← Eesti

2-22-12956/53

Obsah (5)§ 188§ 189§ 195§ 187§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. veebruar 2026 2-22-12956 Tsiviilasja n

) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Kuna hageja on kostja I sissenõudja, siis viidatud sättest tulenevalt on tal tekkinud õigus tehingu kehtetuks tunnistamise nõudmiseks. 3

§ 188

lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p-st 3 tulenevalt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad või registreeritud elukaaslased. Kostjad I ja II on lähikondsed, kostja II on kostja I alaneja sugulane. Seega kehtib seadusest tulenev eeldus, et kinkeleping kahjustab hageja huvisid, kuna ainsa vara, millele saaks sissenõuet pöörata, kinkimisega oma lapsele muutus kostja I sisuliselt varatuks.

§ 189

lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Hagi esitati

  1. septembril 2022, st ühe aasta jooksul pärast kinkelepingu sõlmimist. Seega esineb seadusest tulenev alus
  2. augustil 2021 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamise tõttu tekkib kostjal II

§ 195

lg 1 alusel kohustus kinkelepingu alusel saadu andma hageja kui sissenõudja kasuks kohtutäituri käsutusse. Kohus asendas kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8 alusel kostjate nõusolekud jõustunud kohtulahendiga. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda. Menetluskuludeks on üksnes hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 560 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule teises kohtukoosseisus ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kohaldanud otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti. Maakohus on lahendanud asja pealiskaudselt ja teinud ebaseadusliku otsuse, millega on hagi põhjendamatult rahuldanud. Otsus on sisuliselt motiveerimata. Maakohus on viidanud

§-le 188, aga pole täpsustanud, millal täitemenetlust alustati. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avaldustega kohtusse pöördunud alles tükk aega hiljem ja maksekäsud on võlgnevuse osas välja antud

  1. mail 2022 ja
  2. juunil
  3. Seega alustati ka täitemenetlust hiljem kui kuus kuud. Kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal I makseraskusi. Varem ei lasknud notar kinkelepingut vormistada teadmata põhjustel. Tegemist on alaealise laps elukohaga. Kostja I tasub võlgnevust iga kuu. Kostja I vahetas töökohta, et rohkem maksta. Maakohtu järeldused on meelevaldsed ega vasta tegelikele asjaoludele. Kostja I pole võlgade maksmisest kõrvale hoidunud. Korteri müük, nagu see plaanis on, ei kustuta võlgu ja jätab alaealise lapse ilma elukohast. Maakohus ei arvestanud hagi rahuldamisel kõikide asjaoludega ja lähtus ainult

§-st

  1. Maakohus ei analüüsinud kostja I esitatud asjaolusid. Kohtuotsuses puuduvad tõendid hagi rahuldamiseks.
  2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetlusulud kostjate kanda. Maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud, maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega eksinud asjaolude või tõendite hindamisel.
  3. Kostja II ei esitanud apellatsioonkaebuse kohta seisukohta. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
  5. Hageja esitas
  6. septembril 2022 nõude korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, mis sõlmiti kostjate vahel
  7. augustil
  8. Tehingutega andis kostja I kostja II ainuomandisse kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXXX aadressil XXXXXXXXXXX.

§ 187

lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks

  1. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Ringkonnakohtu menetluses ei ole vaidlust maakohtu poolt tuvastatu üle, et Pärnu Maakohtu
  2. mai 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-103824 kohustati kostjat I tasuma OK Incure OÜ-le põhivõlgnevus 2984 eurot 48 senti, kõrvalnõuded 1147 eurot 7 senti ning menetluskulud. Pärnu Maakohtu
  3. juuni 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-113528 kohustati kostjat I tasuma OK Incure OÜ-le põhivõlgnevus 4952 eurot 9 senti, kõrvalnõuded 1504 eurot 71 senti ning menetluskulud. Nimetatud nõuete sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlused kohtutäitur Andrei Kreki juures 066/2022/1905 ja 066/2022/
  4. Kostja I kinkis
  5. augustil 2021 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga kostjale II korteriomandi (dtl 22 jj). Kostjat II esindas tehingus Janar Vellak. Kostja II kanti korteriomandi omanikuna sisse
  6. septembril
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult hageja nõude rahuldanud. Apellatsioonkaebuses heidab kostja I maakohtule ette otsuse motiveerimata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et kostja I väited ei ole põhjendatud. Maakohus on otsuses tuginenud menetluses esitatud asjaoludele ning ei ole materiaalõigust valesti kohaldanud. Menetluses on pooled korduvalt ära kuulatud ning kohus on selgituskohustust täitnud.

§ 189lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu.

Riigikohus on leidnud, et

§ 189

lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist sõlmitud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustavate tehingutega (vt RKTK, 25.11.2020, 2-16-17207 p 16). Erandiks on

§ 189

lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt nt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-187/87, p 10). Ringkonnakohus leiab, et kostja I ei ole menetluses tõendanud, et sissenõudja huvisid kinkelepinguga ei kahjustatud. Ringkonnakohus märgib, et menetluses esitati kohtutäituri hinnang, mille kohaselt ei ole võlga muul viisil võimalik tasuda, kui vara tagasivõitmise kaudu. Vastuseks maakohtu päringule kinnitas kohtutäitur (dtl 91), et arvestades võlgniku sissetuleku suurust, varasemaid kohustusi ning varalist seisu, ei ole sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku olemasoleva vara arvelt täitemenetluse raames võimalik. Võlgnikule ei kuulu registervara, realiseerimiskõlblikku vallasvara. Kui täiteasjad nr 066/2022/1539 ja 066/2022/1905 olid menetluses üle aasta, õnnestus selle aja jooksul täita vaid 1% võlgnevuse summast. 5 Hageja sai nõuded nõude loovutamise tulemusena ning õige on hageja seisukoht, et tal on menetluses kõik esialgse võlausaldaja õigused (VÕS § 164 lg 2). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et

§ 189

lg 1 järgse võlgniku sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõude eelduseks ei ole see, et võlgnevus oli olemas tehingu tegemise ajal. Ringkonnakohus märgib aga, et asja materjalide juures on IPF Digital AS laenulepingu ülesütlemise teade (dtl 43), mille kohaselt oli kostja I 14. oktoobril 2021 viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, seega oli võlgnevus praegusel juhul eelduslikult olemas ka kinkelepingu sõlmimise ajal. Vara tagasivõitmist ei mõjuta ka see, kas soov kinkelepingut sõlmida oli kostjal I juba pikemat aega ning korteriomandi kinkis kostja I kostjale II seoses kostja I ja J. Vellaku abielu lahutamisega. See, et kingina saadu on ka kostjate elukohaks, ei välista hagi rahuldamist. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib

§ 45

esimese lause järgi võlgniku avalduse alusel kinnisasja väljanõudmise täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada ka juhul, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kostjatel on võimalus kohtule täitemenetluses nimetatud nõue esitada. Etteheited maakohtule ebaseadusliku otsuse tegemise kohta on põhjendamatud. Maakohus on asjas menetluse kuueks kuuks peatanud alates

  1. novembrist 2023 kuni
  2. maini 2024, et selle aja jooksul võimaldada kostjatel tasuda võlgnevus hageja ees ning hageja kaaluks sellisel juhul hagist loobumist või selle tagasivõtmist. Pärast selle tähtaja möödumist selgitas hageja maakohtu istungil, et kostja tasumised olid väga väikesed. Igakuiselt oli täituri kaudu laekunud hagejale ühes asjas 17 eurot 85 senti ja teises 8 eurot 58 senti.
  3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja I kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.