas. Eelnevale tuginedes pidas maakohus põhjendatuks erakorraline ettekanne rahuldada ning pöörata A.O-le Tartu 2 Maakohtu 15.06.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa , 3 kuud ja 28 päeva vangistust, täitmisele. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 19.09.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse A.O kaitsja advokaat Anne Vissak, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja jätta karistus täitmisele pööramata. 4.
21. A.O on kohtuistungil selgitanud, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumine oli tingitud raskete asjaolude kokkulangemisest isiklikus elus, samuti probleemsest tervislikust seisundist. Põhiline aeg kriminaalhooldusest kulges A.O-l tõrgeteta, mistõttu ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, nagu oleks A.O suhtumine karistuse kandmisesse olnud väga ükskõikne. A.O on talle etteheidetavad teod pannud toime
22. a maikuu jooksul, muul ajal katseajast on ta täitnud registreerimiskohustust ning muid kohustusi. Maakohus on jätnud välja toomata, et A.O täitis talle katseajaks määratud lisakohustused osaleda sotsiaalprogrammis ja programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale A.O-le Tartu Maakohtu 15.06.
24. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises.
25. Vaidlust ei ole selles, et A.O ei ilmunud mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 08.05.2023, 17.05.2023 ja 31.05.2023, ega selleski, et ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu 09.05.2023, 11.05.2023, 12.05.2023, 15.05.2023, 18.05.2023, 28.05.2023, 08.06.2023 ja 12.06.
26. Kõikidel eelpool nimetatud kuupäevadel on A.O-l tuvastatud alkoholijoove indikaatorvahendiga, mis on nõuetekohaselt protokollitud. Ka kaitsja ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi argumente rikkumiste osas. Seetõttu ringkonnakohus tuvastatud rikkumisi pikemalt ei käsitle.
27. Alkoholi tarvitamises A.O ise probleemi ei näe ja õigustab seda erinevate põhjustega. Nii ütles ta maakohtu istungil 19.09.2023, et 27.12.2022 suri tema kasuema ja ta läks lahku oma naisest. Samuti selgitas A.O , et tal on diabeet ja arst ütles, et ta ise reguleeriks oma veresuhkru taset. Kuna magusat süüa ei meeldi, on A.O proovinud veresuhkru taset reguleerida alkoholiga. Samas möönis A.O, et alkoholi tarvitamine tema tervist parandanud ei ole, hetkel ta alkoholi ei tarvita ja ta saaks minna tööle.
28. Määruskaebuses viitab kaitsja sellele, et maakohus on jätnud arvestamata, et A.O osales katseajal temale määratud sotsiaalprogrammis ja programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Maakohtu 15.06.2022 otsusega määrati A.O-le muuhulgas lisakohustus KarS § 75 lg 4 alusel alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt ühe kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varem „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus“) raviasutuses ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Tartu Maakohtu 19.09.2023 määruses karistuse täitmisele pööramise kohta ei ole maakohus tõepoolest märkinud, kas nimetatud kohustus on täidetud või mitte. Samas nähtub Tartu Maakohtu 23.12.2022 määrusest, millega kohus rahuldas kriminaalhooldaja esimese erakorralise ettekande A.O-le KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustuse määramiseks, et SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 07.11.2022 vastuse 3 kohaselt pöördus A.O meditsiiniasutusse, kuid väitis, et temal alkoholi tarvitamise probleemi ei ole ja ravi ta ei vaja. Seega pöördus A.O küll tähtaegselt raviasutusse, kuid mingit sisulist hinnangut ega tagasisidest ta oma alkoholitarvitamisele ei saanud, kuivõrd eitas probleemi olemasolu. Seega ei anna kaitsja väide vähimatki kaalu A.O karistuse täitmisele pööramata jätmiseks.
29. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise kohta ajavahemikul 09.02.-03.04.2023 on maakohtu 19.09.2023 määruses märgitud, et A.O osales tundides aktiivselt ja jagas oma kogemusi ning analüüsis erinevaid teemasid. Seetõttu ei saa öelda, et maakohus poleks karistuse täitmisele pööramise otsustamisel sotsiaalprogrammi läbimist arvesse võtnud. Samas jätkas A.O pärast sotsiaalprogrammis osalemist alkoholi tarvitamist, mistõttu ei aidanud see programm tal oma sõltuvuskäitumist muuta. Sõltuvushäirete programmid ei ole võluvits, kui isikul endal puudub selge soov ja motivatsioon sõltuvusest vabanemiseks.
30. Määruskaebuses väidab kaitsja, et põhiline osa kriminaalhooldusest kulges A.O-l tõrgeteta, mistõttu ei saa nõustuda maakohtu väitega, et A.O A.O suhtumine karistuse kandmisesse on olnud väga ükskõikne. Ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu. Nimelt on maakohtu määruses sedastatud, et A.O kohta on esitatud kaks erakorralist ettekannet. Tartu Maakohtu 23.12.2022 määrusest nähtub, et 13.11.2022 juhtis A.O katseajal olles mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, samuti rikkus ta 06.12.2022 ning 13.12.2022 registreerimiskohustust, jättes mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata. Seega ei saa öelda, et enne maikuud 2023 A.O-l kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi polnud.
31. Alates 08.05.2023 on A.O aga kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud järjepidevalt, õigustades seda oma eraelus toimunud sündmustega, mis aga ei vabanda neid. Rikkumised on olnud tahtlikud. Arvestades seda, et A.O-d karistati mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, on alkoholi tarvitamise keelu näol tegemist uue samalaadse kuriteo riski vähendamise mõttes olulise lisakohustusega. A.O juhtis katseajal uuesti alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit ning alates 08.05.2023 takistas tema pidev alkoholi tarvitamine tema suhtes kriminaalhoolduse isult läbiviimist, mistõttu tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et A.O suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud ükskõikne ja karistuse kandmine vabaduses ei täitnud eesmärki.
32. Kuigi arutusel on alkoholi tarvitamisega seotud rikkumised, mis jäävad valdavalt ühte ajaperioodi, s.o maikuusse 2023, tuleb karistuse täitmisele pööramisel arvestada katseaega tervikuna. Korduvad rikkumised ja katseajal samalaadse väärteo toimepanemine viitavad sellele, et A.O katseaeg on kogumis ebaõnnestunud. Vaatamata sellele, et alkoholism on haigus, mille puhul tekivad tagasilöögid, tuleb arvestada sellega, et süüdimõistetul võimaldatakse karistust kanda vabaduses vaid juhul, kui ta suudab kohtu poolt määratud nõudeid täita. Süüdimõistetu ei ole teinud katseajal pingutusi alkoholi tarvitamisest loobumiseks, mis näitab, et tema tegelik motivatsioon selleks on vähene. Katseaja lõpus muutus alkoholi tarvitamine sedavõrd sagedaseks, et kriminaalhooldust ei olnud enam võimalik läbi viia. Kuivõrd alkoholi jätkuv tarvitamine võib viia uute kuritegude toimepanemiseni, on karistuse täitmisele pööramine A.O puhul ainuvõimalik lahendus.
33. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
34. septembri 2023 määrus tuleb jätta muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. 4
35. Kaitsja advokaat Anne Vissak esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga nõupidamiseks 20 minutit ning määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 45 minutit, mille eest küsib tasu kokku 93,60 eurot, sh käibemaks 15,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud, toimingud olid vajalikud ning tööaeg vastab tehtud tööle. Arvestades eeltoodut tuleb tasutaotlus rahuldada ja kaitsjale 93,60 eurot (sh käibemaks) välja maksta. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu A.O kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5